Foiniikia kiri
 | See artikkel vajab toimetamist. (Aprill 2024) |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Aprill 2024) |
Foiniikia kiri on kirjasüsteem, mida kasutati Vahemere aladel ja mis on saanud oma nime kaananite piirkonnas (tänapäeva Iisrael ja Liibanon) asunudfoiniiklaste tsivilisatsiooni järgi[1]. Foiniikia kiri on tänapäevaste tähestike nagu ladina, kreeka, heebrea ja araabia kirja eelkäija [2]. Foiniikia kiri on kaashäälikutest koosnev tähestik, kus on 22 märki, mistõttu puuduvad sellel täishäälikud. Kirja kirjutati paremalt vasakule[3]. Tühikud sõnade vahel puuduvad, nende asemel kasutatakse punkte [4].
Päritolu[muuda | muuda lähteteksti]
Sugulus protokaanani kirjaga[muuda | muuda lähteteksti]
Vanimate leidude järgi on foiniikia tähestiku eellaseks olnud protokaanani kiri, mille eeldatav tekkimise vanus on teise aastatuhande algus eKr, aga vanimad leiud pärinevad 17. sajandist eKr[2]. Alfabeedi loomisel kasutati arvatavasti ühehäälikulisi Egiptuse hieroglüüfe. Kiri oli akrofooniline, kasutati piktograafe, mis ei tähistanud kindlaid sõnu, vaid konsonanttähti. Hetkel oletatakse, et selles tähestikus oli 27 piktograafi. 13. sajandiks eKr oli tähtede arv langenud 22 märgile. Kirja kirjutati horisontaalselt vasakult paremale ja vastupidi ning vertikaalselt ülevalt alla. 12. sajandiks eKr kadus vertikaalne kirjutamisstiil ja kirja hakati kirjutama paremalt vasakule[1].
Foiniikia kirja sugulus protokaananiga leiti El-Khadr nooleotsade leiuga. Nooleotsad pärinesid 13. sajandist eKr ja nendel olev kiri sarnanes mõlemale kirjasüsteemile [2].
Seos Ugariti lineaarkirjaga[muuda | muuda lähteteksti]
Väheste leidude järgi saab eeldada, et algne foiniikia kiri on saanud inspiratsiooni ka Ugariti linnast pärit lineaarkirjast, mis on dateeritud 13. sajandisse eKr. Alfabeedil kasutati kiilkirja 30 sümbolit. Kirja kirjutati vasakult paremale. Kahe kirjasüsteemi sugulust ei ole suudetud tõestada[2].
Levik[muuda | muuda lähteteksti]
Vana-Kreeka[muuda | muuda lähteteksti]
Varasel pronksiajal olid foiniiklased väga tihedalt seotud kaubanduse ja kogukondadega ümber Vahemere ning loodud kontaktide kaudu levis kiri kiiresti. Usutakse, et kaubanduse kaudu nägid kreeklased foiniikia kirja ja võtsid selle üle umbes 8. sajandil eKr või varem. Vana-Kreeka ajaloolane Herodotos väitis, et foiniikia kirja tõi kreeklastele foiniiklaste prints Cadmus. Hiljem kohandasid ladina keele kõnelejad kreeka tähestiku omale sobivaks [5].
Semiidi rahvad[muuda | muuda lähteteksti]
Heebrea ja araabia kõnelejad, kes võtsid tähestiku üle, ei teinud süsteemis mingeid muutusi, mistõttu jäi kiri stabiilseks. Kirjas muutusid tuhande aastaga ainult tähekujud. Aramealased lisasid kirjale juurde pikad täishäälikud ja sellest sai lõpuks tänapäevane araabia kiri. Põhja-Süüriast ja lõunapoolsest Väike-Aasiast on leitud tekste, mis näitavad, et mittefoiniiklastest kirjanikud hakkasid kasutama foiniikia kirja 8. sajandil eKr [2].
Foiniikia kirja numbrid[muuda | muuda lähteteksti]
Foiniikia kirja numbrid annavad edasi 1, 2, 3, 10, 20 ja 100. 1 märgitakse kriipsuga, 2 kahe kriipsuga ja 3 kolme kriipsuga. Numbrid 4 ja ülespoole koostatakse eelnevate numbrite kokkuliitmisega [6].
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 Naveh, Joseph (1988). The Origin of the Greek Alphabet (inglise). Berlin, Heidelberg: Springer Berlin Heidelberg. Lk 84-91. ISBN 978-3-662-01093-8.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 Lam, Joseph (2010). The Invention and Development of the Alphabet (inglise). Oriental Institute of the University of Chicago. Lk 189-203. ISBN 978-1-885923-76-9.
- ↑ Thamis (18. jaanuar 2012). "The Phoenician Alphabet & Language". World History Encyclopedia. Vaadatud 25. märts 2024.
- ↑ Ager, Simon (2023). "Writing phoenician". omniglot.com. Vaadatud 27. märts 2024.
- ↑ Davidson, Lucy (18. märts 2022). "How the Phoenician Alphabet Revolutionised Language". historyhit. Vaadatud 20. märts 2024.
- ↑ Everson, Michael (25. juuli 2007). "Proposal to add two numbers for the Phoenician script to the UCS" (PDF). Vaadatud 18. märts 2024.