Pētersala-Andrejsala

Allikas: Vikipeedia
Pētersala-Andrejsala asendikaart

Pētersala-Andrejsala on asum Lätis, Riia linna Põhjarajooni osa pindalaga 2,773 km². Asub Daugava jõe kaldal. Asum piirneb lõunas Centrsi, idas Skanstega, põhjas aga Sarkandaugava asumiga. 5407 elanikku (2010).

Pētersala-Andrejsala asub endistel Daugava jõe saartel, alal, mis ulatub 3–4 meetrit üle merepinna. Asumi alal on kaks Daugava jõe lahte: Andrejosta ja Eksportosta.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Pētersala-Andrejsala asum kujunes samanimelistele saartel Daugava jões Riia vanalinnast põhja pool ning Daugava kaldal nende saarte vastas. Andrejsala oli osalt juba XVII sajandil Riia koosseisus, osalt liideti aga linnaga aastal 1786. Pētersala kuulus alates XIII sajandist Riia linna patrimoniaalringkonda. Linnale mitte kuuluvatel aladel asusid Hermelingi mõis ja Mölleri mõis.

Vanadelt kaartidelt on näha, et piirkonnas asusid põhiliselt linna karjamaad ja majaomanike aiad. Asumit läbis Sarkandaugavasse viiv tee Ganību dambis, mis on üks vanemaid Riia tänavaid väljaspool vanalinna. Karjamaale viiva tee otsa juures asus nn. Pullimõis. Aedade juurde kerkisid ka suvemõisad (nende seas olulisim oli Pihli mõis), muutes selle piirkonna vanimaks suvituspiirkonnaks Riias.

Pētersala saar kandis varem Gustavsala nime. Saar sai uue nime, kuna tsaar Peeter I rajas saarele suvelossi. Kunagi saart eraldanud jõeharu on aja jooksul täitunud, sellest on säilinud vaid väike jupike Laulupeo pargis. Pargi territooriumil asus ka endine Mengdeni mõis. Tsaar lasi piirkonda rajada ka pargi, mis on üks vanemaid parke Riias. Teine, Andrejsala saar tekkis XIX sajandil, kasvades kiiresti kaldaga ühte. Endistest sängidest, kus Daugava voolas, jäid mälestuseks Andrejosta ja Eksportosta lahed.

Piirkonna arengut takistasid aastani 1858 mitmed piirangud, nagu näiteks keeld eeslinnadesse kivihooneid ehitada, samuti mitmed ettevõtlust reguleerivad reeglid. Aastal 1895 kujunes piirkond sadamaks, sinna kerkisid viljaelevaatorid ning rajati sadamasse viiv raudtee. XX sajandi alguses paiknes sadama juures ka linna elektrijaam. Pärast teist maailmasõda muudeti kogu asum Riia Kaubasadama territooriumiks. Sadama juurde kerkisid hruštšovkad, varasemad suvemõisad hävisid. Aastast 2006 asub piirkonnas Riia vabasadam.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]