Aino Kallase suvemaja
Aino Kallase suvemaja (ka Aino ja Oskar Kallase suvemaja) on talumaja Kassaris, mida aastatel 1924–1938 algul üürisid ning mille seejärel ostsid suvitamiseks soome-eesti kirjanik Aino Kallas ja tema abikaasa, rahvaluuleteadlane ja diplomaat Oskar Kallas. Maja asub Kassari mõisa keskusest 0,8 km kaugusel Tagukülas, Vaemla–Kassari–Putkaste teest umbes 100 m kaugusel.[1][2]
Ka kordonimajana tuntud hoone laskis 19. sajandi lõpul ehitada Vaemla mõisas tööl olnud Villem Tamm. Ühekorruseline lahtise tuulekojaga palkmaja on pilliroost viilkatuse ja laudvooderdisega.[2]
Majas on üks tuba seatud muuseumitoaks, kus saab näha Kallaste-aegset mööblit ning neile kuulunud esemeid. Maja on avatud omanike seal viibimise ajal.
Aino Kallase suvemaja on kantud kultuurimälestiste registrisse.
Suvitajaid[muuda | muuda lähteteksti]
Aino Kallase suvemajana tuntuks saanud maamajas on suvitanud mitmeid kultuuritegelasi: luuletaja Marie Under, kunstnikest vennad Paul Raud ja Kristjan Raud, luuletaja Ott Arder ja muusik Jaan Arder oma peredega jt.
Marie Under[muuda | muuda lähteteksti]
Kiirelt ja vanemate vastuseisust hoolimata Karl Hackeriga abiellunud Marie Under elas aastatel 1902–1906 Moskvas. See oli keeruline periood, mida Under on iseloomustanud, öeldes: "Mu väikesed lapsed, mõni teatrietendus ja ühe suve veetmine kodumaa looduses Kassari saarel."[3] Ilmselt pidas ta silmas seda, et nimetatud elemendid olid positiivseteks nähtusteks muidu raskel eluperioodil.
Usutavasti peatus ta just selles suvemajas[4].
Paul ja Kristjan Raud[muuda | muuda lähteteksti]
1920. aasta suvel peatusid suvemajas kunstnikest vennad Paul ja Kristjan Raud. Paul Raua maalide "Kassari neiu" ja "Kassari neiu ketramas" modelliks oli kohalik tütarlaps Leena Suuster[4]. Kunstiteadlaste oletuste kohaselt arenes 1920. aastate alguses Tallinna kolinud Suusteri ja Raua lähedasest sõprusest armulugu, millest sündis ka poeg[5].
Vendadega koos suvitas majas ka laulja Paula Brehm[6], kes ilmselt vendadele sümpaatne oli[5].
Aino ja Oskar Kallas[muuda | muuda lähteteksti]
Aastatel 1924–1938 suvitasid selles majas Aino ja Oskar Kallas oma perega. Vaid 1926. ja 1933. aasta suvi jäi töökohustuste tõttu Londonis vahele.[7]
Kassariga oli seotud Aino Kallase elu ja loomingu kõrgaeg. Seal kirjutas ta oma teosed "Reigi õpetaja", "Hundimõrsja" ja "Püha jõe kättemaks", Kassari motiivid peegelduvad ka tema hilisemas loomingus.[2] Kallas olevat suviti töötanud päevas 4-5 tundi järjepanu[8].
Aino Kallas avastas suvemaja 1924. aasta suvel Haapsalust Hiiumaale sõites ning ühe kohaliku naisega juttu vestes, kes soovitas tal suvitada just selles majas, kus olla suve veetnud ka vennad Rauad ning laulja Paula Brehm. Lisaks olevat suvemajas ka hea keetja. Juba järgmisel aastal ostsid Kallased maja endale[6].
Kallased sisustasid maja minimalistlikult, kohaliku meistrimehe August Vahe teenust kasutades. Toona nägi aknast päikeseloojangut ja merd, mis nüüd looduse pealekasvu tõttu on võimatu[9]. Kohalikud meenutavad, et Kallased olid algul markantseks nähtuseks, siis aga juba uhkuse asjaks; Aino Kallas ostis hea meelega lastelt metsmaasikaid, nad käisid Piibunina rannas ujumas[10]. Suvemaja asukoht oli laialt teada ning sellest, millal Kallased puhkama saabusid, kirjutasid ka ajalehed[11].
