Brasa

Allikas: Vikipeedia
Brasa asendikaart

Brasa on asum Lätis, Riia linna Vidzeme eeslinna osa pindalaga 1,741 km². Bukulti asub Mežaparksi, Čiekurkalnsi, Teika, Grīziņkalnsi, Centrsi, Skanste, Sarkandaugava asumi vahel. 14 102 elanikku (2010).

Brasa asub üldiselt tasasel alal, kõrgused asumi territooriumil on vahemikus 2-9 meetrit üle merepinna. Asumis paikneb osaliselt UNESCO maailmapärandi nimistus asuv Riia kesklinna kaitstav ala.

Brasa raudteejaam

Brasa asum tekkis aastal 1873 rajatud Brasa raudteejaama juurde. Algul kandis jaam Kara hospitālise või Krieghospitali, hiljem (aastast 1913) Brasla nime. Aastal 1903 ehitati jaama juurest haruraudtee Andrejsala sadamasse, toona ehitati ka Brasa raudteejaam. Brasa nime kannab jaam aastast 1938.[1]

Enne raudteejaama asus asumis aastal 1750 ehitatud sõjaväehospidal, selle kõrval asus aga Aderholdi mõis. Hospidali juurde tekkis aastal 1773 katkuepideemia tagajärjel kalmistu nimega Pokrova kapi, selle lähedusse aga Lielie kapi kalmistu. Kalmistu lähistele ehitati aastal 1864 kirik, kus käivad koos Riia lätlastest õigeusklikud. Piirkond on saanud nime ilmselt Mazā Jumpravmuiža mõisa rentniku Martin Brasa nimest, kes XVIII sajandi lõpus asumi alal Čiekurkalnsi veetorni lähistel kõrtsi pidas. Riia linnaga liideti Brasa aastal 1828. Asum hakkas intensiivsemalt arenema siiski alles peale raudteejaama rajamist.

Aastal 1947 hakkas Brasat läbima Riia esimene trollibussiliin, mis lõppes Lielie kapi kalmistu juures. Brasasse ehitati samal aastal ka esimene üle raudtee viiv sild Riias, VEFi sild. Teine (Brasa sild) ehitati paar aastat hiljem; töö oli nii kvaliteetne, et sild pole tänapäevani hooldust vajanud.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. T. Altbergs, K. Augustāne, I. Pētersone. Dzelzceļi Latvijā. R: Jumava, 2009, 54. lk.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]