Nintendo GameCube

Allikas: Vikipeedia
Nintendo GameCube
GameCube-Console-Set.png
Tootja Nintendo
Tüüp Mängukonsool
Põlvkond kuues põlvkond
Esmakordselt saadaval Flag of Japan.svg 14. september 2001
Flag of the United States.svg 18. november 2001
Flag of Europe.svg 3. mai 2002
Flag of Australia.svg 17. mai 2002
CPU IBM PowerPC "Gekko", 486 MHz
GPU ATI "Flipper", 162 MHz
Meedia Nintendo GameCube optiline mänguketas
Salvestamine Nintendo GameCube mälukaart (max 16MB)
Kontrollerid kuni 4 juhtmega/juhtmeta pulti
Ühenduvus Nintendo Gamecube broadband adapter ja Nintendo gamecube modem adapter
Toodet müüdud üle maailma 21,74 miljonit
Enimmüüdud mäng Super Smash Bros. Melee
Eelkäija Nintendo 64
Järeltulija Wii

Nintendo GameCube on mängukonsool, mille tõi turule Nintendo 14.septembril 2001. Selle eelkäija on Nintendo 64 ja järeltulija Wii. Kuuenda põlvkonna konsoolina võistleb GameCube Xbox ja PlayStation 2-ga. GameCube kasutab mini-DVD plaate täismõõdus DVD asemel. Selle tõttu ei saa sellega vaadata videosid ega kuulata muusikat.

Nintendo GameCube oli kolmas Nintendo mängukonsool peale Nintendo 64DD-d, mis ametlikult toetas võrgus mängimist.

Nintendo ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nintendo on müünud rohkem kui miljardi videomängu kogu maailmas. Nintendo videomängu konsoolide ajalugu algab aastast 1977. aastal, mil loodi konsool nimega Color TV Game 6 [1]. 1978. aastal tuli välja uuem versioon Color TV Game 15. 1979. aastal järgnes neile kahele konsool nimega Color TV Game Block Breaker[1]. Juulis 1983. aastal tuli välja järgmine Nintendo konsool, mis kandis nime Famicom ning 1985 aastal tuli välja Nintendo Entertainment System lühendiga NES. Augustis, 1991. aastal, jõudis turule Super Nintendo Entertainment System lühendiga SNES. Euroopasse jõudis see 1992. aastal.

23. juunil, 1996. aastal jõudis Jaapani turule Nintendo 64, millel oli suur populaarsus. Seda müüdi juba esimesel päeval üle 500000 eksemplari. oktoobril, 1998. aastal tuli välja Game Boy Color

14. septembril, 2001. aastal tuli Jaapanis välja GameCube, mis jõudis Euroopasse 3. mail, 2001. aastal. [1]

Turundus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nintendo kasutas erinevat strateegiat ja tehnikat GameCube jaoks. See aeg, kui GameCube oli just välja tulnud, kasutati loosungit "Born to Play". Esimestes reklaamides kujutati pöörleva kuubiku animatsiooni, mis muutus GameCube logoks ning naishääl sosistab: "GameCube". Hiljem tuli reklaam loosungiga: "Who Are You?", selle loosungi ideeks oli: "you are what you play". Enamik "Who Are You?" reklaame oli tehtud Nintendo enda mängude jaoks, kuid mõned firmad ka maksid Nintendole selle eest, et nende mänge ka reklaamitaks.

Riistvara[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nagu ka tema eelkäija Nintendo 64, on ka seda saadaval erivärvides. Kaks kõige tavalisemat värvi oli "Indigo" ja "Jet Black". Oranžid mängukonsoolid olid ka saadaval aga ainult Jaapanis. Hiljem tulid välja ka hõbedavärvi konsoolid, mida müüdi piiratud koguses. Järgides Nintendo traditsiooni, GameCube mudeli numbrid: DOL-001 ja 101 viitavad selle koodnimele "Dolphin" (Delfiin). Ametlikud lisaseadmed Nintendo Gamecube-le omavad ka DOL-ga algavat mudeli numbrit. Panasonic tegi litsentseeritud versiooni GameCube-st, millega oli võimalik esitada DVD-sid. See versioon sai nimeks Panasonic Q.

