Ühistupank

Allikas: Vikipeedia

Ühistupank on ühistulisel printsiibil tegutsev krediidiasutus (pank).

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ühistupangad Eestis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti krediidiasutuste seaduse järgi võib krediidiasutus tegutseda hoiu-laenuühistuna ning on sealjuures kohustatud kasutama oma nimes sõna "ühistupank". Ükski teine ühing ei tohi oma nimes sõna "ühistupank" kasutada.[1]

Eestis ei ole 2011. aasta seisuga registreeritud ühtegi tegevusloa alusel tegutsevat ühistupanka[2], kuigi seadus seda võimaldaks.

Osakud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ühistupanga omanikeks on ühistupanga kliendid (liikmed), kusjuures igal liikmel on 1 hääl. Seega osalevad ühistupanga liikmeks astunud kliendid panga juhtimisel ning selle tegevuse üle järelevalve teostamisel. Ühistupanga kasum jaotatakse selle liimetest klientide vahel proportsionaalselt liikme osalusega panga hoiuseportfelli suurendamisel ja/või laenuintresside maksmisel.

Ühistupanga kasumit saab pidevalt liikmetele tagasi jagada. Praktikas manifesteerub ühistupanga jaotatav kasum enamasti tasuta arveldamise võimaluses oma liikmetele, samuti võrreldes kommertspankadega kõrgemates hoiuse- ning madalametes laenuintressides.[viide?]

Sisuliselt on ühistupangal kui krediidiasutusel võimalik lisaks hoiustele kaasata rahvusvaheliselt rahaturult vahendeid pankadevahelise rahaturu intressimääraga.

Ühistupanga võib luua kohalike hoiu-laenuühistute ühinemise teel. Ühistupangas võib olla laenude andmise üle otsustamine kohalikul (linna, linnaosa, valla, küla) hoiu-laenuühistute tasandil, kuna nemad hakkavad üheskoos seda panka omama.

Ühistupanga liidud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ühistupangad Euroopas ja maailmas[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ameerika Ühendriikides on üle 90 miljoni hoiu-laenuühistu panga kliendi.

Saksamaal on üle 80 protsendi maapiirkondade elanikest ühistupankade liikmed.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Krediidiasutuste seadus, §§ 3, 12. Riigi Teataja (vaadatud 1. juulil 2011.)
  2. Eestis tegevusloa alusel tegutsevad krediidiasutused. Finantsinspektsiooni kodulehekülg (vaadatud 4. juulil 2011.)

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]