Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv 18

Eelnev Arhiiv 17

Üldise arutelu Arhiiv 18 27. aprill 2010

Järgnev Arhiiv 19

geoloogia-teemaliste artiklite võistlus

Palun abi. kes nõustub võistlusel osaleda soovijatele korraldama Tallinnas ja kes Tartus (äkki võiks veel ühes kohas koolituse korraldada?) koolitust? praegu olen küll pannud perioodiks 11-13 jaanuar, kuid see on läbirääkimiste küsimus hetkel, sest ka ruumid ja tehnika on alles organiseerimisel. Ave Maria 6. detsember 2009, kell 12:23 (UTC)

Mina võin Tallinnas koolitamises osaleda (ainult 12. on mul mingi aeg kinni). Mida tähendab "korraldada"? Andres 6. detsember 2009, kell 12:29 (UTC)

Tegelikult ruumide ja vajaliku tehnika suhtes ootan abikätt mujalt. koolituse reklaami peaks laiali saatma siis ehk koos ürituse pressiteatega? Reklaami osas palun abi ka neilt, kes ruumi ja tehnika organiseerivad, nad võiksid siis ehk ka koolituskohas jms reklaamida koolitust. Ave Maria 6. detsember 2009, kell 12:32 (UTC)

Mis? Kus? Kuidas? Miks mulle selline asi üllatusena tuleb? Kas mul on midagi tähelepanuta jäänud? Ning mis hea pärast võistlus geoloogia teemal? Meil on see teema isegi hästi kaetud – kust me nõnda võistlejaid võtama ja mis artiklid siin veel tekkima peaksid. Katmata teemasid on aga kõvasti.

Kellega koostöös see toimuma peaks? Kust võtame võistlejatele auhinnad? Ivo 6. detsember 2009, kell 12:53 (UTC)

Minu meelest loob just praegune hea alus tingimused selle teema arendamiseks. Kui asjatundjad on huvitatud, siis miks mitte. Kui selgust niisuguste huviliste olemasolus pole, siis tundub asi tõesti lootusetu. Siis on parem võistlusi korraldada üldarusaadavamatel teemadel. Andres 6. detsember 2009, kell 13:04 (UTC)

Minu arust on see ikka liiga spetsiifiline teema. Sellest ei oska ju mitte keegi peale geoloogide kirjutada. Isegi keeletoimetada ei oska. Kas ei võiks seda äkki laiendada maateaduse alaseks võistluseks? --Epp 6. detsember 2009, kell 13:10 (UTC)

Kui toetajaid pole leitud siis ei tohi üldse hakatagi võistlust korraldama. Enne tuleb toetajad leida ning siis panna paika teema, mis ei ole nii spetsiifiline (kui just ei ole mingit ülimalt geniaalset plaani kuidas spetsialistid võistlema saada). Ivo 6. detsember 2009, kell 13:14 (UTC)

Panen selle info Vikipeedia nimeruumi, kui on planeeritavate geoloogia-asutustega (kes aitavad seminariruumide ja auhindadega) läbi räägitud. Ave Maria 6. detsember 2009, kell 13:23 (UTC)

Palun võimalikelt Tartu ja Tallinna koolitajatelt sobivaid aegu perioodis 29. märts kuni 4. aprill. Ave Maria 7. märts 2010, kell 13:42 (UTC)

Kordan palvet. Ave Maria 9. märts 2010, kell 05:13 (UTC)

No mulle sobiks paremini need märtsikuu kuupäevad, aga kui väga vaja, siis võib-olla teised ka. Tallinnas teadagi. --Epp 9. märts 2010, kell 05:31 (UTC)

Sobiks esmaspäeva või kolmapäeva hommikupoolik. Andres 9. märts 2010, kell 09:19 (UTC)

Paremad oleksid võimalikele kuulajatele ehk pigem pärastlõunased ja õhtusemad ajad. Kas see oleks probleemne? Ave Maria 9. märts 2010, kell 09:21 (UTC)

Hädapärast sobiks kolmapäeval kell kaks ning alates kuuest ja esmaspäeval kell neli. Oleneb kohast. Andres 9. märts 2010, kell 09:33 (UTC)

Mulle sobib nii esmaspäeva kui ka kolmapäeva pärastlõuna. --Epp 9. märts 2010, kell 09:56 (UTC)

Kutsuge Tartu koolitusele kindlasti Siim; ma ei tea, kas ta Tallinnasse saab tulla. Andres 9. märts 2010, kell 10:01 (UTC)

Siim iseenesest võistluse planeerimisest on teadlik. Kui Tartu koolituse aeg teada, siis informeerin ka teda. Kui Tallinna koolituskohaks on TTÜ-kandis midagi, kas siis mõni pärastlõunane aeg esmaspäevast ja kolmapäevast on väga kehv? Ave Maria 9. märts 2010, kell 20:54 (UTC)

