Aleksandr Komarovski

Aleksandr Komarovski
Aleksandr Komarovski
Täisnimi	Aleksandr Nikolajevitš Komarovski
Sünniaeg	20. mai 1906
Surmaaeg	19. november 1973
Truudusvanne	Nõukogude Liit
Auaste	armeekindral
Haridus	tehnikadoktor (1956)
Teadlaskarjäär
Töökohad	Moskva ehitusinseneride instituut (professor, 1958)

Aleksandr Nikolajevitš Komarovski (vene keeles Александр Николаевич Комаровский; 20. mai (vkj 7. mai) 1906 Peterburi, Venemaa Keisririik – 19. november 1973 Moskva, Nõukogude Liit) oli Vene sõjaväelane (armeekindral).

1963. aastast oli ta NSV Liidu kaitseministri asetäitja ehituse ja vägede majutamise alal. Ühtlasi oli ta 1958. aastast kuni surmani Moskva ehitusinseneride instituudi kateedrijuhataja ja professor. Tehnikadoktori kraadi kaitses ta 1956. aastal. Komarovski oli ainus Nõukogude armee sõjaväeinsener, kes ülendati armeekindraliks.^[1]

1940. aastate teisel poolel oli Komarovski seotud NSV Liidu aatomiprojektiga. Kaks kuud pärast nõukogude aatomipommi katsetust, 29. oktoobril 1949, sai ta NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi kinnise seadlusega erakordsete teenete eest eriülesande täitmisel sotsialistliku töö kangelase aunimetuse.^[1]

Haridus ja töökäik[muuda | muuda lähteteksti]

Komarovski lõpetas Moskvas 1923. aastal Nanseni-nimelise näidiskooli ja 1928. aastal Dzeržinski-nimelise Moskva Transpordiinseneride Instituudi. Pärast lõpetamist projekteeris ta hüdrotehnilisi ehitisi Alam-Sviri hüdroelektrijaama ehitusele. Ta tegeles ka teadustööga – 1930. aastatel avaldas mitu uurimust jää mõjust hüdrotehnilistele ehitistele. 1931. aastal saadeti ta NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuva Ühendatud Riikliku Poliitvalitsuse töötajana Moskva-nimelisele kanalile. 1937. aasta mais määrati ta kanali ekspluatatsioonivalitsuse ülemaks ja kanali peainseneriks. Pärast Moskva-nimelise kanali ehituse käikuandmist määrati ta 1937. aasta septembris Kuibõševi hüdrosõlme peainseneri esimeseks asetäitjaks. 1939. aasta mais määrati Komarovski NSV Liidu merelaevastiku rahvakomissari asetäitjaks ehituse ja sadamate mehhaniseerimise alal. Sama aasta septembris sai ta uue määramise – NSV Liidu sõjalaevastiku rahvakomissari asetäitjaks ehituse alal, kus tema vastutusalaks jäi mereväebaaside ja hüdrotehniliste ehitiste ehitamine.

Suures Isamaasõjas juhatas Komarovski sapööriarmeed (1941. aasta oktoobrist 1942. aasta jaanuarini); seejärel juhtis ta NKVD Tšeljabmetallurgstroid, mille ülesanne oli lühikese ajaga rajada Tšeljabinski piirkonnas metallurgiakombinaat (Tšeljabinski metallurgiakombinaat). Ühtlasi oli ta NKVD parandusliku töö laagri valitsuse ülem. 1944. aasta mais määrati Komarovski NKVD tööstusehituse laagrite peavalitsuse ülemaks. Aastatel 1948–1953 juhtis ta Moskva Riikliku Ülikooli kompleksi väljaehitamist.