Reigi õpetaja

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel on romaanist; romaani ainetel tehtud filmist vaata Reigi õpetaja (film) ja ooperist vaata Reigi õpetaja (ooper)

Reigi õpetaja
Autor Aino Kallas
Originaali pealkiri Reigin pappi: Hiidenmaalainen tarina
Keel soome
Kirjastaja Otava
Avaldamisaeg 1926
Lehekülgi 257

"Reigi õpetaja" (originaalpealkirjaga "Reigin pappi: Hiidenmaalainen tarina") on 1926. aastal ilmunud soome-eesti kirjaniku Aino Kallase romaan.

Sisu[muuda | muuda lähteteksti]

"Reigi õpetaja" räägib 17. sajandi ajaloolistel seikadel tugineva loo vahkvihas eksikombel tapetud poisi pärast Hiiumaale Reigisse teenima saadetud kirikuõpetajast Paul Lempeliusest, kelle abikaasa Catharina Wycken end pärast laste surma kaugel Reigis end võõrkehana tunneb ning kogudusse saadetud abiõpetajas Jonas Kempes endale lohutaja leiab. Armunud paar põgeneb, ent tabatakse mõne aja pärast ja toimetatakse Tallinnasse kohtusse, mis mõistab mõlemad surma. Pärast Lempe ja Wyckeni hukkamist jätkab Lempelius üksikuna Reigis kirikuõpetajana teenimist.

Taust[muuda | muuda lähteteksti]

"Reigi õpetaja" kirjutamise ajaks oli Aino Kallase stiil juba välja kujunenud. Kallas ammutas oma loominguks inspiratsiooni Eesti ajaloost arhiivimaterjale läbi töötades aga ka sündmuste toimumispaiku läbi käies ning kohaliku pärimusega tutvudes. Ta kasutab ajaloolisi motiive oma kunstiliste eesmärkide mõjususe tõstmiseks.

"Reigi õpetaja" puhul meenutab Kallas, et materjali nappis: esmatõuke kirjutamiseks ja uurimiseks andis talle Pauckeri Eestimaa õpetajaid käsitlevas teoses leitud leheküljeline lugu. Seejärel sai Kallas kätte vaid paari leheküljelise käsikirja Jonas Kempe ja Catharina Wyckeni koh­tuprotsessi viimasest faasist[1]. Sellega "Reigi õpetaja" arhiiviuuringud lõppevad. Samas on Kallas ise tunnistanud, et on hea, et "Reigi õpetaja" kirjutamiseks rohkem ajaloolist materjali ei leidnud, sest see oleks sundinud teda "kõhklema ja kaaluma"[1], nüüd aga sai ta ajalooliste sündmuste edasi andmisele loomingulisemalt läheneda. Hilisemad uurimised on tuvastanud lisamaterjali Tartu ajalooarhiivist ning oma osa ajalooliste seikade käsitlusse on andnud ka Kalev Jaago ja Aivar Põldvee[2].

"Reigi õpetajas" kasutab Kallas arhaiseerivat stiili, mida Kai Laitinen iseloomustab kolme komponendi abil: "esiteks, stiliseeritud, arhailine keel; teiseks, kõnelevaks „minaks” on vaimuliku proosa viljeleja, ja kolmandaks, seda kirjutavat „mina” ei saa samastada kirjaniku enda isikuga"[2].

Tõlked[muuda | muuda lähteteksti]

1928. aastal ilmus romaan Eesti Kirjanduse Seltsi väljaandel ja Friedebert Tuglase tõlgituna eesti keeles.

Teos on tõlgitud ka järgmistesse keeltesse:

  • inglise (1927, tõlkijaks Alex Matson)[3]
  • saksa (1928, tõlkijaks Rita Öhquist)[3]
  • itaalia (1932, tõlkijaks Paola Faggioli)[4]
  • hollandi
  • vene
  • rootsi (1937, tõlkijaks Bertel Gripenberg)[5]
  • norra (2009, tõlkijaks Liv Hatle)[3]

Retseptsioon[muuda | muuda lähteteksti]

E. Raudsepp kirjutab Aino Kallase 50. sünnipäeva puhul Päevalehes pikema ülevaate Kallase loomingu kohta, mainides ka ära, et peatselt on ilmumas eestikeelne tõlge "Reigi õpetajast" ja et seda peetakse 1926. aasta Soome parimaks kirjandusteoseks.[6]

1928. aasta Päevaleht refereerib Londoni ülikooli dotsent D. S. Mirsky vaimustust Kallase teoste osas. Ta kiidab autori kindlat ja tihedat jutustusviisi, traagikatunnetust ja haruldast võimet tabada inimkirgede ja inimtegevuse põhielementide algjõulisust[7].

1930. aasta Päevaleht vahendab Der Tagi kirjandusarvustaja C. Meissneri arvamust, et Kallase kirjandusliku võime tugevamaks näiteks on just "Reigi õpetaja"[8].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Edgar V. Saks. "Aino Kallasega vestlemas". Looming, 10/1936. Kasutatud 17.03.2018.
  2. 2,0 2,1 Aivar Põldvee. "Aino Kallas: põgenemine ajalukku ja ajaloo eest". Keel ja Kirjandus, 8-9/2013. Kasutatud 17.03.2018.
  3. 3,0 3,1 3,2 "Baltic Seal Library". Kasutatud 17.03.2018.
  4. "Aino Kalda tööd ilmuvad Itaalias". Postimees, 22.06.1932. Kasutatud 17.03.2018.
  5. "Aino Kallase teosed rootsi keeles". Postimees, 20.03.1937. Kasutatud 17.03.2018.
  6. E. Raudsepp. "Aino Kallas. Kirjaniku 50. sünnipäeva puhul". Päevaleht, 02.08.1928. Kasutatud 17.03.2018.
  7. "Aino Kalda "Reigi õpetaja"". Päevaleht, 07.12.1928. Kasutatud 17.03.2018.
  8. "Saksa kiitew otsus Aino Kaldale". Päevaleht, 26.01.1930. Kasutatud 17.03.2018.