Ühistegevus

Allikas: Vikipeedia

Ühistegevus on sarnaste huvidega isikute koondumine, et teostada ühistegevuses osalejate individuaalsete huvide rahuldamist. Ühistegevus on sama vana, kui inimkond, inimesed on läbi aegade üritanud oma isiklikke probleeme lahendada ühiselt olukorras, kus paljudel on samasugune probleem või eesmärk. Ühistegevus on õiglane, kui iga ühistegevuses osaleja saab kasu proportsionaalselt tema poolt antud panusele.

Ühistegevuse mõju[muuda | muuda lähteteksti]

Ühistegevuse üheks kandvaks ideeks on ühistu liikmetele nende vajaduste rahuldamise otstarbel omahinnaga teenuste osutamine. Majanduslike ühistute kaudu saab iga ühistu liige lisasissetulekut, mis parandab tema perekonna majanduslikku olukorda. Hästi korraldatud sotsiaalühistute kaudu saavad aga inimesed paremini rahuldada oma kultuurilisi, sotsiaalseid ja harrastusvajadusi. Heal tasemel ja mitmekülgse poliitilise ühistegevuse kaudu (erakondade kohalikud grupid) on võimalik paremini korraldada ka kohalikku omavalitsuslikku elukorraldust. Kohalikud inimesed, kes on liitunud poliitiliste erakondadega, saavad ise osaleda oma elu korraldamisel ja vahetult mõjutada külade, valdade, alevite ja linnade elu.

Ühistulistel ühendustel on oma piirkonnale suur mõju. Tänu ühistutele, mille liikmeteks on kohalikud elanikud, jääb kogu ühistegevuse kaudu teenitav raha kohalike elanike kätte, seega ka kohaliku elu edendamiseks. Kohalikke projekte võimaldavad finantseerida hoiu-laenuühistud. Kohalike ühistute puhul paraneb ka piirkonna tööhõive. Ühistutes leiavad sageli tööd ka need inimesed, kes ei ole ühistute liikmed-omanikud. Kuna maksudest laekub suur osa kohalike omavalitsuste eelarvesse, siis aitab seegi kaasa piirkonna arengule. Hästi korraldatud ühistegevuse kaudu on igal ühiskonna liikmel võimalik oma majanduslikku olukorda parandada ning aktiivselt osaleda ka sotsiaalelus ja poliitikas.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]