Walesi margid

Allikas: Vikipeedia

Wales'i margid (kõmri Y Mers) on mõiste, mis tänapäevases kasutuses tähistab ebatäpselt defineeritud ala piki ja ümber piiri Inglismaa ja Wales'i vahel Ühendkuningriigis. Mõiste täpne tähendus erines erinevatel aegadel. Inglise mõistet Welsh March, The March of Wales, keskaegses ladina keeles Marchia Walliae, kasutati algselt keskajal palju täpsemalt defineeritud territooriumi, Inglismaa ja Wales'i vürstkonna vaheliste markide tähistamiseks, milles margiisandad omasid eriõigusi, toimides teatud määral Inglismaa kuningast sõltumatult.

Juured: Mercia ja Wales[muuda | redigeeri lähteteksti]

Offa vall Cluni lähistel Shropshire's.

Pärast Rooma riigi, mis hõlmas kuni umbes aastani 410 Britanniat, langust koosnes ala, mis nüüd on Wales, mitmest eraldi romanobrittide kuningriigist, sealhulgas Powys idas. Järgmisel mõnel sajandil vallutasid ja asustasid anglid, saksid ja muud järk-järgult Ida- ja Lõuna-Britannia. Mercia kuningriik rajati Penda juhtimisel Lichfieldi ümbrusse ja algselt loodi tugev liit Wales'i kuningatega. Siiski soovisid tema järglased laiendada Merciat rohkem läände, mis nüüd on Cheshire, Shropshire ja Herefordshire. Kampaaniad ja rüüsteretked Powysist viisid 8. sajandi alguses Wati valli ehitamiseni, mis ulatus Severni orust Oswestry lähistel Dee estuaarini. Kui Mercia võim kasvas, defineeris relvastatud kaubalinnade, nagu Shrewsbury ja Hereford, vöönd piirimaa sama palju, kui Offa vall, tugevam ja pikem piirirajatis kerkis Offa käsul 8. sajandi lõpul. Vall on siiani alles ja on paremini nähtav Knightonis, Inglismaa ja Wales'i vahelise tänapäevase piiri lähedal.

Järgnevatel sajanditel jäi Offa vall suuresti piiriks Wales'i ja Inglismaa vahele. Athelstan, sageli kui esimene ühendatud Inglismaa kuningas, kutsus aastal 926 brittide kuningad kohtumisele Herefordi ja sätestas William of Malmesbury järgi piiri Wales'i ja Inglismaa vahele, eriti vaidlusaluses lõunaosas, kus ta määras, et Wye jõgi peab moodustama piiri. 11. sajandi keskpaigas ühendati Wales Gwyneddi Gruffudd ap Llywelyni võimu alla, kuni tema surmani aastal 1063.

Wales'i mark keskajal[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vahetult pärast normannide vallutust seadis Inglismaa kuningas William ametisse kolm oma kõige ustavamat lähikondlast, Hugues d'Avranchesi, Roger II de Montgommery ja Guillaume Fitz Osberni, vastavalt Chesteri, Shrewsbury ja Herefordi krahvideks, kohustusega ohjeldada ja allutada kõmrid. Protsess võttis aega terve sajandi ja ei olnud kunagi jäävalt tõhus. Mõistet "March of Wales" kasutati esmakordselt Viimsepäevaraamatus aastal 1086. Järgmise nelja sajandi jooksul rajasid normanni isandad peamiselt väikeseid margiisandkondi Dee ja Severni vahele ning kaugemale läände. Sõjalisi seiklejaid tuli Wales'i Normandiast ja mujalt, rüüstades ala ja kindlustades selle siis ning andes maa mõnele oma toetajale. Üks näide oli Bernard de Neuf-Marché, vastutav Wales'i Brycheiniogi kuningriigi vallutamise ja rahustamise eest. Isandkondade moodustamise täpsed kuupäevad ja viisid erinesid, samuti nende suurused.

Wales aastal 1234 (Marchia Wallie ja Pura Wallia)

██ Pura Wallia (sõltumatu Wales)██ Llywelyn ap Iorwerthi hõivatud maad aastal 1234██ Marchia Wallie (maad, mida valitsesid margiparunid).

