A

See artikkel räägib A-tähest; kirillitsa tähe kohta vaata artiklit А; kreeka tähe kohta vaata artiklit Alfa; muude tähenduste kohta vaata lehekülge A (täpsustus).

---

A (a) on eesti tähestiku ja ladina tähestiku ning paljude teiste ladina kirja kasutavate keelte tähestike esimene täht.

Ladina tähestiku täht A tuleneb kreeka tähestiku esimesest tähest alfa.

Hääldus

Nii eesti ja ladina tähestiku A kui ka kreeka tähestiku alfa annavad edasi häälikut a (eesti keeles ümardamata madal tagavokaal).

Eesti keeles märgitakse pikka a-häälikut kahekordse a-tähega (aa), vanakreeka ja ladina keeles märgiti vastavalt tähega alfa ja A nii lühikest kui ka pikka a-häälikut, mis vastasid foneemidele /a/ ja /a:/.

A kõlab eri keeltes erinevalt. A-täht ei pruugi tähistada sama häälikut mis kreeka alfa ning võib ka ühes ja samas keeles tähistada mitut häälikut. Näiteks inglise keeles võib see tähistada umbes 12 eri häälikut.

A-tähe kõige levinumad häälikulised vasted on ümardamata madal tagavokaal (/ɑ/) ja ümardamata madal keskvokaal (/a/).

Inglise keel

A-täht märgib inglise keeles tavaliselt ümardamata vaegmadalat eesvokaali [æ] (nagu sõnas pad), ümardamata madalat tagavokaali [ɑː] (nagu sõnas father) või diftongi [eɪ] (nagu sõnades ace ja major; hääldus võib murdeti olla erinev). Viimane hääldus on tekkinud Suure Vokaalinihke tagajärjel.

Prantsuse keel

Prantsuse keeles hääldub kinnise või lahtise a-häälikuna.

Täheühendites:

• ai: kinnine või lahtine e
• aî: lahtine e
• aô: kinnine o
• aoû: u
• au: kinnine või lahtine o
• ay: lahtine e (sõnas bayer: [aj])
• eau: kinnine o
• aen: nasaliseeritud a
• aim: nasaliseeritud e; täishääliku ees lahtine e pluss [m]
• ain: nasaliseeritud e; täishääliku ees lahtine e pluss [n]
• am: nasaliseeritud a; täishääliku ees [am]
• anc: nasaliseeritud a; täishääliku ees nasaliseeritud a pluss [s] või [k]
• aon: nasaliseeritud a
• ean: nasaliseeritud a

Foneetilised tähestikud

Tähestikus IPA tähistavad A-tähe variandid mitmesuguseid täishäälikuid.

Tähestikus X-SAMPA tähistab suurtäht A ümardamata madalat tagavokaali ja väiketäht a ümardamata madalat eesvokaali.

Ajalugu

Egiptuse hieroglüüf härja pea

Algsemi härja pea

Foiniikia âlep

Kreeka alfa

Etruski A

Ladina A

Täht alfa pärineb semi (foiniikia) tähest 'âlep (heebrea aleph (alef; 'härg'), mis märkis larüngaalklusiili ja oli tähestiku esimene täht. Foiniikia täht on teada umbes aastast 1200 eKr, vastav aramea täht on teada 8. sajandist eKr ning alfa on teada 8. või 7. sajandist eKr. Need tähed olid algselt pikali. Hilisem alfa meenutas praegust suurtähte A, kuid paljudes kohalikes variantides oli tal üks jalg lühem ning põikjoon oli erinevate nurkade all kaldu.

Nimi tuleb algselt sellest, et tähemärk oli härja pea kujuline, nagu vastav egiptuse kirja märk ning Siinai poolsaarel umbes 1500 eKr ühe semi keele üleskirjutamisel kasutatud vastav märk. Samuti on sealt pärit tähe alfa nimi (ka alpsa). Kõige varasem allikas alfa ja teiste kreeka tähtede nimede kohta on Euripidese vanema kaasaegse Kalliase grammatiline draama, millest on Athenaiosel (x. 453 d) säilinud kolm trimeetrit, mis sisaldavad kõikide kreeka tähtede nimesid.

Lineaarse kuju sai see märk umbes 1000 eKr Bybloses ja teistes Foiniikia ja Kaanani keskustes.

