ATI

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
ATI Technologies, Inc.
ATI Logo
Asutatud 1985
Asutajad Lee Ka Lau
Benny Lay
Kwok Yuen Ho
Valdkonnad Pooljuhtide tööstus
Tooted Graafikaprotsessorid
Graafikakaardid
TV-kaardid

ATI Technologies, Inc. oli firma, mis tegeles põhiliselt graafikaprotsessorite, emaplaatide kiibistike ja TV-kaartide arendamisega. ATI asutati aastal 1985 Array Technologies Incorporate nime all Kanadas. ATI ja tema pearivaal Nvidia domineerisid graafikaprotsessorite turul, surudes ülejäänud firmad pildilt välja.

2006. aastal omandas AMD 5,4 miljardi dollari eest ATI.[1] Alates 2010. aastast ei kasuta AMD enda toodete juures ATI kaubamärki.[2]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

ATI asutasid 1985. aastal Lee Ka Lau, Benny Lay ja Kwok Yuen Ho plaaniga pakkuda suurematele riistvarafirmadele tooteid. Algusaastatel müüdi integreeritud graafikakaarte firmadele nagu Commodore ja IBM. 1987. aastaks oli ATI kasvanud eraldiseisvaks graafikakaartide jaemüüjaks. Üheksakümnendate alguses tutvustas ATI uut Mach-seeriat. Esimene sellest seeriast – Mach8 – oli võimeline graafikat töötlema keskprotsessorita. Mach-tüüpi kaarte tehti ajavahemikus 1991–1994 kokku kaheksa.

Viimane Mach-seeria kaart oli Mach64 GT, mis on tuntud ka kui 3D Rage. Erinevus eelnevate graafikakaartidega on see, et Rage'il oli 3D-kiirendi. Rage-seeria kaarte tehti 2004. aastani.

1997. aastal omandas ATI firma Tseng Labs varad, millega saadi juurde 39-42 uut inseneri. 2000. aastal tutvustati Radeoni seeriat, millel oli videokiirendi, 2D-kiirendi ja DirectX 7.0 tugi. 2000. aasta teises pooles osteti ka firma nimega ArtX, mis tootis "Flipper" graafikaprotsessoreid, Nintendo GameCube'i jaoks.

2005. aastal tootis ATI graafikariistvara koodnimega Xenos Microsofti mängukonsoolile Xbox 360. 24. juulil 2006. aastal ühines ATI AMD-ga, hinnanguliselt oli tehing väärt 5,4 miljardit dollarit.[3][4]

Tooted[muuda | muuda lähteteksti]

Firma tootis põhiliselt tipp-graafikaprotsessoreid(GPU, esialgselt kutsus ATI neid VPU'ks) lauaarvutitele, integreeritud graafikakaarte sülearvutitele (nime all Mobility Radeon), mobiiltelefonidele (nime all Imageon). Samuti toodeti kiibistikke emaplaatidele (Radeon IGP), TV-kaarte ja vähesel määral muid tehnoloogilisi tooteid. ATI lipulaevaks on Radeon seeria videokaardid, mida toodeti alates aastast 2000.

"Ruby" on ATI poolt loodud väljamõeldud tegelane, keda kasutati mitmete toodete reklaamimiseks.

Arvutite tarbeks toodetud graafilised lahendused[muuda | muuda lähteteksti]

  • Graphics Solution/"Small Wonder" – 8-bitise ISA siiniga kaartide seeria, millel oli MDA, Herculese, CGA ja Plantronics Color+ ühilduvus. Hilisemad versioonid lisasid EGA ühilduvuse.
  • EGA/VGA Wonder – IBM tarbeks toodetud videoväljundid.
  • Mach8 – ATI esimene 2D graafiline kasutajaliides Windowsi tarbeks.
  • Mach32 – VGA-ühilduv täiustatud 2D GUI kiirendi (32 bitisügavusega värvid).
  • Mach64 – Edasi arendatud 2D GUI kiirendi erinevate graafiliste võimaluste tarbeks
  • Rage seeria – (Rage, Rage II, Rage Pro, Rage Pro Turbo, Rage 128, Rage 128 Pro) ATI esimesed 2D ja 3D videokiirendid (1995–2004)
    • Rage Mobility – Kasutamiseks madala voolutarbega süsteemides, nagu näiteks sülearvutites
  • Radeon seeria – Võimsad 3D videokiirendid. Olid mõeldud Nvidia Geforce graafikakaartide konkurendiks.
    • Mobility Radeon – Vähese voolutarbega Radeon seeria graafikakiibid, mõeldud kasutamiseks peamiselt sülearvutites.
  • ATI CrossFire/AMD CrossfireX – Tehnoloogia, mis võimaldab kasutada PCI-E liidesega emaplaatidel kahte videokaarti korraga.
  • FireGL/Firepro
  • FireMV

PC platvormid ja kiibistikud[muuda | muuda lähteteksti]

  • IGP 3x0 ja Mobility Radeon 7000 IGP - ATI esimesed kiibistikud.
  • 9100 IGP - Teise generatsiooni kiibistik. Esimene ATI täielik emaplaadi kiibistik.
  • Xpress 200/200P - PCI Expressi põhised Athlon-64 ja Pentium 4 kiibistik. Toetas SATAt ning DirectX 9.0'i.
  • Xpress 3200 - Xpress 200 sarnane, kuid disainitud ATI Crossfire'i jaoks.

Lisaks mainitud kiibistikele, tegi 2005. aastal ATI lepingu Asuse ja Inteliga, mille alusel toodab ATI neile graafilisi 3D lahendusi Inteli uue põlvkonna emaplaatide tarbeks, mis kasutavad Intel Core ja Core 2 protsessoreid. Leping lõppes 2006. aastal, kui AMD ostis ATI.

Multimeedia ja digitaalse TV lahendused[muuda | muuda lähteteksti]

  • All-In-Wonder seeria - Kombinatsioon graafikakaardist ja TV-kaardist. ATI oli ka enne arendanud tooteid nimega Wonder(EGA Wonder, VGA Wonder etc.), kuid need polnud täielikud graafikakaardi ja TV-kaardi kombinatsioonid.
  • TV-kaardid
    • TV-Wonder ja HDTV Wonder
    • Theater
  • Remote Wonder

Mängukonsoolide tarbeks toodetud graafilised lahendused[muuda | muuda lähteteksti]

  • Flipper - Firma ArtX'i poolt tehtud 3D kiirendi Nintendo GameCube'i jaoks. Flipperi teinud tiim mängis suurt rolli Radeon 9700 arendamisel.
  • Xenos - Tuntud ka nimede all "R500" ja "C1". Sisaldub Microsofti mängukonsoolis Xbox360.
  • Hollywood - Flipperi järeltulija, toodetud Nintendo Wii jaoks.

Mobiilsed lahendused[muuda | muuda lähteteksti]

  • Imageon - Integreeritud 2D ja 3D graafika süsteemikiip mobiiltelefonidele ja tahvelarvutitele, mis lasti välja 2002. aastal. Imageoni seeria müüdi 2009. aastal firmale Qualcomm.
  • Imageon TV - 2006. aastal väljalastud kiibistik, mis võimaldab väikestel kaasaskantavatel seadmetel vastu võtta ja esitada digitaalset TV pilti.

Ajurid[muuda | muuda lähteteksti]

ATI toetas draiveritega järgmisi operatsioonisüsteeme:

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Form 10-K". Inglise.
  2. "ATI to be re-branded as AMD". 30. august 2010. Arnnet.com.au. Inglise.
  3. "History of ATI". Giant Bomb. Inglise.
  4. "Our History". AMD. Inglise.