Aivens Tohva

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Aivens Tohva 1960. alguses

Ivan (Aivens) Tohva (08.01.1933 - Suure Usnitsa külas, Mäe vallas, Petserimaal - Jõhvi, Ida-Virumaa 10.12.2013) oli seto päritolu reklaamikunstnik, dekoraator, illustraator, karikaturist, fotograaf ja kalligraaf. Mitmekülgsete huvidega loojana tegeles samuti leiutamise, mööblidisaini, aia- ja sisekujunduse ning maalimisega. Kasutas kunstnikunimesid Aiven(s) (ca 1955-2013) ja Ivanto (2004-2013). Signeeris maale Tohva ja Ivanto allkirjadega.

Kujunemine[muuda | muuda lähteteksti]

Sündis talupidajate peres Ristmetsa (Risttiimõtsa) talus. Lugema õppis kodus ema kõrvalt ja koolis sai temast lugemishuviline laps. Ise meenutab oma lugemis- ja joonistamiskire kujunemist järgmiselt:

"Aga lugemine, see oli vasaku käe lugu, emaga leivaahju peal tudeerisime ammust aega, isegi vene tähestik kulus pähe ja gooti kirja tekstid olid läbinäritavad. Mis puutub kritseldamisse, siis oli paberikulu suur ja hõivasin juba ajalehti ja raamatuid, et trükile joonistada. Lõpuks isa ehitas nende väheste kaitseks riiuli lakke." (allikas: käsikirjalised mälestused)

Meenutab oma esimesi töid: "Elamusteks olid pulmapeod, kus pere oli külaliseks kutsutud. Habemikud taadid võtsid ritta, kus ma siis kivi peal istudes neid pliiatsiga üles tähendasin. Vahepeal vihtusin meestega koos “plajskat”, ja jälle tellimusi täitma. Mäletan Saarelaane talus pulma, kus lõpuks õhtul kivile magama jäin, ja isa mu päevase teenistuse - väikse kommikarbitäie sente konfiskeeris. Iga sent oli tookord arenevas majapidamises kallis ja oli kahju küll, aga isa ostis ka Miki komme, mida võis suust venitada meetri pikkuseks." (allikas: käsikirjalised mälestused)

Mikitamäe kooli esimestes klassides ilmnes ka kunstialane andekus, - temast sai kooli seinalehe toimetaja ja hiljem koolinoorte kunstiolümpiaadi II koha omanik. Tollane direktor Leo Reissaar, on 1949. a lõpetajate nimekirjas kirjutanud Ivan Tohva nime taha - “kõigi aegade parim joonistaja”. Leo Reissari pidaski kunstnik oma ande õhutajaks: "Leo Reissari teene kooli ja ülim teene minu suhtes oli see, et ta püüdis mu kätt ja vaimu loomingule ergutada. Kord andis ta mulle oma luksusväljaandes entsüklopeediaköited ja tegi ettepaneku joonistada ja kirjutada kokkuvõtlikult maailma ajalugu alates 1800. aastast mahukasse albumisse. Töö sai peaaegu valmis, ent takerdus II maailmasõja künnisel, sest mul ei jätkunud südant seda (nõukogude aega toim.) nõuetekohaselt kujutada."

Kasvades sõjajärgsetes kitsastes oludes nõukogude võimu poolt represseeritute peres (ema, Jevdokia Tohva, viibis arreteerimise kartuses paos; isa, Grigori Tohva, arreteeriti ja saadeti 11 aastaks GULAG-is sunnitööle), pidi kohe kooli lõpetamise järel tööle asuma ning seetõttu jäi vormiline kunstialane haridus omandamata. Küll aga täiendas ta end edaspidi kursustel ja koolitustel. Iseõppimise ja koolituste varal sündisid esimesed maalid juba nooruses. Esialgu harjutas kätt reprode maalimisega (Aivazovski jt.), siis proovis maastikumaali ning elu teises pooles valmisid lapsepõlve kujutavad maalid Setomaast.

Maalimisest enam paelus teda kaasaegne kunst ning ta valis dekoraatori ja reklaamikunstniku töö.

Interneti eelsel ajal eksisteerisid “sotsiaalvõrgustikud” ja “sõnumikeskkonnad” seltsielu ja silmast-silma suhtluse kujul. Sõnumid levisid suulistena või visuaalselt kaupluste vaateakendel, teadetetahvlitel, seinalehtedel ja loosungitel.

