Mine sisu juurde

Ääsmäe mõis

Allikas: Vikipeedia
Redaktsioon seisuga 9. oktoober 2011, kell 22:03 kasutajalt Iifar (arutelu | kaastöö) (+pilte)
Ääsmäe mõisa peahoone.

Ääsmäe mõis (saksa k. Essemäggi) oli rüütlimõis Keila kihelkonnas Harjumaal. Kaasajal jääb kunagine mõis Saue valda Harju maakonnas.

Ajalugu

Ääsmäe mõis rajati 1663. aastal, mil see eraldati Voore mõisast. Mõisa esimene omanik oli Johan III sekretäri ja Tallinna asehalduri Johan Berendesi (surnud 1612) pojapoeg, kindralmajor, vabahärra Fabian Berendes (1610–1678), kelle perekonna valdusse jäi mõis 1690. aastani, mil selle ostis Ebba Mörner.

18. sajandil vahetas mõis tihti omanikke. 1770.–1780. aastatel, mil mõis kuulus Tollidele, rajati kahekorruseline barokne peahoone.

1814. aastal sai Ääsmäe mõisa omanikuks Karl Otto von Lilienfeld-Glasenapp. 1859. aastal sai mõisaomanikuks tema tütar Caroline de Rossillon. 1874. aastal ostis mõisa Hugo Borgeest.

Mõisa viimane võõrandamiseelne omanik oli Hugo Raudith.

Mõisakompleks

Ait-kuivati varemed.
Mõisa park.

18. sajandi lõpul rajatud baroksel mõisahoonel oli algselt kõrge kelpkatusning hoonet ilmestavad liseenidega jaotatud fassaad ning nikerdustega välisuks. Hoone keskrisaliidi kohal paikneb ovaalaknaga kolmnurkfrontoon.

Härrastemaja interjöör oli rikkalikult kaunistatud. Säilinud on kaasajal vestibüüli barokkstiilis trepp ning saali stukkseinad.

Kõrvalhooned paiknesid peamiselt mõisaesise auringi ümber. Mõisakeskuseni viis pikk allee. Säilinud on hulk kõrvalhooneid kuid enamikus ümberehitatud kujul.

1921. aastal asus peahoonesse kool, mis tegutses seal 1988. aastani. 1950. aastatel toimunud tulekahjus asus hoone algne katus ning saali stukklagi. Praegune katus on tunduvalt lamedam kui eelmine.

Kaasajal on mõisakeskus eravalduses.

Vaata ka

Kirjandus

Välislingid