Carnikava vald

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Carnikava piirkond)
Carnikava vald

läti Carnikavas pagasts

Vapp
Vapp

Pindala: 80,2 km²
Elanikke: 9525 (2019)
Rahvastikutihedus: 118,8 in/km²
Keskus: Carnikava

Carnikava vald (läti keeles Carnikavas pagasts) on vald Lätis Ādaži piirkonnas. Asub Riiast kirdes Liivi lahe kaldal.

Vald piirneb Riia linnaga ning Ādaži, Garkalne ja Saulkrasti vallaga.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Valla eellaseks oli Carnikava kihelkond. Seal asunud Carnikava mõisa pindala oli 1920. aasta agraarreformi eel 2237 ha.[1]

Ādaži vallas moodustati 1945. aastal Ādaži, Berģi, Carnikava ja Garkalne külanõukogu, vald likvideeriti 1949. aastal. 1954. aastal liideti Ādaži külanõukoguga likvideeritav Carnikava külanõukogu.

1990. aastal moodustati Ādaži külanõukogust vald. 1992. aastal eraldati sellest moodustatava Carnikava valla alad. 2006. aastal moodustati vallaga samades piirides Carnikava piirkond (1. järgu haldusüksus). 2021. aastal liideti Carnikava piirkond Ādaži piirkonnaga.

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

60% territooriumist katab mets ja 24% on põllumajanduslik maa.

Valda läbib Koiva jõgi. Suuremad järved on Dzirnezers, Ummis, Laveri järv, Pulksteņezers ja Garezersi järvestik, Vald piirneb Lilaste järvega.

Looduskaitse all on Siguļi hiidmänd ja Lindbergi mänd. Lisaks on vallas looduskaitse all arvukalt nimetuid põlispuid. Osa vallast asub Piejūra looduspargis.[2]

Kaitstavad objektid[muuda | muuda lähteteksti]

Muinsuskaitse all on kohaliku mälestisena Baltgalvji Ohvriküngaste hiiepaik. Carnikava kirik on regionaalse kaitse all.[3]

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

Arvestuslikel andmetel oli 1. jaanuaril 2011 Carnikava valla elanikest lätlasi 62,1%, venelasi 24,6%, ukrainlasi 3,2%, valgevenelasi3,3%, poolakaid 1,7% ja teistest rahvustest inimesi 3.4%. 1,8% elanike rahvus oli märkimata.[4]

Vallas on järgmised külad.

Küla Küla tüüp Elanike arv[5]
Carnikava lielciems 4689 (2020)
Eimuri skrajciems 13 (2020)
Garciems lielciems 1363 (2020)
Garupe vasarnīcu ciems 504 (2020)
Gauja lielciems 1191 (2020)
Kalngale lielciems 1073 (2020)
Laveri mazciems 15 (2020)
Lilaste skrajciems 148 (2020)
Mežciems vidējciems 54 (2020)
Mežgarciems mazciems 48 (2020)
Siguļi vidējciems 369 (2020)

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[6]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Latviešu konversācijas vārdnīca. I. sējums. Rīga : Anša Gulbja izdevniecība. 1427. sleja.
  2. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  3. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts, vaadatud 27.07 2023
  4. "STATISTIKA - IEDZĪVOTĀJU REĢISTRS". Originaali arhiivikoopia seisuga 26. august 2016. Vaadatud 11. oktoobril 2020.
  5. Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.
  6. Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]