Kui on TTÜ kandis, siis esmaspäev ei sobi ja kolmapäev sobib umbes poole seitsmest. Kui väga kaua ei kesta, siis ka kolmapäeval kella kahest. Andres 9. märts 2010, kell 21:35 (UTC)

Ma ei saa kahjuks osaleda, ülikooli asjadega üsna hõivatud kuni suve alguseni. --Jaan513 17. märts 2010, kell 18:53 (EET)

õigekiri

Sõbrad, suur ja väike algustäht on valesti! Isiku-, koha-, firma- ja muud pärisnimed olgu loomulikult suure algustähega, ent nimetused ja tavalised märksõnad väikesega! Kes võtaks ette hiigeltöö ja parandaks ära? Ime, et keeleamet ei ole siiani sekkunud. Või teeb mõni imeitilane vastava programmi, mis vuhinal probleemi lahendab, ah? Olev Remsu, vikisõber

Kas on konkreetseid näiteid tuua artiklinimede näol? Niimoodi hetkel ei oska ma ise küll kuhugi kohe parandama lennata. Ave Maria 14. detsember 2009, kell 07:02 (UTC)

Isand Remsu peab ilmselt silmas, et artiklite nimeruumis peaksid sellised pealkirjad nagu "tüüfus", "kommunism", "viin", jms olema kirjutatud väikese algustähega, sellest siis jutt ka hiigeltööst, mitte üksikutest näidetest/juhtumitest. -- Toomas 14. detsember 2009, kell 07:07 (UTC)

Kas on juttu artiklite pealkirjadest? Kas tarkvara laseb neid üldse väikse algustähega kirjutada, isand Toomas? Ave Maria 14. detsember 2009, kell 07:21 (UTC)

No millest muust? Mõnda aega on minu teada see võimalus juba olemas küll, vähemalt mäletan Andrest kuskil seda ütlemas – endal pole pähe tulnud midagi väikese algustähega kirjutada. -- Toomas 14. detsember 2009, kell 07:29 (UTC)

Hmm. Viimati, kui ma "Eesti keele käsiraamatut" kaesin, käisid pealkirjad ikka suure algustähega. Sealhulgas artiklite pealkirjad. Sealhulgas Wikipedia artiklite pealkirjad. Remsu enda raamatud kirjutatakse samamoodi, ikka "Kurbmäng Paabelis", mitte "kurbmäng Paabelis". Äkki on jutt ikka millestki muust. --Oop 14. detsember 2009, kell 07:55 (UTC)

Artikleid saab viia küll väikese algustähe alla (vt. näiteks eBay). Pole kunagi sellele probleemile mõelnud, aga nii ENEs, ENEKEses kui ÕSis on märksõnad väikese tähega.--WooteleF 14. detsember 2009, kell 09:54 (UTC)

Just nimelt. Siin ei ole tegemist ju mingite peatükkide pealkirjadega, vaid entsüklopeedia sissekannetega. Remsu lähtubki trükientsüklopeediate ja sõnaraamatute stiilist kui ta meile väikest esitähte soovitab. Minu meelest pole meil seda ei kohustuslik ega isegi soovituslik siin järgida, seda enam, et meil puudub trükientsüklopeediale ja sõnaraamatutele omane struktuur (mitu märksõna ühel lehel, veerud, jms). -- Toomas 14. detsember 2009, kell 10:06 (UTC)

Justnimelt, puudub põhjus ühtses stiilis loodud süsteemi muutmiseks ilma, et selleks on esitatud mingigi mõistuspärane põhjendus. suwa 14. detsember 2009, kell 10:14 (UTC)

tegelt eristab seda siinset tööd trükientsüklopeediast veel see, et meil on ka avalause täislause ja see algab ju teatavasti suure tähega -- Ahsoous 14. detsember 2009, kell 11:40 (UTC)

Ma arvan ka midagi. Paberentsüklopeedias on märksõnad, artikleid seal ei ole. Vikipeedias on artiklid, sõnad on vikisõnaraamatus. Märksõnad, nagu sõnad ikka, algavad üldjuhul väiketähega. Artiklitel on pealkirjad, mis algavad üldjuhul suurtähega. Taivo 14. detsember 2009, kell 16:46 (UTC)

Need asjad ei sõltu õigekirjareeglitest, vaid kokkuleppest. Eestiaegses entsüklopeedias on märksõnad suure algustähega. Andres 14. detsember 2009, kell 21:16 (UTC)

Noh, meil on siiski tõepoolest artiklid, mille teksti kohal seisab pealkiri. See on juba kujunduslik kysimus: paber- ja võrguentsyklopeedia kujundus on erinev ning ortograafia peab vastama reaalsele kujundusele, mitte harjumusele. Mis eestiaegsesse entsyklopeediasse puutub, siis tolle aegu polnud ka õigekirjareeglid nii jäigalt paigas. --Oop 18. detsember 2009, kell 16:32 (UTC)

Lubatagu siiski tähendada, et pealkiri ja märksõna on kaks ise asja. Märksõna "märksõna" olgu otsingukastis ja mujal väikese tähega, artikkel pealkirjaga "Märksõna" suure tähega. Kui mõne kodaniku nimi oleks Märksõna, siis märksõna sellest kodanikust on suure tähega "Märksõna", samuti artikli pealkiri temast suure tähega. Sellised on elementaarsed õigekirjareeglid, mida siiani ei muuda asjaolu, kuidas on algtähed ingliskeelses Wikipedias.