Mark, või Marchia Wallie, oli suuremal või vähemal määral sõltumatu nii Inglise monarhiast kui ka Wales'i vürstkonnast või Pura Walliast, mis põhines Gwyneddil maa loodeosas. 12. sajandi algul kattis Mark alasid, millest tekkisid hiljem Monmouthshire ja enamus Flintshirest, Montgomeryshirest, Radnorshirest, Brecknockshirest, Glamorganist, Carmarthenshirest ja Pembrokeshirest. Lõpuks hõlmas see umbes kaks kolmandikku Wales'ist. Sel ajal olid margid piiriühiskond igas mõttes ja piirkonnale vajutati pitser, mis kestis tööstusrevolutsiooni alguseni. Sadu väikesi linnuseid ehitati piirialale 12. ja 13. sajandil, valdavalt normanni isandate poolt võimu kinnistamiseks, samuti kaitseks kõmride rüüsteretkede ja mässude vastu. Alal on veel praegugi Suurbritannia tihedaim linnuste paiknemine. Margiisandad julgustasid sisserännet kõigilt Normanni-Anjou aladelt ja julgustasid kaubandust "ausates sadamates" nagu Cardiff. Talupoegi tuli Wales'i suurel arvul: Henry I julgustas bretooni, flaami, normanni ja inglise asunikke liikuma Wales'i lõunaossa. Rajati palju uusi linnu, mõnest, nagu Chepstow, Monmouth, Ludlow ja Newtown, sai edukas kauplemiskeskus, ja need kippusid olema ka inglise asustuse keskmes. Samal ajal jätkasid kõmrid Inglismaa ründamist ja mässude toetamist normannide vastu.

Normanni isandatel olid Wales'i vürstidega sarnased õigused. Nad vandusid alamatena isiklikult truudust Inglise kuningale, keda nad pidid sõdade ajal toetama, kuid nende maad olid vabastatud kuninglikest maksudest ja nad omasid õigusi, mis muidu olid reserveeritud kroonile, nagu õigus luua metsi, turge ja valdu. Isandkonnad olid geograafiliselt kompaktsed ja halduslikult üksteisest eraldi, ja nende privileegid erinesid inglise isandkondade omadest. Margiisandad valitsesid oma maad nende oma õigusega - sicut regale ("otsekui kuningas"), nagu Gilbert de Clare märkis - samas Inglismaal allusid läänivaldajad otse kuningale. Krooni võim markides piirdus tavaliselt nende perioodidega, kui kuningas võttis isandkonnad oma kätesse, nagu siis, kui see tagastati isanda riigireetmise või ilma seadusliku pärijata surma tõttu, misjärel läks tiitel konfiskeerimise korras tagasi kroonile. Väga feodaliseeritud ja kohaliku ühiskonna kultuurilise mitmekesisuse harjal kombineerisid margiparunid kuninga feodaalisanda ja -vasalli võimu oma normannide seas ja tõrjusid traditsioonilist tywysogi nende poolt vallutatud kõmride seas. Siiski kasutati markides mõnikord Wales'i õigust Inglise õiguse ees ja oli vaidlusi, millist õigust kasutada mingi kindla juhtumi otsuses.

Rhuddlani statuut aastal 1284 järgnes vürstkonna vallutamisele Edward I poolt. See tegi Gwyneddi vürstide (tiitel "Walesi prints") vallatavad maad Inglismaa maade seaduslikuks osaks ja nendel aladel rajati krahvkondi Inglise mudeli järgi. Margiisandad olid jätkuvalt seotud Inglise kuningatega annetatud maade ja isandkondadega Inglismaal, kus kontroll oli rangem ja kus paljud margiisandad veetsid enamuse oma ajast, ja Inglise kuningate dünastilise liidu kaudu suurte magnaatidega. Wales'i ja markide nõukogu, mida hallati Ludlow lossist, rajati algselt aastal 1472 Edward IV poolt Wales'i vürstkonna maade valitsemiseks, mis muutusid Inglise krooni poolt otsehallatavaks pärast Edwardi Wales'i-vallutust 13. sajandil.

Margivõimude lõpp[muuda | redigeeri lähteteksti]

16. sajandil läksid paljud margid Henry IV, kes oli varem Lancasteri hertsog, ja markkrahvide pärija Edward IV liidendamiste ja teiste sündmuste tulemusel krooni kätesse (teistelt isandatelt õiguste äravõtmisega Rooside sõja ajal). Kroon oli ka otseselt vastutav Wales'i vürstkonna valitsemise eest, millel olid omad institutsioonid ja mis oli, nagu Inglismaa, jagatud krahvkondadeks. Järelejäänud margiisandate haldus oli seetõttu kui anomaalia ja nende sõltumatus kroonist võimaldas kriminaalidel Inglismaalt vältida õigusemõistmist, pagedes piirkonda ja nõudes "margi vabadusi".

