249. Eesti Laskurdiviis
249. Eesti Laskurdiviis | |
---|---|
Tegev | 1942–1945 |
Riik | NSV Liit |
Kuuluvus | Punaarmee 8. Eesti Laskurkorpus |
Suurus |
diviis 10 235, 11.1942 4, 213, 01.02.1943 7 946, 01.08.1944 |
Osa |
8. Eesti Laskurkorpusega 11. 1942 – Kalinini rinne |
Garnison/staap |
917. Laskurpolk 921. Laskurpolk 925. Laskurpolk 779. suurtükiväepolk |
Tähtpäevad | formeerimine 10. veebruaril 1942, lahingulipu annetamine 18. oktoober 1942 |
Lahingud |
Teine maailmasõda Idarinne Velikije Luki operatsioon Kuramaa lahingud |
Ülemad | |
Võtmeisikud |
kindralmajor Lembit Pärn polkovnik Artur Saueselg kindralmajor Johan Lombak |
249. Eesti Laskurdiviis (vene 249-я Эстонская стрелковая дивизия) (s/o 24676) oli Teise maailmasõja ajal NSV Liidu Punaarmee koosseisus formeeritud põhiliselt eestlastest koosnev rahvusväeosa, 8. Eesti Laskurkorpuse koosseisus.
Punaarmee 249. Eesti Laskurdiviisi formeerimise aluseks oli 10. veebruaril 1942 antud NSV Liidu Riikliku Kaitsekomitee (GKO) käskkiri 2. eesti laskurdiviisi moodustamiseks, diviis formeeriti 1942. aasta 10. veebruarist kuni 13. septembrini.
Algul kandis väeosa nimetust 423. Laskurdiviis, 1942. aasta märtsis nimetati väeosa ümber 249. Eesti Laskurdiviisiks. Kuni 1942. aasta veebruarini 249. LD nime kandnud NSV Liidu SARKi isikkoosseisust moodustatud diviis nimetati 16. veebruaril 1942 16. Kaardiväediviisiks[1].
249. Eesti Laskurdiviis oli üks väeosa, millest koos 7. Eesti Laskurdiviisi ja muude üksustega moodustati 25. septembril 1942 8. Eesti Laskurkorpus.
1942. aasta suvel alustasid diviisi väeosad Uuralites Tšeljabinski oblastis väljaõpet, augustikuus suunati diviis Moskva oblastisse, Uuralitesse jäi vaid tagavarapolk. 1942. aasta novembris saadeti diviis rindele ning see osales 1942. aasta detsembrist Velikije Luki lahingutes.
28. juunil 1945 reformeeriti 249. ELD, 122. Eesti kaardiväe Lenini ordeniga laskurdiviisiks (122-я гвардейская Эстонская ордена Ленина Краснознаменная стрелковая дивизия).
Juhtkond ja koosseis
[muuda | muuda lähteteksti]- Diviisiülemad
- polkovnik August Vassil, veebruar – mai 1942
- kindralmajor Lembit Pärn, 6. mai 1942 – 23. juuni 1942
- diviisiülema asetäitja August Vassil
- major, alates 4. oktoober 1942 alampolkovnik Karl Kanger, 24. juuni 1942 – 28. september 1942
- polkovnik Artur Saueselg, 29. september 1942 – 29. detsember 1942
- diviisiülema asetäitja polkovnik Johan Lombak
- polkovnik/kindralmajor Johan Lombak, 30. detsember 1942 – 3. märts 1945
- polkovnik August Feldman, 4. märts 1945 – 9. mai 1945
- Diviisi staabiülemad
- polkovnik Artur Simson
- alampolkovnik Gustav Kund
- major Nikolai Trankmann, 12, 1942–?
- kapten Paalma (1943)[2]
- Diviisi sõjakomissar
- polgukomissar Nikolai Puusepp (NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi 9. oktoobri 1942 seadlusega likvideeriti Punaarmees väeüksuste komissaride ametikohad, kehtestati väeosa ülema ainujuhtimine ning loodi ametikoht ülema asetäitja poliitalal)
- Algus Raadik, diviisiülema asetäitja poliitalal
249. Eesti Laskurdiviisi koosseis
[muuda | muuda lähteteksti]249. Eesti Laskurdiviisi allüksused | Juhtkond juhtkond pärast 1. oktoobrit 1942 |
---|---|
249. Eesti Laskurdiviis | |
249. Eesti laskurdiviisi staap | Staabiülem polkovnik Artur Simson; staabiülema asetäitja major Oskar Reemet staabiülem Gustav Kund |
Staabi 1. (operatiiv)osakond | ülem major Edmund Püss ülem major Edmund Püss, major Tavid Kiljako |
Staabi 2. (luure)osakond | ülem kapten Oskar Truuse major Oskar Truuse |
Staabi Poliitosakond | ülem pataljonikomissar Algus Raadik poliitosakonna ülem Algus Raadik |
Staabi eriosakond | ülema asetäitja riikliku julgeoleku vanemseersant August Kliment |
Sideosakond | ülem polkovnik Friedrich-Alfred Olbrei kapten Eduard Alt |
Füüsiline ettevalmistus | Fred Kudu |
Varustusosakond | ülem kapten Oskar Villemson |
Riviosakond | |
Tagalaülem | major Ots |
Kaadriosakond | ülem kapten Špoor |
Suurtükiväeülem | major Reskov alampolkovnik Johann Mäe |
Suurtükiväe staabiülem | kapten Erich Loorits major Valter Jaek alampolkovnik Eduard Lemming |
Inseneriteenistus | major Eduard Purro |
Keemiateenistus | ülem major Pavel Solovev |