Viited II

Kas see on ainult minu viga, et mul näitab viiteid suure kirjaga (mitte <small>) või milles asi? Ivo 18. detsember 2009, kell 14:07 (UTC)

Mul on kogu aeg näidanud viiteid tavalise kirjaga, kõik need aastad, aga minu meelest on see hea. Erandiks on muidugi lingid ise: [1] jne, mis on tõesti pisikesed ja üleval, see on minu meelest ka hea. Aga et midagi suure kirjaga näidataks, see on mulle uudis. Taivo 18. detsember 2009, kell 14:44 (UTC)

references-tagiga näitab viiteid pisut suurema fondiga, viited-malliga aga pisikeselt --kanakukk 18. detsember 2009, kell 14:57 (UTC).

Ma pidasin silmas just 'Viited' malli. Ja põhimõtteliselt on see tavaline kiri (mitte suur) aga varem pole seda näidanud. Ja ma eelistan väikest kirja, kuna muidu on viidete osa minu arvates liiga pealetükkiv. Ivo 18. detsember 2009, kell 15:05 (UTC)

Mainiks siis ära, et keegi võiks references-small et.wikiquotes ka korda teha. Seal on mall "viited" olemas, aga asi ei toimi nii nagu peaks. --kanakukk 18. detsember 2009, kell 15:45 (UTC).

Ma olen (kahjuks) sunnitud ennast kordama. --kanakukk 30. detsember 2009, kell 17:12 (UTC).

Ma olen (kahjuks) endiselt sunnitud ennast kordama. --kanakukk 5. jaanuar 2010, kell 20:28 (UTC).

Oskab siis keegi vähemalt mind kellegi juurde suunata? --kanakukk 10. jaanuar 2010, kell 16:34 (UTC).

Kohalikku adminni seal pole, siis peaks abi saama mõnelt globaalselt adminnilt, kes seal on lehti kustutanud vms toimetanud.

Sündis versus on sündinud

Isikuartikleid lugedes on silma jäänud, et sageli kasutatakse elavate inimeste puhul sõna "sündis", õige on siiski "sündinud". Teen ettepaneku järgida ses osas ühtset stiili ja püüan ära parandada, kui kuskil ette tuleb. Ajakirjanduseski üsna levinud viga, olen näinud ka vastupidist varianti, et mõni "on sündinud" nt 1801. aastal. JansaT 30. detsember 2009, kell 07:56 (UTC)

Jah, nõus. Andres 30. detsember 2009, kell 12:18 (UTC)

Aga kas kuu ja sünnikoht peaks käänatud olema? Kuna tegu on lihtsalt sulgudes oleva märkusega, mitte lause osaga, siis ehk mitte? EE-s sünnikoht käänamata. 88.196.241.249 30. detsember 2009, kell 12:30 (UTC)

Mulle tundub, et käändes kõlab märkus kuidagi loomulikumalt.--WooteleF 30. detsember 2009, kell 12:46 (UTC)

Meil on sünnikoht käänatud juhul, kui on kasutatud sõna "sündis" või "sündinud". Sellisel juhul on minu meelest loomulik kasutada sünnikohta märkivat nime sõna "sündis" või "sündinud" laiendina, ja siis ta peab käändes olema. EE-s puudub ka sõna "sündis" või "sündinud". Andres 30. detsember 2009, kell 13:27 (UTC)

Uus ja vana kalender

Oleks tarvis mingit eeskirja, kuidas märkida teksti sees vana ja uue kalendri kuupäevi, sest praegusel juhul valitseb selles osas korralagedus. --kanakukk 3. jaanuar 2010, kell 16:53 (UTC).

Tekstis olen kasutanud kuju "15. jaanuaril (vkj 3. jaanuaril)"--WooteleF 3. jaanuar 2010, kell 19:07 (UTC)

Uue kalendri kuupäev peab olema lingitud. Andres 3. jaanuar 2010, kell 20:11 (UTC)

Jah, unustasin märkida.--WooteleF 3. jaanuar 2010, kell 22:53 (UTC)

Kas seda malli tuleks kohandada? --kanakukk 5. jaanuar 2010, kell 16:42 (UTC).