“Bännerid” (loosungid), “wall decorations” (seina- ja vaateaknakaunistused poodidel) “newsfeedid” (seinalehed), “product design” (toote väliskujundused) loodi avalikesse kohtadesse käsitsi, jooniste, maalingute, eri shriftidega paberile, loosungikangale, vineerile ja muudele materjalidele. Paigutuse, kombinatsioonide, värvidega püüti muuta keskkond mõjuvaks ja kutsuvaks. Nii edastati teateid ja püüti vaatajate meeli köita.

Kui tänapäeval luuakse taoline kunst virtuaalselt arvutigraafikaga, siis tollal lõid sellist loomingut kujunduskunstnikud. See nõudis kunstiandele lisaks ka märkimisväärseid käsitööoskuseid ja küllap seetõttu kujunes Aivens Tohva mitmekülgsete oskustega loojaks.

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Maal, fotograafia, sisekujundus, illustratsioonid, reklaamikunst, šarž

Maal[muuda | muuda lähteteksti]

Nooruses arendas maalimisoskust reprode maalimisega merest, maastikest, visandas skitse aktidest. Maalimise juurde pöördus tagasi vanemas eas ning alustas taas meremaalidest ning maastikust ning liikus edasi ajaloolistele maalidele.

Ajalooline maal[muuda | muuda lähteteksti]

Fotograafia[muuda | muuda lähteteksti]

Alustas pildistamisega 1950. aastate keskel. Tippaeg kulmineerus 1968-1990 aastatesse. Omas fotolaborit Kohtla-Järve Piimatoodete Kombinaadis. Lemmik-kaamera Kiev 88

Reklaamikunst[muuda | muuda lähteteksti]

Tööle asudes tegeles karikatuuride, kinoafiššide ja plakatite joonistamisega, tegeles lavakujundustega ning kaupluste vaateakende kujundamisega. Lavakujundusega tegeles terve elu. Viimase töö tegi Jõhvi harrastusteatri Mask etendusele "Rannapea talus" (aprillis 2010).

Töötades hilisemas eas Kohtla-Järve Piimakombinaadis, kujundas ettevõttele logo, tunnussümboolika ja suveniirid. Olulisim töö oli aga piimakombinaadi toodangu pakendiseeriate kujundamine. Osales kunstnike rühmas, kes lõid Moskva Rahvasaavutuste Näitusel Eesti toiduainetetööstuse väljapaneku.

Karikatuur ja šarž[muuda | muuda lähteteksti]

Karikatuuride joonistamisega alustas 50. ndatel, tehes kaastööd Räpina rajooni ajalehele. Hiljem viljeles peamiselt šarži

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

08.01.1933 Sündinud  Setomaal, Mäe vallas, Suure Usinitsa külas

1943-1949 Õppinud ja lõpetanud Mikitamäe 7- klassilise kooli

1949-1952 Võru Keskkool 10 klassi

1952-1959 (oktoobrini) Dekoraator Räpina TKRK Tööstuskombinaadis - ETKVL (Räpina)

1959-1960 (novembrini) Kunstnik-dekoraator Jõhvi rajooni TSN TK Kultuuriosakond kinos “Rahu”

1960-1961 (oktoober). Kunstnik-dekoraator Kohtla-Järve linna I kultuurimajas - K.-Järve TSN TK Kultuuriosakond - ENSV Kultuuriministeerium (Kohtla-Järve, Jõhvi)

1961-1962 (november) Dekoraator Trusti “Eesti Põlevkivi” Tööliste Varustamise Osakonna kaupluses nr. 17 (Kohtla-Järve, Jõhvi)

1962-1965 (september) Kunstnik Kohtla-Järve Rajooni Riikliku Kinovõrgu Direktsiooni kinoteatrites “Rahu” ja “Kosmos” (Jõhvi, Uus-Ahtme)

1965-1967 (november) Dekoraator Tööstuskombinaadis “Tarve” - ENSV Teenindusministeerium

1967-1998 Kunstnik Kohtla-Järve Piimatoodete Kombinaadis - ENSV Liha- ja Piimatööstusministeerium, hiljem ENSV ATK (Kohtla-Järve)

1993 60 aastaselt läks pensionile, kuid jätkas töötamist 1998. aastani

65 aastaselt tuli töölt ära, joonistas audaadresse, õnnitluskaarte ja sarže ning 72 aastaselt alustas taas maalimist. Setomaa teemalised maalid on valminud aastatel 2004-2013.

Aivens Tohva on sängitatud Jõhvi kalmistule