Tehnilised andmed[muuda | redigeeri lähteteksti]

GameCube kasutas meediana 1,4 GB mahtuvusega ja 8 cm läbimõõduga "Nintendo GameCube Game Disc'i", mille töötas välja Panasonic (varasema nimega Matsushita). Kuigi mõlemad konkurendid PS2 ja XBOX kasutasid DVD plaate, otsustas Nintendo teistsuguse vormingu kasuks, et takistada mängude ebaseaduslikku kopeerimist ning poleks vaja DVD konsortsiumile litsentsitasusid maksta. GameCube oli esimene Nintendo konsool väljaspool Jaapanit, mis ei kasutanud kasseti (cartridge) (varasemad Famicom Disk System ja Nintendo64DD olid mõeldid ainult Jaapani turule). Mängud, milles on palju helitausta ja eelrenderdatud videoklippe, on tavaliselt kahel mänguplaadil. Selliseid mänge on tegelikult võrdlemisi vähe, ainult 25. Mänge, mis vajaks rohkem kui kahte plaati, GameCube'l ei ole.

CPU:

  • 486 MHz IBM "Gekko" PowerPC CPU
  • PowerPC 750CXe-põhinev tuum
  • 180 nm IBM copper-wire process, 43 mm² die, 4.9 W
  • Umbes 50 uut vektorit.
  • 32-bit ALU
  • 64-bit FPU (1.9 GFLOPS, kasutatav 2×32-bit SIMD)
  • 64-bit PowerPC 60x FSB to GPU, 162 MHz taktsagedusega, 1.3 GB/s maksimaalse ribalaiusega
  • 64 KB (32 KB I/32 KB D) L1 vahemälu (8-suunaline seos). 256 KB L2 vahemälu matriitsil (2-suunaline seos)
  • 1125 DMIPS.

Mälu:

  • 43 MB kogu RAM
    • 24 MB MoSys 1T-SRAM (koodnimi "Splash") põhisüsteemi RAM, 324 MHz, 64-bit bus.
    • 3 MB 1T-SRAM ulatuses "Flipper"

Ühenduvus:

IBM PowerPC "Gekko" processor

GPU:

  • 162 MHz "Flipper" LSI (arendatud Nintendo ja ArtX poolt, kasutatud ATI tehnoloogiat)
  • 180 nm NEC eDRAM
  • 8 GFLOPS
  • TEV mootor(sarnaneb Nvidia GeForce-klassile).
  • Riistvara parandatud funktsioonid (T&L), 20+ miljonit mängusisest hulktahukat
  • 648 megapikslit/sekundis (162 MHz × 4 pipelines), 648 megatekslit/sekundis (648 MP × 1 texture unit) (maksimum)
      • 337,500 kolmnurka kaadris-60 FPS
      • 675,000 kolmnurka kaadris-30 FPS
  • integreeritud audio protsessor: kohandatud 81 MHz Macronix DSP
    • mälu: 8 KB RAM, 4 KB ROM
    • 64 kanalit 16-bit 48 kHz ADPCM
GameCube Disc

Salvestusseade: Mall:Details

  • Panasonic-arendas CAV miniDVD-sarnase 8 cm optilise plaadi, 2.000 MB/s–3.125 MB/s edastuskiirusega, 1.5 GB maht.

Kontroller[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tavaline GameCube pult on disainitud tiivakujuliseks. See teeb puldi käeshoidmise mugavaks. Puldil on 8 nuppu: 2 analoogkontrollerit, noolenupud liikumiseks ja vibratsioonimootor. Põhiline analoogkontroller asub vasakul noolenuppude kohal. Puldi paremas pooles asub 4 nuppu: keskel suur roheline "A", väiksem punane "B" vasakus servas, "X"-nupp paremal ja "Y"-nupp üleval. Nendest nuppudes all pool asub kollane "C" kontroller, mis omab erinevaid funktsioone: näiteks kaamera asukoha muutmine. Start ja paus nupp asuvad puldi näoosa keskel. Puldi ülemises osas on 2 õlanuppu ("L" ja "R") ning 1 digitaalne nupp "Z". Õlanuppudel "L" ja "R" on nii analoog kui ka digitaalne funktsioon olemas. Need mõlemad nupud käituvad nagu analoognupud kuni täieliku vajutuseni, millest alates hakkab see registrisse digitaalset signaali saatma. See meetod võimaldab anda 2 funktsiooni 1 nupu kohta. Wavebird on raadiosagedustel põhinev juhtmevaba kontroller. See on disainitud samasuguseks nagu tavaline kontroller. Neid oli saada helehalli ja hõbehalli värvi. See suhtleb GameCube süsteemiga juhtmevabalt läbi vastuvõtja, mis on ühendatud ühte süsteemi kontrolleri porti. Seda toidab 2 AA patareid. Selle miinuseks on see, et tal puudub vibratsioonifunktsioon.

