Vrakiregister

Lisa lingid
Allikas: Vikipeedia
Vrakiregister
URL Vrakiregister
Kommertslik? Ei
Veebilehe tüüp Laevahukkude andmebaas
Keeled Eesti
Inglise
Omanik Muinsuskaitseamet
Päritoluriik Eesti
Väljalase 2013

Vrakiregister on Eesti Meremuuseumi, Rahvusarhiivi ja Eesti Muinsuskaitseameti koostöös koostatud avalik andmebaas, millesse on kogutud andmeid peamiselt Eesti veekogudest leitud või kirjalikes allikates dokumenteeritud uppunud objektide kohta. Andmebaasi haldab Muinsuskaitseamet Kultuurimälestiste riikliku registri ühe osana.

Vrakiregistrile pandi alus rahvusvahelise projekti "Laevavrakid: digitaliseerimine ja avatud ligipääs mereajalooallikatele" (SHIPWHER) käigus. Registri andmestik koosneb allveearheoloogiliste välitööde käigus kogutud andmetest ning arhiiviallikatest ja ajalehtedest pärit teabest laevahukkude kohta. Arhiiviallikaid koguti andmebaasi koostamiseks Eesti Rahvusarhiivist ja Tallinna Linnaarhiivist ning lisaks Rootsi, Hollandi ja Saksamaa arhiividest. Ajakirjanduslik teave pärineb Tallinnas, Riias ja Hollandis ilmunud ajalehtedest.

2024. aasta seisuga on vrakiregistris 1298 kirjet, nende hulgas leiduvad lisaks mitmesuguseid laevavrakke puudutavatele andmetele ka kirjed kahe sõjalennuki kohta.

Taust[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti rannikumeres leidub arvukalt madalaid ja ilmastikuolud on muutlikud, mistõttu on seal hukkunud rohkelt laevu. Neist paljude vrakid on huku järel jäänudki merepõhja. Laevahukud on üldiselt ka dokumenteeritud, mille tulemusena on arhiividesse ladestunud arvukalt allikaid, mis annavad aimu meresõidust, laevaehitusest, kaubandusest ning meremeeste ja rannikuelanike elust.[1]

Laevavrakke uuritakse tänapäeval allveearheoloogiliste välitööde käigus, ent üksnes selle põhjal pole neid alati lihtne identifitseerida. Viimasele aitab kaasa arhiivides leiduvate allikate analüüs. Lisaks võivad arhiiviallikad anda kätte suuna välitööde käigus konkreetsete objektide otsimiseks.[2] Välitööde käigus kogutud teabe kokkuviimine kirjalikes allikates leiduva teabega lihtsustaks seega märkimisväärselt laevahukkude uurimist.[1]

Samas polnud aastaid head ülevaadet Eesti rannikumeres hukkunud laevade kohta. Hinnanguliselt on neid kokku olnud kuni 10 000, ent pole selge, millise ajavahemiku kohta see arv käib ega seegi, millel säärased hinnangud põhinevad.[3] Küll aga oli Eesti Meremuuseumisse aastakümnete vältel läbi viidud allveearheoloogiliste välitööde tulemusena kogunenud laevahukkude kohta mahukas avaldamata andmestik.[4]

Projekt SHIPWHER[muuda | muuda lähteteksti]

Vrakiregister sai alguse 2010. aastal algatatud Eesti-Rootsi koostööprojektist "Laevavrakid: digitaliseerimine ja avatud ligipääs mereajalooallikatele" (inglise keeles "Shipwreck Heritage: Digitizing and Opening Access to Maritime History Sources", lühend SHIPWHER). Projekti rahastas Euroopa Regionaalarengu Fond Interreg Kesk-Läänemere programmi kaudu. Kolmeaastases projektis osalesid juhtpartnerina Eesti Muinsuskaitseamet ning partneritena Rootsi Rahvuslik Meremuuseum, Eesti Rahvusarhiiv ja Eesti Meremuuseum.[1][2]

Projekti käigus täiendati ja korrastati Rootsi meremuuseumi juba eksisteerinud vrakiregistrit ning tuginedes Eesti Meremuuseumi kogutud andmestikule pandi alus Eesti vrakiregistrile.[4] Seejuures oli üks olulisemaid eesmärke Eesti rannikuvetes toimunud laevahukkude kohta võimalikult suure hulga arhiiviallikate kogumine ja töötlemine, sealhulgas mitte ainult Eesti, vaid ka Hollandi, Rootsi ja Saksamaa arhiividest. Lisaks toimusid projekti raames allveearheoloogilised välitööd.[1] Uue avaliku andmebaasiga soovisid projekti osalised koondada statistilist teavet Eesti ranniku läheduses toimunud laevaõnnetuste kohta ja muuta lihtsamalt kasutatavaks merepärandiga seotud kirjalikud allikad.[5]

