Naistepuna

Naistepuna
Liht-naistepuna Hypericum perforatum
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae Hõimkond: Katteseemnetaimed Klass: Kaheidulehelised Selts: Malpiigialaadsed Malpighiales Sugukond: Naistepunalised Perekond: Naistepuna Hypericum

Naistepuna (Hypericum L.) on malpiigialaadsete seltsi naistepunaliste sugukonda kuuluv taimede perekond.

Perekonda kuulub umbes 400 liiki. Naistepuna perekond on ülemaailmse levikuga, puududes vaid soistel troopikas, kõrbetes ja polaaraladel.

Naistepunad on ühe- või mitmeaastased rohttaimed. Neist väikseimad on kõigest 5–10 cm kõrged, aga suurimad on kuni 12 m kõrged puud.

Naistepunade lehed on lihtsad ja ovaalsed, 1–8 cm pikad. Leidub nii heitlehiseid kui igihaljaid liike. Lehed paiknevad paarikaupa vastamisi.

Õie läbimõõt on 0,5–6 cm. Õied on väga kahvatud kuni tumekollased ja 5, harva 4 õielehega. Mõnd naistepunaliiki kasvatatakse ilutaimena ja neil on suured silmatorkavad õied. Aretatud on ka arvukalt hübriide ja kultivare.

Vili on tavaliselt kupar, mis avanedes vallandab arvukalt tillukesi seemneid. Mõnel liigil on vili lihakas ja marjataoline.

Naistepunad on levinud umbrohud. On juhtunud, et naistepuna tekitab veel suuremat kahju, varjates teiste taimede eest valgust ja põhjustades kariloomadel mürgistust.

Seal, kus naistepuna vastu tahetakse võidelda biotõrje abil, kasutatakse selleks tema lehtedest toituvaid põrnikaid Chrysolina quadrigemina ja Chrysolina hyperici ning naistepuna-salehundlast, kes sööb naistepuna juuri. Juuri kahjustades põhjustavad naistepuna-salehundlase vastsed taime kuivamist ja puhastavad sellega karjamaad temast. Naistepuna-salehundlane viidi spetsiaalselt Euroopast Põhja-Ameerikasse, et aidata ohtlikuks võõrliigiks osutunud liht-naistepunaga võidelda.

Leidub liblikaid, mille röövikud toituvad naistepuna lehtedel. Keskmise ogavaksiku (Aplocera plagiata) röövikud toituvad ainult naistepunal.

Eesti liigid

• Hypericum hirsutum – karvane naistepuna (paiguti)
• Hypericum maculatum – kandiline naistepuna (sage)
• Hypericum montanum – mägi-naistepuna (haruldane)
• Hypericum perforatum – liht-naistepuna (tavaline)

Muid liike ja hübriide

• Hypericum acutum – tiib-naistepuna
• Hypericum androsaemum – mehine naistepuna
• Hypericum × arnoldianum – Arnoldi naistepuna
• Hypericum ascyron – suur naistepuna
• Hypericum balearicum – baleaari naistepuna
• Hypericum bellum – kaunis naistepuna
• Hypericum calycinum – tupp-naistepuna
• Hypericum coris – lutik-naistepuna
• Hypericum × dummeri – Dummeri naistepuna
• Hypericum frondosum – välu-naistepuna
• Hypericum elodes – soo-naistepuna
• Hypericum erectum – seisev naistepuna
• Hypericum hirsutum – karvane naistepuna
• Hypericum hookerianum – Hookeri naistepuna
• Hypericum humifusum – lamav naistepuna
• Hypericum hypericoides – naiselik naistepuna
• Hypericum × inodorum – lõhnatu naistepuna
• Hypericum japonicum – jaapani naistepuna
• Hypericum kalmianum – Kalmi naistepuna
• Hypericum maculatum – kandiline naistepuna
• Hypericum monogynum – üheemakane naistepuna
• Hypericum montanum – mägi-naistepuna
• Hypericum olympicum – olümpose naistepuna
• Hypericum orientale – ida-naistepuna
• Hypericum pallens – süüria naistepuna
• Hypericum patulum – laiuv naistepuna
• Hypericum perforatum – liht-naistepuna
• Hypericum polyphyllum – hulgalehine naistepuna
• Hypericum prolificum – oklahoma naistepuna
• Hypericum repens – roomav naistepuna
• Hypericum sampsonii – Sampsoni naistepuna
• Hypericum tomentosum – viltjas naistepuna