Šifreerimisosakond | S. Türnask |
Meditsiiniteenistus | 2. järgu meditsiiniarst Robert Karin |
Veterinaarteenistus | Hugo Reiman |
Autotranporditeenistus | 2. järgu intendant August Rebanes |
249. laskurdiviisi sõjaprokurör | Heinar Grabe |
249. laskurdiviisi sõjatribunal | tribunali esimees, Theodor Unt |
917. Laskurpolk (s/o 16626) | ülem alampolkovnik Hans Virit; hiljem major Peeter Lepp ja polkovnik Johan Lombak; alampolkovnik Elmar Horn |
921. Laskurpolk (s/o 61933) | polguülem alampolkovnik Olav Mullas, major A. Strohmann; |
925. Laskurpolk (s/o 28770) | ülem alampolkovnik Ferdinand Tõnso, alampolkovnik Heinrich Neggo, alampolkovnik Hans Virit |
779. suurtükiväepolk (s/o 16610) | ülem alampolkovnik Karl Aru (−20. november 1942), kapten Aleksander Pais (20. november 1942 –), alampolkovnik Kaarel Uibo komissar polkovnik Artur Lombak polgukomandöri asetäitja major Pavel Titer; staabiülem kapten Avo Laido, Eerik Loorits; pataljoniülemad: Olaf Randmer, Ants Lumiste, kapten Richard Linnas. Relvastatud 76 mm polgukahuritega |
45. tankipolk | polkovnik I. Šestopalov |
469. üksik miinipildujate divisjon | relvastatud 50, 82, 120 mm miinipildujatega |
307. tankitõrje divisjon (s/o 92452) | ülem major Nikolai Trankmann ülem major Vladimir Miller. Relvastatud 45 mm tankitõrjekahuritega |
326. üksik õhukaitse suurtükiväe õppedivisjon | ülem alampolkovnik Hans Virit. Relvastatud 37 mm õhutõrjekahuritega |
417. üksik sapööripataljon | ülem kapten Ervin Kangur |
669. üksik sidepataljon | ülem kapten Eduard Alt; komissar, kapten A. Tuberg |
161. üksik kuulipildujapataljon | ülem kapten V. Zukker. Relvastatud 7,62 mm kerge- ja raskekuulipildujatega |
267. meditsiini-sanitaarpataljon | |
328. üksik luurerood | |
243. üksik keemiakaitse rood | |
65. üksik autotranspordirood | |
Õppepataljon | ülem alampolkovnik Hans Virit |
312. väliköök | |
1883. välipost | |
1194. Riigipanga välipunkt[3] |
122. kaardiväe laskurdiviis
[muuda | muuda lähteteksti]28. juunil 1945 reformeeriti 249. ELD, 122. kaardiväe Eesti Lenini ordeniga laskurdiviisiks (122-я гвардейская Эстонская ордена Ленина Краснознаменная стрелковая дивизия).
- 917. laskurpolk nimetati 368. kaardiväe Eesti Punatähe ordeniga laskurpolguks,
- 921. laskurpolk > 370. kaardiväe Eesti Punalipuliseks laskurpolguks,
- 925. laskurpolk > 372. kaardiväe Eesti Punatähe ordeniga laskurpolguks (likvideeriti 1947. aasta algul),
- 251. diviisi suurtükiväebrigaad > 99. kaardiväe Eesti suurtükibrigaadiks,
- 779. suurtükipolk > 484. kaardiväe Eesti Kutuzovi ordeniga kahuripolguks (asus Kloogal 06.1945–06.1946),
- 307. üksik tankihävitusdivisjon > 224. üksikuks kaardiväe Eesti Aleksander Nevski ordeniga tankihävitusdivisjoniks,
- 417. üksik sapööripataljon > 154. üksikuks kaardiväe Eesti sapööripataljoniks,
- 669. üksik sidepataljon (kuni 26.12.1944 197. üksik siderood) > 216. üksikuks kaardiväe Eesti sidepataljoniks ja
- 328. üksik luure-laskurrood > 126. kaardiväe Eesti motoluurerooduks. 122. diviis paiknes Aegviidu ja Jäneda ümbruses.
1945–1946 demobiliseeriti Eesti rahvusväeosadest 16 550 inimest. 12. mail 1946 Punaarmee Kindralstaabi direktiivi alusel saadeti 1946. aasta augusti alguseks laiali 41. kaardiväe Eesti Tallinna laskurkorpuse juhtkond ja 122. kaardiväe laskurdiviis.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "КАРАЧЕВСКАЯ ГВАРДЕЙСКАЯ СТРЕЛКОВАЯ ОРДЕНА ЛЕНИНА КРАСНОЗНАМЁННАЯ ОРДЕНА СУВОРОВА ДИВИЗИЯ". Originaali arhiivikoopia seisuga 19. november 2010. Vaadatud 3. jaanuar 2012.
- ↑ Paalma (Kapten. 249. eesti laskurdiviisi staabi ülem.), www.meediateek.ee
- ↑ "Structure of 7th and 249th Estonian rifle divisions and 8th Estonian rifle corps and commandeurs of unit in 1942" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 6. märts 2016. Vaadatud 6. september 2011.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Эндель Сыгель. Дружба, закаленная в огне войны. – Таллин: Ээсти раамат, 1975.
- Ларин П.А. Эстонский народ в Великой Отечественной войне 1941–1945/ Сокр. пер. с эст. – Таллин: АН ЭССР, 1964.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Андрей Петренко, Прибалтийские дивизии Сталина