Ādaži piirkond (2006–2021)
| Ādaži piirkond | |
|---|---|
|
| |
| läti Ādažu novads | |
|
| |
  | |
| Pindala: 162,9 km² | |
Elanikke: 11 824 (1.01.2021)[1]  | |
| Rahvastikutihedus: 72,6 in/km² | |
| Keskus: Ādaži | |
 |
Ādaži piirkond (läti keeles Ādažu novads) oli 1. järgu haldusüksus Lätis.
Piirkond piirnes Sēja, Inčukalnsi, Garkalne, Carnikava ja Saulkrasti piirkonnaga.
Piirkonna endisel alal asub Läti kaitsejõudude baas ja polügoon.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Aastal 1935 oli Ādaži valla pindala 137 km². Elanikke oli seal 338.[2]
Vallas moodustati aastal 1945 Ādaži, Berģi, Carnikava ja Garkalne külanõukogu, vald likvideeriti aastal 1949. Aastal 1954 liideti Ādaži külanõukoguga likvideeritav Carnikava külanõukogu. Aastal 1974 liideti sellega likvideeritava Mangaļi külanõukoguga Ādaži kolhoosi maad, ent osa külanõukogust liideti Berģi külanõukoguga. Aastal 1977 liideti külanõukoguga osa likvideeritavast Berģi külanõukogust, lisaks veel osa Garkalne ja Vangaži külanõukogu alasid.[3]
Aastal 1990 moodustati külanõukogust vald. Aastal 1992 eraldati sellest moodustatava Carnikava valla alad. Piirkond moodustati Ādaži vallast 2006. aastal. 2021. aastal moodustati senisest Ādaži piirkonnast ja Carnikava piirkonnast uus Ādaži piirkond.
Loodus[muuda | muuda lähteteksti]
Piirkonna endist ala läbib Koiva jõgi. Suuremad järved on Lielais ja Mazais Baltezers (esimene neist osaliselt), Kadaga järv, Dūņezers ja Lilaste järv.
Looduskaitse all on Kanali tamm, Leiputrija pärn, Oliņi tammed, Smilgase tamm, kaitsetammi remmelgas, Zelmeņu iela pärn ja Vinduļi pärn. Lisaks on looduskaitse all arvukalt nimetuid põlispuid. Piirkonna endisele alale jääb 192 ha suurune Lieluika ja Mazuika järvede hoiuala, osaliselt ka Lielais Baltezersi saarte hoiuala. Piirkonna põhjaosa jääb Ādaži kaitstavale maastikule.[4]
Kaitstavad objektid[muuda | muuda lähteteksti]
Muinsuskaitse all on Baltezersi kirik, selle kaks portaali ja kommunismiohvrite matmispaik ning mälestusmärk.[5]
Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]
Arvestuslikel andmetel oli 1. jaanuaril 2011 Ādaži piirkonna elanikest lätlasi 70,67%, venelasi 19,63%, ukrainlasi 2,41%, valgevenelasi 2,37%, poolakaid 1,36% ja teistest rahvustest inimesi 2,18%. 1,41% elanike rahvus oli märkimata.[6]
Piirkonna külad olid:
| Küla | Küla tüüp | Elanike arv[7] |
|---|---|---|
| Ādaži | lielciems | 6988 (2020) |
| Alderi | vidējciems | 391 (2020) |
| Āņi | skrajciems | 87 (2020) |
| Atari | vidējciems | 126 (2020) |
| Baltezers | lielciems | 912 (2020) |
| Birznieki | skrajciems | 74 (2020) |
| Divezeri | skrajciems | 56 (2020) |
| Eimuri | skrajciems | 40 (2006) |
| Garkalne | vidējciems | 528 (2020) |
| Iļķene | mazciems | 77 (2020) |
| Kadaga | lielciems | 2230 (2020) |
| Smilgas | vasarnīcu ciems | |
| Stapriņi | skrajciems | 535 (2020) |
| Stapriņi | mazciems |
Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[8]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Läti statistika keskamet, vaadatud 15.06.2021.
- ↑ Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
- ↑ Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 8.08 2020
- ↑ "STATISTIKA - IEDZĪVOTĀJU REĢISTRS". Originaali arhiivikoopia seisuga 26. august 2016. Vaadatud 16. juulil 2011.
- ↑ Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.
- ↑ Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.