Mänguseisude salvestamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

GameCube'i mälukaart

Mänguseisude salvestamiseks on GameCube-l kaks pesa, kuhu saab sisse panna mälukaardi. Ametlikult toodeti kolme erineva mälumahuga kaarte: 59 blokki (4 Mbit/512 KB, hall kaart), 251 blokki(16 Mbit/2 MB, must) ja 1019 blokki (64 Mbit/8 MB, valge). Lisaks nendele oli veel saadaval teiste tootjate valmistatud ja ametlikest odavamaid mälukaarte.


Vastuvõtt ja müük[muuda | redigeeri lähteteksti]

Gamecube müüs oma eluaja jooksul 22 miljonit konsooli[2],mis oli palju vähem kui Playstation 2'e 144 miljonit[3] ja natuke vähem kui Xbox'i 24 miljonit. Edukam oli see ainult Sega Dreamcastist, mis müüs umbes 10.5 miljonit konsooli. Gamecube ei suutnud ka olla edukam kui Nintendo 64, mida on müüdud peaaegu 33 miljonit konsooli.(as of March 31, 2005)[4]

Suurimaks mureks oligi fakt, et Gamecube oma Nintendo maskottide mängudega turustas konsooli ainult väga noortele mängijatele, mis selleks hetkeks oli vägagi väike turuosa. Paljud vanematele mängijatele mõeldud mängud ei tulnud välja Gamecubel, kuigi nende arv oli siiki suurem kui Nintendo eelmistel konsoolidel.

Suur puudus oli ka mängudest teistelt tootjatelt, kes selle asemel hulgi tootsid mänge hoopis PS2'le ja Xbox'ile. Selles võib süüdistada 1.5GB mini-dvd plaate, mis võrreldes DVD plaatidega mahutasid palju vähem andmeid. Tihti paljud mängud, mis tulid välja PS2'l või Xbox'ile , ei tulnud välja või tulid vähendatul kujul välja Gamecube'le.

Mängud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Väljatulles oli Põhja-Ameerikas turul mängudevalik järgmine:

Pealkiri Arendaja Väljastaja
All-Star Baseball 2002 Acclaim Acclaim
Batman Vengeance Ubisoft Ubisoft
Crazy Taxi Hitmaker Sega
Dave Mirra Freestyle BMX 2 Z-Axis Acclaim
Disney's Tarzan Untamed Ubisoft Ubisoft
Luigi's Mansion Nintendo Nintendo
Madden NFL 2002 EA Tiburon EA Sports
NHL Hitz 20-02 EA Black Box Midway
Star Wars Rogue Squadron II: Rogue Leader Factor 5 LucasArts
Super Monkey Ball Amusement Vision Sega
Tony Hawk's Pro Skater 3 Neversoft Activision
Wave Race: Blue Storm NST Nintendo

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 "Ajalugu – Wikipedia, the free encyclopedia". Wikipedia. Vaadatud Detsember 22, 2010.
  2. "Consolidated Sales Transition by Region" (PDF). Nintendo (Mall:Date). Originaali arhiivikoopia seisuga 19.12.2010. Vaadatud Mall:Date.
  3. "SONY COMPUTER ENTERTAINMENT ASIA STARTS ITS PLAYSTATION® BUSINESS IN REPUBLIC OF INDONESIA". SCEI (8. jaanuar 2010). Vaadatud 19.12.2010.
  4. "05 Nintendo Annual Report – Nintendo Co., Ltd." (PDF) 33. Nintendo Co., Ltd. (26. mai 2005). Vaadatud 19.12.2009.