Ülo Mallene

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Ülo Mallene (17. veebruar 1936 ,Viljandi17. jaanuar 2021, Lõhavere), oli eesti kergejõustiklane ja sporditegelane.

1955. aastal lõpetas Viljandi 1. Keskkooli ja 1965 TRÜ majandusteaduskonna. Majanduskandidaat aastast 1971.

Sport[muuda | muuda lähteteksti]

Treeninguid alustas 1951 Viljandi LNSK kiiruisutamisosakonnas Uno Petersi ja kergejõustikuosakonnas Otto Paatsi juhendamisel. 1953. aastal tuli ta kiiruisutamises Pärnu rajooni koolinoorte meistriks ja oli mitmekordne Jõu meister. Oli 30 km jooksus Eesti meistrivõistluste meeskondlik võitja (individuaalselt 6. koht). Võistles kõigil klassikalistel jooksudistantsidel, ka maratonis. Isiklikke rekordeid: 1500 m 4.09,2 (1963), maraton 3:00.43,0 (1963). Alates 1971. aastast Jõu auliige. Alates 1967. aastast oli Vabariikliku kategooriaga kergejõustikukohtunik. 1965–1967 ja 1974–1975 aastatel kuulus Kergejõustikuföderatsiooni presiidiumi ning oli 1965–1978 Jõu kergejõustikusektsiooni esimees[1]. Tema spordialaseid kirjutisi avaldati Spordilehes ja Kehakultuuris.

Töö[muuda | muuda lähteteksti]

Tema esimene töökoht oli Viljandi Tarbijate Kooperatiivi raamatupidaja õpilasena ja vähem kui aasta pärast oli ta juba vanemkaubatundja. Järgmistel aastatel jõudis Ülo Mallene olla nii Posti kaupluse juhataja kui Abja Tarbijate Kooperatiivi juht. 1965. aastal kaitses ta kaugõppes diplomitöö. Peale seda tehti talle ettepanek kandideerida Tartu Riikliku Ülikooli õppejõuks, kus töötas aastatel 1966–1994 TRÜ-s kaubandusökonoomika vanemõpetajana. Kui ta TRÜ oli koolitanud juba kuus aastat, tuli ajutine paus akadeemislisele kariäärile, kui talle tehti ettepanek hakata vastavatud Viru hotelli asedirektoriks. Et hotelli esimene mees oli ideoloogiategelane, kunagine Tartu julgeoleku ülem, siis vajati sinna ökonomisti, kes suudaks tööd organiseerida. See talle sobis ja kuna ametiga sai ta ka neljatoalise korteri eksperimentaalmajja, mis oli tollases mõistes täielik luksus. Õppejõuna oli ta enne elanud Tartu ühiselamus. Edasi viis ametiredel järgmisele ametkohale, Tallinna 2. toidukaubastu kommertsdirektoriks. Viieaastane stressirohke töö Rein Ristlaane alluvuses hakkas sedavõrd tervisele, et pidi hakkama juba vahetama töökohta. Kuid parajasti plaanis seesama 2. toidukaubastu avada Lasnamäel Baltimaade suurimat iseteenindusega Kotka selvehalli ja Mallesel õnnestus saada selle selvehalli asutajaks ja direktoriks. Edukas töö Kotka juhina kestis 1985. aastani. Enne üleminekuaega jõudis ta olla veel mitu aastat olla agrotööstuskompleksi Aiandus peavalitsuses juhtival kohal.

1990. aastate algul töötas ta Tallinna Linnavalitsuses kaubandusnõunikuna, kuhu kutsus teda tollane Tallinna linnapea Hardo Aasmäe[2].

Hiljem 1994–2001 aastatel oli ta TTÜ käitismajanduse instituudis dotsendiks ja 1999–2001 aastatel oli ta Majandusõiguse ja Poliitika Instituudi rektoriks.

Ajakirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Juba 1969–1976. aastatel oli ta kirjutanud ajalehele Edasi kaubanduskommentaare. Samuti on tema artikleid avaldatud Sakalas ja Äripäevas. 1973–1985. aastatel oli ta infobülletääni "Uut Kaubanduses" toimetuskolleegiumi esimees.1994–1997 aastatel oli ühtlasi ka ajakirja Ärielu toimetaja.

Raamatud[muuda | muuda lähteteksti]

  • Juhtimise teaduslikud alused kaubanduses (1973)
  • Jaekaubanduse organisatsioon ja juhtimine (1985)
  • Õlleraamat (1998)
  • Müük ja müügikorraldus kaupluses (2005)
  • 40 aastat VS Jõudi kergejõustikku (2010)
  • Viljandi Tarbijate Ühistu 100 (2010)
  • Jaan Tõnisson ja ühistegevus Eestis (2014)

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Ülo Mallene". ESBL.
  2. Gert Kiiler (18. veebruar 2006). "ÜLO MALLENE: kaubandusmees, kes leiutas sõna selvehall". Sakala.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]