Garkalne piirkond

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Garkalne piirkond

läti Garkalnes novads

Lipp
Vapp

Pindala: 150,5 km²
Elanikke: 8923 (1.01.2020)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 59,3 in/km²
Keskus: Berģi
Garkalnes novads karte.png

Garkalne piirkond (läti Garkalnes novads) on 1. järgu haldusüksus Lätis Vidzemes. Piirneb läänes Riia linnaga. Lisaks piirneb Ādaži, Ropaži, Carnikava ja Stopiņi piirkonnaga, Inčukalnsi piirkonna Vangaži linnaga ning Inčukalnsi vallaga.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 1935 oli Ādaži valla pindala 137 km². Elanikke oli seal 338.[2]

Vallas moodustati aastal 1945 Ādaži, Berģi, Carnikava ja Garkalne külanõukogud, vald ise likvideeriti aga aastal 1949. Aastal 1977 liideti Garkalne külanõukoguga likvideeritav Berģi külanõukogu ja osa Vangaži külanõukogust, osa külanõukogu alasid liideti aga Ādaži külanõukoguga.[3]

Aastal 1990 moodustati külanõukogust vald. Piirkond loodi 2006. aastal Garkalne vallast.

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Piirkonda läbib Jugla jõgi, teised suuremad jõed on selle lähtejõed Mazā Jugla ja Lielā Jugla ning selle lisajõgi Krievupe. Suuremad järved on Lielais Baltezers,Langstiņi järv, Lielais Jūgezers, Mašēni järv ja Mālezers.

Piirkond jääb Rannikumadalikule ja Kesk-Läti madalikule. Kõrgeim koht on Buļļi mägi (32,3 m).[4]

Kaitstavad objektid[muuda | muuda lähteteksti]

Looduskaitse all on neli Baltezersi mändi. Lisaks on vallas looduskaitse all 39 nimetut põlispuud (valdavalt männid). Valda jääb 27 ha suurune Buļļezersi hoiuala, osaliselt ka Lielais Baltezersi saarte hoiuala ja Garkalne metsade hoiuala.[5]

Muinsuskaitse all on Sunīši keskaegne kalmistu.[6]

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

Läti Rahvastikuregistri andmetel oli 1. jaanuaril 2012 Garkalne piirkonna elanikest lätlasi 64,31%, venelasi 23,70%, valgevenelasi 2,21%, ukrainlasi 2,11%, poolakaid 1,32% ja teistest rahvustest inimesi 3,72%. Rahvus oli märkimata 2,63% inimestest.[7]

Piirkonna külad on:

Küla Küla tüüp Elanike arv[8]
Amatnieki vidējciems 204 (2020)
Baltezers vidējciems 630 (2020)
Berģi lielciems 1337 (2020)
Bukulti lielciems 1123 (2020)
Garkalne lielciems 2004 (2020)
Gāršas skrajciems 32 (2002)
Langstiņi lielciems 799 (2020)
Makstenieki vidējciems 167 (2020)
Priedkalne vidējciems 276 (2020)
Priežlejas mazciems 42 (2020)
Skuķīši vidējciems 239 (2020)
Sunīši lielciems 842 (2020)
Suži vidējciems 361 (2020)
Upesciems lielciems 1239 (2020)

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[9]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Läti statistika keskamet, vaadatud 11.01.2021.
  2. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
  3. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  4. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
  5. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  6. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 8.08 2020
  7. Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2012. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
  8. Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.
  9. Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]