Aga mina ei keelaks ka teisiti märkida. Andres 5. jaanuar 2010, kell 20:14 (UTC)

Mina olen kasutanud kujusid "15. jaanuaril (vana kalendri järgi 3. jaanuaril) ja "15. (3.) jaanuaril". Andres 5. jaanuar 2010, kell 20:16 (UTC)

Eesti entsüklopeedia

Miks kirjutatakse Vikis "Eesti entsüklopeedia" tihti suurtähtedega? Eesti grammatika selleks võimalust ei anna. Trükistest on see korrektne nt ajakirjade ja ajalehtede puhul. Amherst99 8. jaanuar 2010, kell 13:03 (UTC)

Seda tehakse eeldusel, et väljaande pealkiri oli "Eesti Entsüklopeedia". Kui see nii ei olnud, siis see pole õige. Sel juhul tuleb seda entsüklopeediat hilisemast eraldada kuidagi teisiti. Andres 8. jaanuar 2010, kell 13:19 (UTC)

Oma riiulist ma kahjuks kontrollida ei saa, ent raamatukogukataloog Ester väidab sõjaeelse väljaande nimeks "Eesti Entsyklopeedia". Täiendusköite nimes on "entsyklopeedia" samas väikese tähega. Eristada see ei aita, sest "Eesti Nõukogude Entsyklopeedia" uus väljaanne nimetati samuti kiiresti "Eesti Entsyklopeediaks" ymber. Tolle nimetamine tervikuna on yldse omaette kysimus. --Oop 10. jaanuar 2010, kell 10:38 (UTC)

Kontrollida saaks 1. köites oleva eessõna järgi, sest tiitellehel on laussuurtähed. Aga ENE nimetati ümber "Eesti entsüklopeediaks", mitte "Eesti Entsüklopeediaks". Andres 10. jaanuar 2010, kell 19:27 (UTC)

Vikipeedia arendamise strateegiast

Sirvsin läbi üldise arutelu arhiivi ning silma ei hakanud mitte ühtegi teemat, milles arutataks siinse vikipeedia arendamise strateegia üle. Mõistagi ei ole võimalik vikipeedias midagi plaani korras teha ning ega see tõenäoliselt ilmatu hea olekski, aga huvitav ja kasulik oleks teada, kas aktiivsemad kasutajad on omavahel kokkuleppinud ühises strateegias vikipeedias arendamiseks. MarkkuP 10. jaanuar 2010, kell 16:31 (UTC)

Mida sa täpselt mõtled Vikipeedia arendamise strateegia all? Adeliine 10. jaanuar 2010, kell 16:34 (UTC)

Pean silmas seda, et kas on mõeldud pikemaajalise tegevuskava peale, mida järgides suureneksid vikipeedia maht ja kvaliteet ehk kiiremini kui seda muidu ... teoreetiliselt. Küsimusi, mis arutamist väärivad, peaks jaguma: Kuidas saada vikipeediasse juurde kirjutajaid-toimetajaid. Kas esilagu oleks mõistlikum keskenduda oluliste teemade mahukale käsitlemisele või peaks pakkuma võimalikult suurt hulka definitsioone ja välisviiteid pakkuvaid artikleid. Kas võiks keskenduda teistes vikides puuduva Eesti-spetsiifilise materjali lisamisele või siis vastupidi võõrkeelse kättesaadavaks tegemisele. Kuidas ja milleks vikipeediat kasutatakse ning kuidas sellega vikipeeida täiendamisel arvestada? MarkkuP 10. jaanuar 2010, kell 16:51 (UTC)

(1) Vikipeedia olemuse juurde kuulub (minu arvates), et iga algatus sõltub algatajatest. Sina oled toonud küsimused, mis on arutamist väärt, aga võib-olla vajuvad unustusse teiste tööde vahel. St ära neid unusta, vaid tuleta ikka uuesti meelde.

(2) Miks siis mitte rajada lehekülg nt Vikipeedia:Strateegia, kus me saaksime neid küsimusi arutada? --Mmh 10. jaanuar 2010, kell 17:27 (UTC)

Vikipeedia promomise jm peaks enda kanda võtma MTÜ Wikimedia Eesti. Eesmärgiks on see veel enne talve lõppu valmis meisterdada. Ivo 10. jaanuar 2010, kell 19:50 (UTC)

Selle lehekülje võiks ju teha aga ma ei usu, et mingit väga selget strateegiat õnnestuks välja töötada. Inimeste arusaam sellest, mida arendada ja mis on oluline on väga erinev. --Kyng 10. jaanuar 2010, kell 19:57 (UTC)

Mulle tundub, et me ei saa eelistada pikkade artiklite tegemist teemade katmisele lühiartiklitega ega ümberpöördult. Mõlemad on vajalikud. Andres 11. jaanuar 2010, kell 06:18 (UTC)

MTÜ eesmärk oleks pigem küll rohkem uusi kaastöölisi leida ning inimestele pareminini kohale viia, et mis asi see Vikipeedia on. Aga ka seda võib võtta sihipärase arendusstrateegiana. Ivo 10. jaanuar 2010, kell 20:18 (UTC)

