Euroopa Liidu struktuurifondid

Struktuurifondid ehk tõukefondid on Euroopa Liidu regionaalpoliitika elluviimiseks ja arendamiseks ette nähtud toetusfondid.

Struktuuritoetused aitavad tasakaalustada ja ühtlustada Euroopa Liidu liikmesriikide arengut ning tõsta seeläbi Euroopa Liidu kui tervikliku majanduspiirkonna konkurentsivõimet maailmaturul. Liikmesriikidele jagavad struktuuritoetusi Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) ja Euroopa Sotsiaalfond (ESF) ning lisaks ka Ühtekuuluvusfond (ÜF).

Euroopa Regionaalarengu fond

Euroopa Regionaalarengu Fond (inglise keeles European Regional Development Fund, ERF) pakub liikmesriikidele toetust, et ühtlustada erinevate piirkondade arengut ning tugevdada majanduslikku ja ühiskondlikku sidusust Euroopa Liidus. Fond rahastab järgmisi tegevusi:

• Otsene investeeringutoetus ettevõtetele, et luua püsivaid töökohti;
• Infrastruktuuriprojektide toetamine, mis on olulisel määral seotud uurimistöö ja innovatsiooniga, telekommunikatsiooniga, keskkonnaga, energiamajandusega ja transpordiga;
• Finantsinstrumendid, et toetada regionaalset ja kohalikku arengut ning edendada linnade ja maapiirkondade koostööd.

Euroopa Sotsiaalfond

Euroopa Sotsiaalfond (European Social Fund, ESF) toetab algatusi, mis edendavad tööhõivet, panustavad inimeste kvalifikatsiooni edendamisse ja tõstavad töötajate konkurentsivõimet. ESF toetab Euroopa Liidu liikmesriike järgmistes valdkondades:

• Töötajate ja ettevõtete kohandumine: elukestev õpe, innovaatiliste organisatsioonide kujundamine ja levik;
• Tööturule sisenemine: tööotsijad, töötud, naised ja riiki sisserändajad;
• Erivajadustega inimeste tööturule lõimumine ja diskrimineerimise ületamine;
• Sotsiaalse kapitali tugevdamine haridussüsteemi uuendamise ja koolivõrgustiku edendamise kaudu.

Ühtekuuluvusfond

Ühtekuuluvusfond (ÜF) pakub toetust liikmesriikidele, mille rahvuslik kogutoodang on väiksem kui 90% Euroopa Liidu keskmisest. Ühtekuuluvusfondist saavad toetust mahukad keskkonna- ja infrastruktuuriprojektid.

• Keskkonnasektoris on prioriteetideks veevarustuse, heitvee puhastamise ning jäätmekäitluse infrastruktuuri kaasajastamine.
• Transpordiprojektide kaudu rahastatakse üleeuroopalise transpordivõrgustikku kuuluvate teede, sadamate, lennujaamade ning raudteede uuendamist; eelarveperioodil 2007–2013 ka keskkonnasäästlikke transpordilahendusi.

Struktuuritoetuste eraldamine

Struktuuritoetuse taotlemise, andmise ja kasutamise kontrollimise protsessi on kaasatud mitmed osapooled:

• Euroopa Komisjon töötab välja konkreetse õigusliku raamistiku ning delegeerib siseriikliku süsteemi ülesehitamise liikmesriigi korraldusasutusele.
• Toetuste jagamine on korraldatud rakenduskavade alusel, mille elluviimist koordineerivad juhtministeeriumid.
• Prioriteetsete suundade elluviimise ning toetusskeemide väljatöötamise eest vastutavad rakendusasutused.
• Rakendusüksus on otseseks kontaktiks toetuse saajale. Rakendusüksused viivad läbi taotlusvoore, teevad toetuse andmise otsuseid ning teostavad toetuse saajate üle järelevalvet.
• Auditeeriv asutus teostab sõltumatut kontrolli nii süsteemi kui ka toetust saanud projektide üle.
• Makseasutus võtab rakendusüksustelt vastu toetuse väljamaksetaotlusi ning deklareerib kulud Euroopa Komisjonile.
• Taotlemise aluseks on alati reeglite kohaselt menetletav konkreetne toetuse soovimise taotlus.