Wales'i seadusaktidega 1535–1542, mille andis välja Henry VIII, kaotati aastal 1536 margiisandate alluvusala. Seadused mõjusid Wales'i annekteerimisena Inglismaasse ning ühe riigi ja õigusruumi loomisena, mida üldiselt kutsuti Inglismaa ja Wales. Margiisandate võim kaotati ja nende aladest moodustati uued Wales'i krahvkonnad Denbighshire, Montgomeryshire, Radnorshire, Brecknockshire, Monmouthshire ja Carmarthenshire. Pembrokeshire'i ja Glamorgani krahvkonnad loodi teiste üksuste lisamisega olemaolevatele isandkondadele. Inglismaa maakohtute asemel olid siin suurte istungite kohtud. Need rakendasid Inglise õigust, erinevalt margiisandatest, kes rakendasid oma Wales'i alamate suhtes Wales'i õigust. Mõned isandkonnad liideti külgnevate Inglise krahvkondadega: Ludlow, Clun, Caus ja osa Montgomeryst liidendati Shropshire'sse; Wigmore, Huntington, Clifford ja enamus Ewyasist arvati Herefordshire'sse; ja Chepstow osa idapool Wye jõge kaasati Gloucestershire'sse.

Wales'i nõukogu, mis baseerus Ludlow lossis, moodustati uuesti kui Wales'i ja markide nõukogu, seadusjärgse vastutusega kogu Wales'i üle, algselt koos Cheshire'i, Shropshire'i, Herefordshire'i, Worcestershire'i ja Gloucestershire'iga. Bristol vabastati aastal 1562 ja Cheshire aastal 1569. Nõukogu kaotati lõplikult aastal 1689 pärast "Kuulsat revolutsiooni", mis tõukas troonilt James II (VII Šotimaal) ja kuulutas kuningaks William III (Oranje William).

Markide ja järglaskrahvkondade loend[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Flintshire
Flint
Hawarden
Hopedale
Maelor Saesneg
Mold
  • Denbighshire
Bromfield and Yale
Chirk
Denbigh
Ruthin (Dyffryn Clwyd)
  • Montgomeryshire
Caus (osa)
Cedewain
Ceri
Montgomery (osa)
Powys
  • Radnorshire
Cwmwd Deuddor
Elfael
Glasbury
Gwrtheyrnion
Maelienydd
Radnor
Presteigne
  • Brecknockshire
Blaenllyfni
Brecon
Builth
Hay
  • Monmouthshire
Abergavenny
Caerleon
Chepstow (osa)
Ewyas Lacy (osa)
Gwynllŵg (Wentloog)
Monmouth
Usk
  • Glamorgan
Glamorgan
Gower
  • Carmarthenshire
Cantref Bychan
Cydweli
Emlyn
Llansteffan
Laugharne
St. Clears
Ystlwyl
  • Pembrokeshire
Cemais
Cilgerran
Haverford
Llawhaden
Narberth
Pebidiog
Pembroke
  • Üle antud Inglise krahvkondadele
Bishop's Castle (Shropshire)
Caus (osa) (Shropshire)
Chepstow (osa) (Gloucestershire)
Clifford (Herefordshire)
Clun (Shropshire)
Ewyas Lacy (osa) (Herefordshire)
Huntington (Herefordshire)
Knighton (osa) (Shropshire)
Montgomery (osa) (Shropshire)
Oswestry (Shropshire)
Whittington (Shropshire)
Wigmore (Herefordshire)

Margid täna[muuda | redigeeri lähteteksti]

WelshMarchesMap.png

Ludlow
Wales'i ajaloolised krahvkonnad, mida on peetud "Wales'i markide" moodustajateks

Ei ole kaasaegset õiguslikku või ametlikku definitsiooni Wales'i markideulatusele. Siiski on üldiselt veel kasutusel mõiste eriti nende Inglise krahvkondade osade kirjeldamiseks, mis asuvad Wales'i piiri ääres, eriti Shropshire ja Herefordshire.

Markide rada on matkarada, mis ühendab Chesterit põhjas, Whitchurchi, Shrewsbury, Leominsteri ja Abergavenny kaudu Cardiffiga Lõuna-Wales'is.

Wales'i markide liin on raudteeliin Newportist Lõuna-Wales'is Shrewsbury'sse, läbi Abergavenny, Herefordi ja Craven Armsi.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]