Et vanakreeka keeles häälikut, mida see täht tähistas, ei olnud, võtsid muinaskreeklased selle kasutusele hääliku a tähistamiseks (foiniikia kirjas täishäälikuid ei märgitud).

Läänes elavatelt muinaskreeklastelt laenasid tähestiku (võib-olla etruski kirja ning teiste Itaalias kasutatud kirjade vahendusel) muinasroomlased ja nendelt võtsid selle üle hilisemad Euroopa rahvad. Kõige varasematel Rooma raidkirjadel on tähtede kuju samasugune nagu kreeklastel.

Väiketähe a vorm tuleneb kreeka kirjutuskirjas kasutusel olnud vormist, mis oli algul nurgeline. Ümara vormi sai väiketäht umbes 4. sajandil pKr.

Teistesse itali keeltesse, välja arvatud võib-olla faliski keel, ei võetud tähestikku lääne kreeklastelt üle otse, vaid etruski tähestiku vahendusel.

Ka kirillitsas on sama kujuga täht А (varasem nimi az), mis on üle võetud kreeka tähestikust.

Koodid

Tähe A ASCII-kood on 65 ja tähe a ASCII-kood on 97.

Unicode'is on tähe A kood U+0061 ja tähe a kood U+0041.

Sagedus

Eestikeelses tekstis on a-täht kõige sagedasem.

Inglise keeles on a-täht sageduselt kolmandal kohal, hispaania ja prantsuse keeles 2. kohal.

Kultuur

Voltaire'i sõnul on a-tähest peaaegu kõigil rahvastel saanud püha täht, sest ta on esimene.

Tähistused ja lühendid

Süllogismide puhul kasutatakse tähte A sümbolina, mis tähistab üldjaatavat otsustust üldkujuga "kõik x on y." Tähti I, E ja O kasutatakse vastavalt osajaatavate otsustuste ("mõned x on y"), üldeitavate otsustuste ("ükski x ei ole y") ja osajaatavate otsustuste "mõned x ei ole y") tähistamiseks. Nende tähtede kasutamise põhjendamiseks viidatakse tavaliselt vokaalidele ladina keele tegusõnades affirmo 'jaatan' ja nego 'eitan'. Nende sümbolite kasutamine ulatub tagasi 13. sajandisse, mõne uurija arvates koguni kreeka loogikuteni.

Matemaatikas ja loogikas kasutatakse üldisuskvantori ülesmärkimiseks pea peale pööratud A-tähte ∀ (lühend inglise keele sõnast all 'kõik'; selle võttis 1913 kasutusele Bertrand Russell). Seda loetakse "kõikide ... puhul". Näiteks ∀x x+x=2x tähendab 'kõikide x puhul x+x=2x '.

Matemaatilistes võrrandites kasutatakse tähte a tavaliselt esimese konstandi (tuntud arvu), näiteks koefitsiendi märkimiseks. Järgmised konstandid on sel juhul b ja c. Muutujaid (tundmatuid) tähistatakse selles seoses tähtedega x, y ja z.

Tähti a, b, c jne kasutatakse ka loeteludes järjekorranumbrite 1, 2, 3 jne asemel, tavaliselt kujul a), b), c) jne.

Suurtähte A kasutatakse geomeetrias esimese punkti tähistamiseks joonisel. Järgmisi punkte tähistatakse B, C jne.

Loogikas kasutatakse tähte A ka esimese termini tähistamiseks.

Kuueteistkümnendsüsteemis on A või a number väärtusega 10.

A tähistab voolutugevuse mõõtühikut amprit.

a tähistab pindala mõõtühikut aari ja aja mõõtühikut aastat (ladina keeles annus).

a- tähistab ka SI-süsteemi eesliidet ato- ehk 10⁻¹⁸.

A oli 1957. aastani argooni tähiseks.

Muusikas tähistab a nooti la.

A on ettevõtte Agilent Technologies Incorporated börsisümbol.

Daatumites tähendab A. või a. anno (ladina keeles 'aastal').

Kella reguleerimispaneelil tähendab lühend A avancer (prantsuse keeles 'kiiremaks panna') ja lühend R. retarder (prantsuse keeles 'aeglasemaks panna').

Müntidel tähendab A riigi peamist rahapaja (Körmöc, Viin, Pariis, Berliin).

A on Austria mootorsõidukite eraldustunnus.

Vaata ka

• alfa
• ª
• À
• Á
• Â
• Ã
• Ä
• Å
• Æ
• Ă
• Ą
• Ā