Carnikava piirkond

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Carnikava piirkond

läti Carnikavas novads

Lipp
Vapp
Lipp
Vapp

Pindala: 80,2 km²
Elanikke: 8738 (1.01.2019)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 109 in/km²
Keskus: Carnikava
Carnikavas novads karte.png

Carnikava piirkond (läti Carnikavas novads) on 1. järgu haldusüksus Lätis. Asub Riiast vahetult kirdes Liivi lahe kaldal.

Piirkond piirneb Riia linnaga ja Ādaži ning Garkalne ja Saulkrasti piirkonna Saulkrasti vallaga.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Piirkonna eellaseks oli Carnikava kihelkond. Seal asunud Carnikava mõisa pindala oli 1920. aasta agraarreformi eel 2237 ha.[2]

Ādaži vallas moodustati aastal 1945 Ādaži, Berģi, Carnikava ja Garkalne külanõukogud, vald ise likvideeriti aga aastal 1949. Aastal 1954 liideti Ādaži külanõukoguga likvideeritav Carnikava külanõukogu.

Aastal 1990 moodustati Ādaži külanõukogust vald. Aastal 1992 eraldati sellest moodustatava Carnikava valla alad. Piirkond moodustati Carnikava vallast 2006. aastal.

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

60% territooriumist katab mets ja 24% on põllumajanduslik maa.

Piirkonda läbib Koiva jõgi. Suuremad järved on Dzirnezers, Ummis, Laveri järv, Pulksteņezers ja Garezersi järvestik, piirkond piirneb Lilaste järvega.

Looduskaitse all on Siguļi hiidmänd ja Lindbergi mänd. Lisaks on vallas looduskaitse all arvukalt nimetuid põlispuid. Osa piirkonnast asub Piejura maastikukaitsealal.[3]

Kaitstavad objektid[muuda | muuda lähteteksti]

Muinsuskaitse all on kohalike mälestistena Carnikava kirik ja Baltgalvji Ohvriküngaste hiiepaik.[4]

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

Arvestuslikel andmetel oli 1. jaanuaril 2011 Carnikava piirkonna elanikest lätlasi 62,1%, venelasi 24,6%, ukrainlasi 3,2%, valgevenelasi3,3%, poolakaid 1,7% ja teistest rahvustest inimesi 3.4%. 1,8% elanike rahvus oli märkimata.[5]

Piirkonna külad on:

Küla Küla tüüp Elanike arv[6]
Carnikava lielciems 4689 (2020)
Eimuri skrajciems 13 (2020)
Garciems lielciems 1363 (2020)
Garupe vasarnīcu ciems 504 (2020)
Gauja lielciems 1191 (2020)
Kalngale lielciems 1073 (2020)
Laveri mazciems 15 (2020)
Lilaste skrajciems 148 (2020)
Mežciems vidējciems 54 (2020)
Mežgarciems mazciems 48 (2020)
Siguļi vidējciems 369 (2020)

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[7]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Läti statistika keskamet, vaadatud 2.06.2019.
  2. Latviešu konversācijas vārdnīca. I. sējums. Rīga : Anša Gulbja izdevniecība. 1427. sleja.
  3. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  4. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 11.10 2020
  5. STATISTIKA - IEDZĪVOTĀJU REĢISTRS
  6. Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.
  7. Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]