Arhiiviallikate tuvastamise, kogumise, digiteerimise ja kasutavaks tegemisega tegeles projekti raames Rahvusarhiiv. Materjali kogumise tulemuseks oli üle 100 000 kaadri digiteeritud allikaid, mis tehti kättesaadavaks Rahvusarhiivi digitaalkogus Saaga. Neile allikatele lingiti ka vrakiregistrist, et võimaldada ligipääs ka selle kasutajaliidese kaudu.[6]

Andmebaasi sisu[muuda | muuda lähteteksti]

Vrakiregister ühendab välitööde ja arhiiviuuringute käigus kogutud materjali, mida hakati andmebaasis avaldama alates 2013. aasta esimesest poolest.[5] Andmete sisestamist jätkati jooksvalt ka pärast projekti SHIPWHER lõppu.[4]

Andmebaasi on koondatud andmed Eesti rannikuvetes hukkunud laevade nime, hukkumise aja, koha ja asjaolude, aga ka meeskonna, laeva tüübi ja lasti ning reederite kohta. Need andmed pärinevad arhiividest kogutud kirjalikest allikatest ja ajakirjanduses ilmunud teadetest. Andmete täpsus ja rikkalikkus on varieeruv ning sõltub muu hulgas näiteks laevahuku ajast. Kõrvale jäeti seejuures need laevahukud, mille puhul oli teada, et vrakk toimetati sadamasse või kaldale ja müüdi maha, samuti juhtumid, mille puhul allikates dokumenteeriti ainult lasti müük, aga mitte vraki saatus. Üldjuhul ei kantud registrisse ka neid dokumenteeritud juhtumeid, mille puhul andmed laeva kohta oli puudulikud.[7]

Tegemist ei ole ainsa ega täieliku andmebaasiga kõigi Eesti vetes toimunud laevaõnnetuste ja -hukkude ning leitud vrakkide kohta. Lisaks meremuuseumile ja muinsuskaitseametile kogus laevavrakkide kohta teavet ka veeteede amet (alates 2021. aastast tegeleb andmete kogumise ja haldamisega transpordiamet). Näiteks 2020. aasta seisuga oli vrakiregistris 1278 kirjet, neist 156 juhul oli tegemist leitud vrakiga. Samas sisaldus veeteede ameti andmebaasis 2019. aasta lõpu seisuga info 564 leitud vrakki kohta.[8][9]

Kasutajaliides[muuda | muuda lähteteksti]

Vrakiregister on avaldatud ja kasutatavaks tehtud Kultuurimälestiste riiklikus registris. Andmebaas on täielikult kasutatav nii eesti- kui ka ingliskeelsena. Kasutajaliidese kakskeelsus tuleneb kaalutlusest, et laevavrakid on mitmete riikide ajalooga seotud rahvusvaheline pärand.[5]

Vrakiregistrist on objekte võimalik otsida ID või nime, aga ka täpsemate andmete nagu ehitusaasta, hukkumise aja või päritolumaa järgi. Otsingutulemusi on võimalik filtreerida ka vraki asukoha, laeva jõuallika, tüübi ja otstarbe alusel, samuti selle põhjal, kas vrakk on leitud või mitte.[10] Kasutajaliides võimaldab andmebaasi põhjal tuletada Eesti vetes toimunud laevahukkude kohta mitmesuguseid statistilisi andmeid.[5]

Registris leiduvaid vrakke[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 M. Roio. Laevavrakid, lk 76.
  2. ↑ 2,0 2,1 Muinsuskaitseamet, Laevavrakid: digitaliseerimine ja avatud ligipääs mereajalooallikatele. (arhiivikoopia)
  3. ↑ M. Roio. Läänemere uppunud pärand, lk 39.
  4. ↑ 4,0 4,1 4,2 J. Kreem. Meri ottab, lk 141.
  5. ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 M. Roio. Laevavrakid, lk 77.
  6. ↑ Rahvusarhiiv, Lõppenud projektid.
  7. ↑ Vrakiregister, Abitekst.
  8. ↑ Nimrat Kütt, Aarne Mäe. Vello Mäss: "Laevast teevad laeva mehed, kes sellega sõidavad". – Virumaa Teataja, 17. august 2013, lk 8–9.
  9. ↑ Kaire Reiljan. Laevavrakid Eesti vetes. – Lääne Elu, 22. august 2020, lk 3.
  10. ↑ Vrakiregister, Detailotsing.
  11. ↑ Vrakiregister, Akula.
  12. ↑ Vrakiregister, E. Russ.
  13. ↑ Vrakiregister, Aid.
  14. ↑ Vrakiregister, Kazanets.
  15. ↑ Vrakiregister, Littegrundi vrakk.
  16. ↑ Vrakiregister, Virsaitis.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Lisalugemist[muuda | muuda lähteteksti]

  • Shipwreck heritage: digitizing and opening access to maritime history sources = Laevavrakid: digitaliseerimine ja avatud ligipääs mereajalooallikatele = Skeppsvrak: digitalisering och förmedling av det maritima kulturarvet. Muinasaja teadus 23. Tallinn: Muinsuskaitseamet, 2013.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Vrakiregister&oldid=6594204"