Et uute kaastööliste otsing ka tegelikult toimiks, kuluks tõepoolest mingi sihikindlus ja konsensus ära. Olgu või selline, et kord kuus kogunedes arutatakse, milliste valdkondade inimesi veel hädasti vaja oleks, kes neid tunneb ja kes ära räägib. ("Ole hea, vend Jaagup, vaata seal see pisike valdkond yle. Sina tunned kõige paremini pyhakirja.") Kui niimoodi tegutsetakse, saab ajapikku olulisemad alad asjatundjatega katta. Siiani kaastöölisi tõepoolest leitakse ehk loodetakse, et mõnikord keegi siia ikkagi komistab. Vahel veab ka. (Muuseas, mis neist igakuistest kokkutulekutest sai?) --Oop 16. jaanuar 2010, kell 11:52 (UTC)

Just praegu plaanitakse kokkusaamist 19. jaanuaril (Vikipeedia:Kokkusaamised). Ave Maria 16. jaanuar 2010, kell 11:55 (UTC)

Sõjateenete Rist

Vikis on Sõjateenete Rist ja Sõjateenete rist - sama artikkel kaks korda kahe pealkirjaga (mitte ümbersuunamisega). Teine tuleks kustutada. Amherst99 11. jaanuar 2010, kell 21:19 (UTC)

Seda oleks pidanud mainima vastava artikli arutelulehel ja kustutamise asemel piisas ümbersuunamisest. Muide, artikli Sõjateenete Rist juures tekkis mul varem ka mitmeid küsimusi, ehk oskad sõna sekka öelda.--WooteleF 11. jaanuar 2010, kell 21:25 (UTC)

Ilmselt ei oska. Aga oleneb küsimusest. Amherst99 11. jaanuar 2010, kell 21:45 (UTC)

Tõin küsimuse sealsel arutelulehel.--WooteleF 11. jaanuar 2010, kell 21:46 (UTC)

Eeskujulikud artiklid

Algatasin mõlema meie eeskujuliku artikli (Hanerahu ja Tammiski nukk) juures hääletuse nende eemaldamiseks eeskujulike artiklite hulgast. Võimalusel heitke ka pilk peale, osalege hääletusel või aidake lahendada probleemid, mis hääletuseni viisid.--WooteleF 13. jaanuar 2010, kell 15:04 (UTC)

Põhiarvud ei ole järgarvud

Järgarvude järel on eesti keeles alati punkt. Seda kiputakse Vikis tihtipeale unustama, eriti aastaarvude järel. Nt 2001. aastal. Samas: "aasta 2001 oli eriline" - siin on aasta ilma punktita, sest ta pole järgarv. Lihtne meeles pidada: kui arv vastab küsimusele 'mitmes', 'mitmenda', mitmendal' jne, siis on punt järel. Punktita järgarvud jätavad tekstist hoolimatu mulje. Amherst99 16. jaanuar 2010, kell 10:45 (UTC)

Mulle tundub, et sellised vead on harvad.--WooteleF 16. jaanuar 2010, kell 10:47 (UTC)

Tegelikult väga harvad ei olegi sellised vead kahjuks. Leidsin eile terve portsu artikleid, mis linkisid artiklile "19.sajand". Neissamades aartiklites oli mitmeid vigu Amhersti poolt märgitud probleemiga seoses. Ave Maria 16. jaanuar 2010, kell 11:08 (UTC)

Lingid kaartidel

Kaks küsimust. Olen märganud kaarte, kus märgitud asukohas või muu informatsioon toimib vikisisese lingina. Kuidas kaartidele linke lisatakase või kuskohast selle kohta informatsiooni leida? Kuhu selliste küsimustega kõige õigem pöörduda oleks? MarkkuP 16. jaanuar 2010, kell 19:48 (UTC)

Selliste küsimuste all pean silmas tehnilist laadi küsimusi, millele on eeldatavasti olemas konkreetne vastus, mis ei nõua üldist arutelu ning millele abilehekülgedes sobrades ka vastust ei leia. MarkkuP 16. jaanuar 2010, kell 19:51 (UTC)

Kas sa mõtled midagi taolist: Mall:Šveitsi kantonite kaart Kui jah, siis tegelikult malli koodist järgi vaadata kuidas seda tehakse. Eks ta üks paras keemia on, nii et ise algusest peale pole viitsind mina ühegi taolisega mässama hakata, kergem on vaadata teistest vikidest :p Ahsoous 16. jaanuar 2010, kell 21:11 (UTC)

Just selliseid mõtlesingi. Tänan. MarkkuP 16. jaanuar 2010, kell 22:20 (UTC) Üks küsimus veel tegelikult seoses sellega. Kas see, et tegemist on malliga piirab mingil moel selliste kaartide kasuatmist? Kas neid on võimalik ka teiste mallide sees kasutada nii nagu fotosid-kaarte kasutatakse? MarkkuP 16. jaanuar 2010, kell 22:23 (UTC)

Kuna malli põhi on tavaline pilt siis seda pilti saab kõikjal kasutada. Mul endal oli viimane selline muidu: {{Ajusagarad}}. Ivo 16. jaanuar 2010, kell 22:50 (UTC)

