Ülestõusmispüha tervitus

Ülestõusmispüha tervitus ehk paasatervitus on tava tervitada üksteist ülestõusmispühade järgsel ajal kuni taevaminemispühani^[1] sõnadega "Kristus on üles tõusnud", millele vastatakse "Tõesti on üles tõusnud!". Komme on kasutusel õigeusu kirikus, vanades idakirikutes, kreekakatoliku kirikus, roomakatoliku ja anglikaani kirikus.

Mõnes kultuuris, näiteks Venemaal, on kombeks koos paasatervitusega rahusuudlused kummalegi põsele, kokku kolm.

Kolmekordne paasatervitus kõlab korduvalt ülestõusmisüha jumalateenistusel nii, et preester ütleb "Kristus on üles tõusnud!" ja kogudus vastab "Tõesti on üles tõusnud!". See toimub samuti edasistel jumalateenistustel kogu paasa-aja vältel, see tähendab taevaminemispühani.

Näiteid

Kreeka keeles:

Χριστὸς ἀνέστη! Ἀληθῶς ἀνέστη!

Khristós anésti! Alithós anésti!

Kirikuslaavi keeles:

Христосъ воскресе! Воистину воскресе!

Ladina keeles:

Christus resurrexit! Vere resurrexit!

Soome keeles:

Kristus nousi kuolleista! Totisesti nousi!

Eesti keeles:

Kristus on üles tõusnud! Tõesti on üles tõusnud!

Eesti rahvakalendris

Eesti rahvakalendris on õigeusu aladel tavaline paasatervitus olnud kõige enam levinud Setumaal, tuntud ka Lutsis; Iisaku ja Vaivara kihelkonnas on poisikesed lausunud tervituse ja vastamisel on antud neile muna^[2]:

Lihavõõtõ, ku' kiä lät' tõõsõ talo poolõ edimäist vuuri, sis üldäs: "Krõstos vaskres" ja vasta üldäs "Vaistsina vaskres". Kiä ütle_i midägi, sis üldäs, õt: "Mis hambih om, kas piip vai, õt saa_i kõnõlda'". Ja viil, ku' kiä ütles: "Krõstos vaskres", sis üldäs: "Vaistsina vaskres" ja: "Tavai jaitso". ERA II 173, 726 (6) < Setumaa – A. Oinas-Tammeorg (1937)^[3]

Tähendus

Traditsiooni algus omistatakse juba apostlitele, kes omavahel arutasid Kristuse ülestõusmise üle ja pidid kinnitama, et ta on tõesti üles äratatud, nii nagu sellest kirjutab evangeelium Luuka 24:14-35^[4]. Paasatervitusega jäljendavad kristlased Kristuse õpilasi ja meenutavad üksteisele lühimal viisil püha ajalugu^[5].

Tervitust seostatakse ka kirjakohtadega, kus tühjal haual istuv ingel annab salvitoojatele naistele teate, et Kristus on üles äratatud – Luuka 24:6, Matteuse 28:6-7 ja Markuse 16:6 – ning tänapäeva kristlastele sümboliseerib ja kinnitab ülestõusmise uudise vahetamine võitu surma ja põrguhaua üle^[6].

Viited

↑ http://www.eestikirik.ee/ulestousmispuhadest-oigeusu-kirikus/
↑ M. Hiiemäe. Eesti rahvakalender II. Tallinn, 1981. lk 274, 13.-15.
↑ M. Hiiemäe. Eesti rahvakalender II. Tallinn, 1981. lk 248
↑ http://lab.piibel.net/Lk-24.html^{[alaline kõdulink]}
↑ https://stjohndc.org/en/content/origin-and-meaning-paschal-greeting
↑ http://www.christurc.org/blog/2017/4/13/why-we-do-what-we-do-the-paschal-greeting

Välislingid

[1] ttp://www.eestikirik.ee/ulestousmispuhadest-oigeusu-kirikus/

[2] M. Hiiemäe. Eesti rahvakalender II. Tallinn, 1981. lk 274, 13.-15.

[3] M. Hiiemäe. Eesti rahvakalender II. Tallinn, 1981. lk 248

[4] ttp://lab.piibel.net/Lk-24.html^{[alaline kõdulink]}

[5] ttps://stjohndc.org/en/content/origin-and-meaning-paschal-greeting

[6] ttp://www.christurc.org/blog/2017/4/13/why-we-do-what-we-do-the-paschal-greeting

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]