Aleksandr Mihhailov

Allikas: Vikipeedia

Aleksandr Mihhailov (1909 Peterburi1977 Tšeljabinsk) oli Nõukogude julgeolekutöötaja, Eesti NSV julgeolekuministri asetäitja 1944–1950, polkovnik.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Sündis sõjaväelase perekonnas, venelane. 1926–1931 tööline Leningradis. 1929–1931 õppis Leningradi Elektrotehnilises Instituudis. ÜK(b)P liige 1931. aastast. 1931–1932 Komsomoli Leningradi linna Oktoobri rajoonikomitee sõjalise osakonna juhataja, 1932–1933 Tehase nr. 126 komsomolikomitee sekretär Komsomolskis Amuuri-ääres, 1933–1934 Tehase nr. 126 komsomolikomitee sekretär, 1935 K. Vorošilovi nimelise tehase komsomolikomitee sekretär Leningradis, 1935–1936 NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Peavalitsuse Kraidevahelise kooli kuulaja, 1936–1939 Leningradi oblasti UNKVD kaastöötaja, 1939–1940 samas Kingissepa ringkonna osakonnaülem, 1940–1942 Leningradi linna UNKVD Moskva rajooni osakonnaülema asetäitja, 1942–1943 Leningradi linna UNKVD Sverdlovski rajooni osakonna ülem.

Detsembrist 1943 kuni oktoobrini 1950 Eesti NSV riikliku julgeoleku rahvakomissari/ministri asetäitja, 1950–1953 Tšeljabinski oblasti julgeoleku osakonnaülem, 1953–1958 komandeeringus Rumeenias. 1958 saadeti julgeolekust pensionile. 1959–1960 Rahvamajandusnõukogu välisriikidega teaduslik-tehniliste sidemete pidamise büroo ülem Tšeljabinskis, 1960–1963 Rahvamajandusnõukogu välissidemete osakonna juhataja kt Tšeljabinskis, 1963–1966 Lõuna-Uurali rahvamajandusnõukogu välissidemete osakonna juhataja Tšeljabinskis, 1966–1970 Lõuna-Uurali materiaal-tehnilise varustusvalitsuse tootmistellimuste osakonna juhataja Tšeljabinskis. Alates 1970 pensionär Tšeljabinskis.[1]

Töö Eesti NSV julgeolekuministri asetäitjana 1943–50[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti NSV julgeolekuministri asetäitjana tegeles ta otseselt julgeoleku operatiivtööga.[2] 1945. aastal juhtis Mihhailov julgeoleku operatiivgruppe, mis tegelesid vastupanuliikumise lämmatamisega.[3] Operatiivgruppidesse kuulusid NKVD, NKGB, SMERŠ ja piirivalvevägede operatiivtöötajad ning NKVD vägede ja mõnel juhul ka Punaarmee üksused. Põhiline tegevusmeetod oli mastaapne "tšekistlik-sõjaline operatsioon", kus operatiivtöötajad juhtisid agentuurilt ja tunnistajatelt saadud informatsiooni alusel metsavennagruppide ja üksikisikute varjumispaikadesse NKVD üksused, kes pidid punkrid hävitama ja isikud arreteerima.[4]

Mihhailov juhtis märtsis-aprillis 1945 sellist operatiivgruppi Valga- ja Võrumaal ja augustis novembrini 1945 Tartumaal.[5] Mihhailov oli EK(b)P KK büroo ees otseselt vastutav vastupanuliikumise likvideerimise eest.[6] Ministri asetäitjana operatiivalal valmistas ta ette 1949. aasta märtsiküüditamist. Tema allkirjaga kiri läks jaanuaris 1949 Moskvasse NSV Liidu julgeolekuministri asetäitjale, kus olid kirjas küüditamisele tulevad inimrühmad ja nende arvandmed.[7] 1949. aasta märtsiküüditamisel oli Mihhailov julgeolekuvolinik Tartu maakonnas. 1949. aasta juulis-augustis osales ta küüditamise läbiviimisel Moldaavias ning teda autasustati selle eest Isamaasõja ordeniga.[8] Seoses EK(b)P KK VIII pleenumi järgse puhastusega võeti peale julgeolekuminister Boris Kummi tagandamist ametist maha ka Mihhailov.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Meelis Saueauk "Propaganda ja terror. Nõukogude julgeolekuasutused ja Eestimaa Kommunistlik Partei Eesti sovetiseerimisel 1945–1953" Tallinn, 2015. Lk. 402
  2. Estonia since 1945. Pp.192
  3. Tõnu Tannberg "Julgeolekuorganite "uue töömeetodi juurutamine relvastatud vastupanuliikumise vastu 1945. aastal." -Tuna 2008/3. Lk 58–68
  4. Saueauk lk 255
  5. Estonia since 1945. Pp. 197
  6. Saueauk lk 263
  7. Estonia since 1945. Pp. 430
  8. Estonia since 1945. Pp. 645