Küsin siin ka kuidas toimib see, kui näiteks linna mallis oleval kaardil on linna asukoht märgitud täpiga, mida kaardi enda failil ei ole. Näiteks selles inglise viki artiklis. MarkkuP 20. jaanuar 2010, kell 16:07 (UTC)

Täppi kuvatakse geograafiliste koordinaatide järgi alusfaili peal. --WikedKentaur 20. jaanuar 2010, kell 20:39 (UTC)

Et geograafilised koordinaadi asjaga seotud on, julgesin aimata. Aga kuidas täpsemalt? MarkkuP 20. jaanuar 2010, kell 22:06 (UTC)

Täpi paigutamist näed lehe html koodist (näit. Pihkva) ning geograafiliste koordinaatide teisendamist punkti koordinaatideks vastava malli koodist [1]. --WikedKentaur 8. veebruar 2010, kell 16:41 (UTC)

Redirectide kategoriseerimisest

Sehuke asi, et kas poleks äkki mõtet siiski ka redirectid ära kategoriseerida. Ilmsesti igal pool pole sel sügavamat mõtet, aga elusolendite ladinakeelsed nimetused oleks vast küll sellised, mis võiksid olla kategooriates? -- Ahsoous 23. jaanuar 2010, kell 05:54 (UTC)

Arvan, et selle järele pole vajadust. Paistab, et isegi inglise vikis ei kategoriseerita näiteks toodud ladina nimetusi. Olen küll näinud, et koondartiklite keskele viivad ümbersuunamised on seal mõnikord kategoriseeritud, aga ka seda ei pruugi teha.

Hea, kui paregu kategoriseerimata 160 artiklitki kategoriseeritud saaks ja kui kõik üleslaadidud failid oleks vähemalt litsentsimärgise järgi kategoriseeritud. 88.196.241.249 23. jaanuar 2010, kell 07:42 (UTC)

Ma ei näe küll mingit põhjust kategoriseerimiseks. Mida see annaks (peale lisatöö)? Ivo 23. jaanuar 2010, kell 14:58 (UTC)

Ega see nüüd eriline lisatöö redirecti kirjutamisel ei ole ka. Annaks ta lihtsalt seda, et kategooria lehel oleksid need siis ka näha. -- Ahsoous 23. jaanuar 2010, kell 15:23 (UTC)

Kui need oleksid samas kategoorias tavaartiklitega siis mina peaksin neid ümbersuunamise jubinaid pigem ebameeldivaks. Raskeneb ju nõnda kategooria läbivaatamine ning illusiooni tekitamist, et meil on mingis valdkonnas palju artikleid, ma ka sobilikuks ei pea. Ivo 23. jaanuar 2010, kell 15:40 (UTC)

redirectid kuvatakse kategooriates kaldkirjas - Ahsoous 23. jaanuar 2010, kell 16:14 (UTC)

See on asi, mis ei ole kirjas, nii et lugeja ei pruugi seda teada. Ja ladinakeelsed nimetused kirjutataksegi kaldkirjas. Muide, kas mall "italic title" mõjutab ka kategooriat? Andres 24. jaanuar 2010, kell 07:42 (UTC)

Ei mõjuta -- Ahsoous 24. jaanuar 2010, kell 12:15 (UTC)

Mälumäng

Täna toimus Tallinnas Kultuurikilb 2010 ning esindatud oli ka eestikeelse Vikipeedia võistkond "Eesti Vikipeediakirjastus" koosseisus Andres, Ivo ja Taivo. Välja sai võidetud tubli 6. koht. Lähiajal peaks võistluse leheküljele lisanduma ka protokoll ning esitatud küsimused. Ivo 23. jaanuar 2010, kell 14:58 (UTC)

Kui tihti see kilb toimub ja millal taas vikipedistide osavõtt plaanis? Ave Maria 27. aprill 2010, kell 20:02 (EEST)

Arvatavasti toimub iga kord enne seda, kui Tallinn kultuuripealinnaks saab. Taivo 27. aprill 2010, kell 23:20 (EEST)

Kasutaja VanemTao ja autoriõiguste rikkumised

Kasutaja VanemTao on Vikipeediasse üles laadinud sadu (tuhandeid?) pilte, millel puudub igasugune autoriõiguslikku staatust puudutav info ning, mis suure tõenäosusega rikuvad autoriõigusi. Kasutaja tähelepanu on sellele pööratud alates 2006. aastast, kuid midagi pole muutunud. Nüüd kirjutati mulle inglise vikist ja selgub, et seal ja Commonsis on alustatud VanemTao failide kustutamisega. Plaanin alustada siin peatselt sama. Kas kellelgi on vastuväiteid?--WooteleF 23. jaanuar 2010, kell 19:52 (UTC)

