1824. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised

Allikas: Vikipeedia

1824. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised olid USA 10. presidendivalimised. Need toimusid 26. oktoobrist 2. detsembrini 1824.

Varasematel valimistel konkureerisid omavahel veel Demokraatlik-Vabariiklik Partei ja Föderalistlik Partei, kuid pärast 1816. aasta valimisi oli Föderalistlik Partei kaotanud paljugi oma toetusest.

Senine president James Monroe oleks saanud kandideerida kolmandaks ametiajaks, kuna toona ei olnud presidendi ametiaja piiranguid, kuid nagu tema eelkäijad ja paljud toonased presidendid, otsustas ta kolmandaks ametiajaks mitte kandideerida.

Monroe asepresident Daniel D. Tompkins oli väga ebapopulaarne, ning tõsiste terviseprobleemidega. Ainus riigi suurim partei, Demokraatlik-Vabariiklik Partei, nimetas kuus kandidaati:

Calhoun ja Thompson loobusid enne valimisi. Calhoun otsustas kandideerida asepresidendiks. Presidendina eelistas ta näha Jacksonit, kelle poliitvaateid pidas ta lõunaosariiklaste omadele lähedaisemaks. Teda toetasid asepresidendiks nii Jacksoni kui ka Adamsi toetajad. Kuigi Calhoun ei toetanud praktiliselt üldse Adamsi vaateid, ei teinud ta midagi, et Adamsi toetajaid veenda teda asepresidendiks mitte nimetamast.

Valimised olid praktiliselt osariikide "parimate poegade" valimised: Adamsi toetusbaas paiknes Uus-Inglismaal ja New Yorgi osariigis; Jacksoni toetus oli suurim lõunas, läänes ja kesk-Atlandil; Clayd toetasid mõned lääne- ja Crawfordi osad idaosariikide valijad.

Toonane valimiskogu koosnes 261 valijamehest. Võiduks oli vaja 131 häält.

Osariik Valijameeste arv John Quincy Adams Andrew Jackson William H. Crawford Henry Clay
Alabama 5 5
Connecticut 8 8 ei olnud valimissedelil
Delaware 3 1 2
Georgia 9 9
Illinois 3 1 2
Indiana 5 5 ei olnud valimissedelil
Kentucky 14 ei olnud valimissedelil ei olnud valimissedelil 14
Louisiana 5 2 3
Maine 9 9 ei olnud valimissedelil ei olnud valimissedelil
Maryland 11 3 7 1
Massachusetts 15 15 ei olnud valimissedelil ei olnud valimissedelil ei olnud valimissedelil
Mississippi 3 3 ei olnud valimissedelil
Missouri 3 3
New Hampshire 8 8 ei olnud valimissedelil ei olnud valimissedelil
New Jersey 8 8 ei olnud valimissedelil
New York 36 26 1 5 4
Põhja-Carolina 15 ei olnud valimissedelil 15 ei olnud valimissedelil
Ohio 16 16
Pennsylvania 28 28
Rhode Island 4 4 ei olnud valimissedelil ei olnud valimissedelil
Lõuna-Carolina 11 11
Tennessee 11 11
Vermont 7 7
Virginia 24 24
KOKKU 261 84 99 41 37
Rahvahääletus kokku 365 928 113 142 151 363 41 032 47 545

Kuigi Jackson saavutas valimiskogus enamuse, ei kogunud ta vajalikku 131 häält. Asepresidendivalimised võitis aga Calhoun edukalt, kuna teda toetasid nii Jacksoni kui ka Adamsi toetajad:

Asepresidendikandidaat Valijamehi John Quincy Adams Andrew Jackson William H. Crawford Henry Clay
KOKKU 261 84 99 40 38
John C. Calhoun 182 74 99 2 7
Nathan Sanford 30 2 28
Nathaniel Macon 24 24
Andrew Jackson 13 9 1 3
Martin Van Buren 9 9
Henry Clay 2 2
(ilma asepresidendita) 1 1

Kuna ükski presidendikandidaat ei saavutanud hääleenamust, anti valimine üle Esindajatekojale. Põhiseaduse 12. paranduse järgi olid Esindajatekoja kandidaadid ainult kolm, kes said kõige rohkem valijameeste hääli: Jackson, Adams ja Crawford, Clay jäi välja. Clay oli tugevalt Jacksoni-vastane ning tema poliitilised vaated olid lähedasemad Adamsile kui Jacksonile või Crawfordile, mistõttu ta toetas Adamsit.

Osariik John Quincy Adams Andrew Jackson William H. Crawford Delegatsiooni võitja
Alabama 3 Jackson
Connecticut 6 Adams
Delaware 1 Crawford
Georgia 7 Crawford
Illinois 1 Adams
Indiana 3 Jackson
Kentucky 8 4 Adams
Louisiana 2 1 Adams
Maine 7 Adams
Maryland 5 3 1 Adams
Massachusetts 12 1 Adams
Mississippi 1 Jackson
Missouri 1 Adams
New Hampshire 6 Adams
New Jersey 1 5 Jackson
New York 18 2 14 Adams
Põhja-Carolina 1 2 10 Crawford
Ohio 10 2 2 Adams
Pennsylvania 1 25 Jackson
Rhode Island 2 Adams
Lõuna-Carolina 9 Jackson
Tennessee 9 Jackson
Vermont 5 Adams
Virginia 1 1 19 Crawford
Osariike kokku 13 7 4 Adams
KOKKU 87 71 54 Adams

9. veebruaril 1825 valiti John Quincy Adams, kes sai Esindajatekojalt kõige rohkem hääli, USA 6. presidendiks. Jackson oli šokeeritud, kuna nii rahvahääletuse ja valimiskogus suurima arvu häälte saanuna eeldas ta enda võitu. Enne Esindajatekoja valimisi ilmus ühes Philadelphia ajalehes Columbian Observer artikkel väidetavalt ühelt kongressi liikmelt, kus väideti, et Clay toetas Adamsit riigisekretäri koha eest. Kuna selle kohta uurimist ei algatatud, siis seda ei tõestatud ega lükatud ümber. Pärast võitu esitaski Adams Clay enda riigisekretäri kandidaadiks. Clay aktsepteeris, kuna teadis, et keeldumine ei oleks kuulujutte vaigistanud. Nagu Clay, olid ka Adams ja talle eelnenud kolm presidenti kõik varem olnud riigisekretärid. Jackson nimetas seda "korrumpeerunud tehinguks", mida tema pooldajad järgmise nelja aasta jooksul tema valimiskampaaniate käigus tihti mainisid. Lõpuks saavutas Jackson 1828. aasta valimistel võidu teiseks ametiajaks kandideerinud Adamsi üle, ning 1832. aasta valimistel Clay üle.

Valimiste tulemusena lagunes Demokraatlik-Vabariiklik Partei. Jacksoni pooldajad moodustasid uue Demokraatliku Partei ning Adamsi pooldajad Riikliku Vabariikliku Partei (National Republican Party).