Marie Vetsi oli Kallastele teenijaks, temast on Aino Kallas kirjutanud lühivormi, mis on ilmunud raamatus "Mu saatuse maa" (2012). Vetsi rääkis kohalikele, et Kallas olla "Reigi õpetajat" käinud kirjutamas Äide karjamaal mere ääres[10].
Kallastel käis suviti külas ka luuletaja Bernard Kangro[10].
1938. aasta jäi Kallastele viimaseks Kassari-suveks, 1939. aastal haigestus Aino Kallas Helsingis ning oli sunnitud mõneks ajaks sinna jääma, samal ajal muutus poliitiline olukord Eestis keerulisemaks ning mitmete perekondlike tragöödiate järel (poeg Sulev tappis end 1941. aastal, et pääseda sõjaväest ning tütar Laine suri samal aasta augustis rikošettkuuliga pihta saades) asusid Aino ja Oskar Kallas tütre Virve perega 1944. aastal Helsingisse, kust liiguti koos edasi Stockholmi, kus Oskar 1946. aastal suri.[12]
Poskad ja Arderid[muuda | muuda lähteteksti]
Praegu kuulub suvemaja Arderite suguvõsale. Maja läks pärandina Aino Kallase väimehe Jaan Poska õele Xenia Poskale ja temalt omakorda edasi õepoeg Árpád Arderile[13]. 1960. aastatel hakkasid Árpád ja Veronika Arder oma perega (nende hulgas pojad Ott Arder ja Jaan Arder) seal suvitama.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Asukoht Google Mapsis
- ↑ 2,0 2,1 2,2 22284 Aino Kallase suvemaja register.muinas.ee (vaadatud 16.03.2018)
- ↑ "Marie Under Moskvas". KesKus. Oktoober 2015. Vaadatud 17.03.2018.
- ↑ 4,0 4,1 "Sääretirp". Vaadatud 17.03.2018.
- ↑ 5,0 5,1 Juta Kivimäe, Tõnu Virve. "Kristjan ja Paul Raud ning nende naised". Eesti Ekspress. Vaadatud 17.03.2018.
- ↑ 6,0 6,1 Ott Kurs (02.03.2007). "Suurlinnas Londonis ja päikeselises Kassaris". Hiiu Leht. Originaali arhiivikoopia seisuga 17.03.2018. Vaadatud 17.03.2018.
- ↑ Kai Laitinen (mai 2001). "Aino Kallas - Viron saarien kirjailija". Tuglas-seuran jäsenlehti. Originaali arhiivikoopia seisuga 17.03.2018. Vaadatud 17.03.2018.
- ↑ Edgar V. Saks (oktoober 1936). "Aino Kallasega vestlemas". Looming. Originaali arhiivikoopia seisuga 17.03.2018. Vaadatud 17.03.2018.
- ↑ "Aino Kallaksen jäljillä". 06.09.2013. Vaadatud 17.03.2018.
- ↑ 10,0 10,1 10,2 "Mälestusi Kassarimaa minevikust ajavahemikul 1920-1941" (PDF). Vaadatud 17.03.2018.
- ↑ "Dr O. Kallas ja Aino Kallas juba Hiiumaal". Postimees. 05.06.1937. Vaadatud 17.03.2018.
- ↑ Kai Laitinen (18.6.1999 ajakohastatud 25.4.2017). "Kallas, Aino". Kansallisbiografia. Vaadatud 17.03.2018.
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|aeg=(juhend) - ↑ Tiit Kändler (05.08.2000). "Kassari eristub Hiiumaast". Eesti Päevaleht. Vaadatud 17.03.2018.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Aino Kallase suvemaja kultuurimälestiste riiklikus registris
- Paul Raua maal Paula Brehmist Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi maalikogus
- Paul Raua maal "Kassari neiu" Eesti Kunstimuuseumi kogus, MuISis