Struktuuritoetuste rakenduskavad

Struktuuritoetuse täpsemaks ja otstarbekamaks kasutamiseks on koostatud kolm rakenduskava, mis on suunatud majandus- ja elukeskkonna parandamiseks ning inimeste haridus- ja tööelu edendamiseks:

• Inimressursi arendamise rakenduskavaga on kavandatud haridust ja noorsootööd, teadus- ja arendustegevust, tööhõivet ja tööturgu, ettevõtlust ning haldusvõimekuse tõstmist toetavad tegevused, mille eesmärgiks on teadmuspõhine majandus ja konkurentsivõime tõstmine.
• Elukeskkonna arendamise rakenduskava suunab Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) ja Ühtekuuluvusfondi (ÜF) vahendite kasutamist keskkonnakaitse, energeetika, kohaliku ja regionaalse arengu, hariduse ning tervishoiu ja hoolekande arendamise valdkonnas. Rakenduskava hõlmab nii joogivee- ja jäätmemajandust, looduskeskkonna hoiuga seotud tegevusi, energiasäästmise ja taastuvenergia valdkonda kui ka infrastruktuuri arendamist kohaliku elukeskkonna, haridus-, tervishoiu- ja hoolekandeasutuste ajakohastamiseks.
• Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava hõlmab tegevusi, mis soodustavad ettevõtete arengut, nende tootlikkuse kasvu ning toodete ja teenuste ekspordi alustamist ja arendamist teistesse riikidesse. Samuti on rakenduskavas planeeritud nii regionaalse kui ka riikliku tähtsusega mahukad transpordiinvesteeringud ja infoühiskonna edendamine.

Toetuste jagamist korraldavad asutused

Euroopa Liidu struktuurifondidest saadavate toetuste jagamist korraldavad järgmised asutused:

• Rahandusministeerium korraldab struktuurivahendite jagamist rakenduskavade üleselt, vastutab vajaliku õigusliku raamistiku loomise ja ajakohastamise eest, taotleb Euroopa Komisjonilt struktuurivahendeid ning viib läbi Euroopa Liidu õigusaktides määratud auditeid.
• Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium juhib majanduskeskkonna arendamise rakenduskava elluviimist ning täidab nii juhtministeeriumi kui struktuuritoetuse rakendusasutuse ülesandeid.
• Kliimaministeerium on elukeskkonna arendamise rakenduskava juhtministeerium ja täidab rakendusasutuse ülesandeid.
• Haridus- ja Teadusministeerium on juhtministeerium inimressursi arendamise rakenduskava elluviimisel, samuti täidab ministeerium rakendusasutuse ülesandeid.
• Struktuurivahendite prioriteetsete suundade rakendusasutused on veel Sotsiaalministeerium ja Siseministeerium.

Toetused Eestile

Eesti kasutab struktuuritoetusi alates Euroopa Liiduga liitumisest 2004. aastal. Perioodil 2004–2006 oli Eestil võimalik kasutada üle 370 000 euro EL-i struktuuritoetust, millele lisati omaosalus üle 123 000 euro. Eelarveperioodil 2007–2013 oli Eestile struktuuritoetusena ette nähtud kokku 3,40 miljardit eurot, perioodiks 2014–2020 planeeritud summa oli 3,35 miljardit eurot.

• Toetus ERF-ist oli aastatel 2004–2006 3,64 miljardit Eesti krooni ning eelarveperioodil 2007–2013 on toetussumma 1,86 miljardit eurot.
• Toetus ESF-ist oli aastail 2004–2006 1,08 miljardit Eesti krooni. Eelarveperioodil aastail 2007–2013 on toetussummaks 390 miljonit eurot.
• Aastail 2007–2013 oli Ühtekuuluvusfondi toetussumma Eestile 1,15 miljardit eurot.

Välislingid

• Euroopa Komisjon
• Sotsiaalministeerium
• Rahandusministeerium
• Greete Palmiste, Merit Maarits "Suur lugu | Eurorahadele ehitatud Eesti – tugev vundament tulevikuks?" ERR, 25. november 2017