Ta on laadinud üles palju veebist võetud fotosid, mis muidugi tuleb kustutada, aga ka üksjagu omaenda teoseid (joonistusi või midagi taolist). Need viimased on tema käekirja järgi kergesti äratuntavad ja neid ei tohiks kustutada ainult sellepärast, et litsentsi pole märgitud. Võimalik, et mõni foto on ta enese tehtud, aga ta ei ole selget vastust andnud, nii et ei jää muud üle kui kustutada. Andres 24. jaanuar 2010, kell 07:38 (UTC)

mõned ta üles laaditud fotodest on ka enam kui 70 aastat vanad -- Ahsoous 24. jaanuar 2010, kell 07:43 (UTC)

Seda fotode vanust on raske selgitada, kui mingit infot juures pole.--WooteleF 24. jaanuar 2010, kell 09:43 (UTC)

Fotode vanus ei puutu autoriõiguse seisukohast asjasse. Autoriõigus läheb vabaks, kui fotode autori surmast on möödunud rohkem kui 70 aastat.--Puik 24. jaanuar, kell 11:41 (UTC)

Mõnel juhul on ka 70 aastat avaldamisest.--WooteleF 24. jaanuar 2010, kell 11:46 (UTC)

Umbes 360 on vist alles veel. Arvan, et 70 aastast vanemaid pilte on ainult siis mõtet alles jätta, kui see ilma suurema uurimsistööta välja tuleb, et nad kindlasti nii vanad on (tuleks vastava litsentsiga märkida). Ta ütleb siin, et ei taha oma töid Vikipeedias lubatud litsentside all avaldada ja sellest lähtudes on inglise vikis vist ka ta oma tööd kustutatud.

Aa, siiski seal pole öeldud, et see kõigi ta piltide kohta käib. Aga jah, kuna selget vastust pole andud, teeb sama välja.

Muide, kas üleslaadimise vormi täiustada ei saaks nii, et litsentsi valimata ei saaks pilti üles laadida? 88.196.241.249 24. jaanuar 2010, kell 08:19 (UTC)

Üleslaadimist võiks küll täiustada.

Kas osad VanemTao pildid pole mitte tema enda tehtud? Ivo 24. jaanuar 2010, kell 09:32 (UTC)

Jah, aga millised? Esitasin talle küsimuse, ta vastas mu kasutajalehel, kuid pole ometigi midagi ette võtnud.--WooteleF 24. jaanuar 2010, kell 09:41 (UTC)

Üleslaadmist võiks tõesti muuta.--WooteleF 24. jaanuar 2010, kell 09:48 (UTC)

Vaikimisi üleslaadimise lingi võiks panna Commonsi üleslaadimislehe oma ning nn. kohaliku üleslaadimislingi kuvamise jätta üksnes kasutaja seadetest sisse lülitatavaks. --WikedKentaur 8. veebruar 2010, kell 16:45 (UTC)

Kõiki pilte ei saa ju Commonsisse laadida. Tegelikult peaks piltide üleslaadimine algama küsimustega, mille eesmärk on suunata üleslaadija õige litsentsini. Näiteks, kas ta on ise autor, kas pilt on Eesti fotograafi töö, kas pilt kujutab autorikaitse all olevat kunstiteost jne. Kui litsents on leitud ja sobilik Commonsi jaoks, laetakse pilt sinna. Kui litsents võimaldab üleslaadimist ainult Eesti Vikipeediasse, siis laetakse sinna. Kui ükski litsents ei sobi, siis üleslaadimise võimalust ei ilmukski. Praegu on kõik litsentsid nimekirjas ilma selgitusteta ja üleslaadija valib sealt midagi süüvimata sisusse, et saaks üles laadida. Igal juhul peaks olema litsentsi valiku juures lühike selgitus, mille kohta see litsents kehtib. Valju 8. veebruar 2010, kell 17:09 (UTC)

Vikipeedia-artiklite kirjutamine fotoajaloo loengukursuse raames

Veebruaris algab TLÜ-s mitme lektoriga fotoajaloo loengukursus, mille raames mõtlesime üliõpilastele teha ülesandeks kirjutada Vikipeedia-artikleid. Soovime, et tudengite töö teeniks mingit laiemat eesmärki kui vaid ühes aines arvestuse saamine. Mõtlesime, et artiklid võiksid olla omavahel seostatud ja käsitleksid mitmeid erinevaid teemasid (mõni persoon, mõni spetsiifiline menetlus jne). Uurin (kuivõrd olen ise Vikipeedias veel väga vähe kaastööd teinud), kas see plaan on sobilik, kas on midagi, mida peaksime silmas pidama, ülesande üliõpilastele tutvustamisel midagi konkreetset rõhutama? -- Puik

See on väärt ettevõtmine. Aga, kas seda tööd ka hinnatakse? Ma mäletan, et kunagi kirjutati siin mingit artiklit koolitöö raames (Rabalaibad äkki?) ja siis kippusid teised Vikipeedia kaastöölised kah artiklile kätt külge panema, segades nii õpilase töö hindamist.--WooteleF 24. jaanuar 2010, kell 11:40 (UTC)

Selleks otstarbeks koostasin ma ka kunagi malli {{Koolitöö}}. Ivo 24. jaanuar 2010, kell 11:43 (UTC)

Jah, sellest peaks piisama. Õpilastel tuleks aga kindlasti tutvuda juhendiga ja mõne sarnase artikliga, siis saab nö tehniline pool selgeks.--WooteleF 24. jaanuar 2010, kell 11:45 (UTC)

Minu meelest teiste sekkumine ei sega hindamist (teeb küll selle tülikaks), sest artikli ajaloost on näha, mida keegi on teinud. Sellist asja, et teised ei tohi kätt külge panna, mina küll ei soovitaks, sest see on Vikipeedia loogikaga vastuolus.

