Čiekurkalns

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Čiekurkalnsi asendikaart

Čiekurkalns on asum Lätis, Riia linna Põhjarajooni, osalt ka Vidzeme eeslinna osa pindalaga 5,67 km². Asub Ķīšezersi järve kaldal. Asum piirneb lõunas Teika asumiga, põhjas aga Mežaparksiga. 8111 elanikku (2010).

Čiekurkalns asub madalal ja tasasel alal Riia–Valga raudteest põhja pool. Kõrgused on vahemikus 2–7 meetrit üle merepinna. Piirkonnas asunud küngastel kasvasid vanasti männid, mis kandsid ohtralt käbisid. Sellest on paik saanud ka oma lätikeelse nime (Čiekurkalns tähendab tõlkes "Käbimägi").[1]

Čiekurkalnsis asub katoliiklik Riia Püha Miikaeli kalmistu.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 1687 eraldati Mazā Jumpravmuiža mõisast Čiekurkalnsi mõis. Lisaks Čiekurkalnsi mõisale asusid asumis Ķīšezersi järve ääres veel mitmed suvemõisad, nagu Heili mõis ja Dragunmuiža mõis. 19. sajandi seitsmekümnendatel aastatel jagas mõisnik mõisa maad ehituskruntideks ja sinna hakkas kerkima Čiekurkalnsi linnaosa.

Elamukruntide juurde tekkisid ka mitmed tööstusettevõtted. Tähtsamad neist olid vagunitehas Fēnikss, džuudimanufaktuur, mõõteriistu valmistav vabrik Salamandra. Asumist kujunes üks vanemaid töölisrajoone Riia linnas.

Aastal 1889 valmis Riiast Pihkvasse viiv raudtee. Asumi juurde tekkis raudteejaam, mis kandis algul nime Sortirovotšnaja (Сортировочная). Põhjuseks oli see, et jaama juures sorteeriti ja järjestati Pihkva suunas minevaid vaguneid. 20. sajandi alguses sai jaam nimeks Riga-Baltiiskaja (Рига-Балтийская), aastal 1911 aga Tsarski Les (Царский лес). Aastast 1918 kandis jaam nime Kaiserwald, aastast 1819 aga Krūzes muiža. Alles aastast 1929 kannab jaam Čiekurkalnsi nime.

Čiekurkalnsis asub Riia suurim veetorn, mis valmis aastal 1918. Hoone arhitekt on Wilhelm Bockslaff. Teine märkimisväärne hoone, mis toona ehitati, on aastal 1911 valminud algkoolihoone aadressil Gaujas ielā 23. Riia linnaga liideti asum aastal 1924.

Aastail 19511954 valmis Ķīšezersi järve kaldal asumi suurim tööstusettevõte – Riia soojuselektrijaam. Algul toodeti elektrit turbast, kuid praegu on kütteaineks maagaas. Teised olulisemad ettevõtted, mis jäävad asumi territooriumile, on Riia Lihakombinaat ja suveniirivabrik Daiļrade.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]