Mina soovitaksin teha nii, et teemasid ei jaotataks üliõpilaste vahel, vaid lasta üliõpilastel üksteise kirjutatut toimetada ja täiendada. See teeks hindamise küll tülikamaks, kuid sellest oleks rohkem kasu. Tore oleks ka, kui hindaja vajaduse korral artiklit toimetaks/täiendaks. Andres 24. jaanuar 2010, kell 11:51 (UTC)

Täpselt. Kirjutasin just samal ajal oma kommentaari, mida ei jõudnud veel salvestadagi: "Suur tänu. Tegelikult mõtlesin, et juba koolitöö raames võiks töö toimuda wikilikult, st et erinevad autorid võiksid artikleid jooksvalt täiendada, et juba semestri jooksul toimub nende ühine arendamine. Seda enam, et aine peaks olema arvestuse, mitte hindamisega (täpsustan homme, ma ei ole vastutav õppejõud)." -- Puik 24. jaanuar 2010, kell 11:56 (UTC)

Tööd võib ju nö. offline valmis teha ja need alles pärast hindamist üles panna.--Kyng 24. jaanuar 2010, kell 11:57 (UTC)

See on ka võimalik; see oleks siis tavalise referaadi ülespanemine. Andres 24. jaanuar 2010, kell 12:04 (UTC)

Saab teha ka kasutaja alamlehena. Näiteks Kasutaja:Puik/Koolitöö (see kaldkriipsujärgne täpsustus vastavalt artikli teemale). Kui koolitöö on tehtud, saab selle teisalda artikliruumi. Sel juhul saab kasutada kõiki viki hüvesid ning võib kindel olla, et asja ei näpita enne õiget aega.--WooteleF 24. jaanuar 2010, kell 12:08 (UTC)

Võite ka kutsuda kellegi meie seast selgitama Vikipeedia põhimõtteid jms. Andres 24. jaanuar 2010, kell 19:11 (UTC)

See oleks väga tore, kui saaksite tulla. Samas ei ole meil vist sellele Vikipeedia-tutvustusele võimalik pühendada rohkem kui veerand tundi. Kas saaksime selle kokku leppida otse omavahel (minu tlu-meiliaadress on sama kasutajanimega, mis mu siinne nimi, ainult minuskliga alguses)? Otsustasime esmaspäeval, et kursusel osalejad peavad koostama 6000 tm ulatuses Vikipeedia-artikleid (seejuures minimaalselt 1000 tm artikli kohta) ja toimetama-täiendama vähemalt kuut teiste kirjutatud artiklit. Puik 27. jaanuar 2010, kell 8:30 (UTC)

Andres saab meie loengukursusel osalejatele kahe nädala pärast Vikipeediat tutvustama, kerkinud küsimustele vastama tulla. Ega me ju ise ka veel hästi ette ei kujuta, kuidas asi toimima hakkab, aga loodame parimat. Mõtlesin, et panen ette, et loengukursuse raames loodud artiklite algusse kirjutataks peidetud tekstiga, et konkreetne artikkel on loodud loengukursuse raames. Vikipedistid võiksid siis nende artiklite puhul esmalt teha märkusi, osutada puudustele vastava artikli aruteluleheküljel. Et meil oleks endal ülevaade loengukursusel osalejatest ja nende kasutajanimedest, siis kas võime teha Fotograafia artikli alla alamlehekülje Fotograafia/fotoajaloo_kursus, kuhu inimesed panevad kirja oma Vikipeedia kasutajanime ja pärisnime ning artiklid, mida nad alustavad. Hiljem saab selle lehekülje kustutada. Puik 1. veebruar 2010, kell 08:01 (UTC)

Sellise lehe võib teha küll.--WooteleF 1. veebruar 2010, kell 08:40 (UTC)

Üks muutmist vajav tekst

Loo lehekülg pealkirjaga "..." siia vikisse

See jätab halva mulje. Arvan, et kaks viimast sõna tuleks ära jätta. Andres 25. jaanuar 2010, kell 09:16 (UTC)

Nõus. --kanakukk 1. veebruar 2010, kell 13:47 (UTC).

Muudetud. Pikne 16. märts 2010, kell 14:51 (EET)

Kategoriseerimata failid

Olen siin mitu päeva faile kustutanud ja avastasin praegu, et u. 1300 faili on kategooriseerimata (see tähendab ka, et puudu on litsentsid). Kutsun kõiki üles seda asja korda tegema. Failid leiab siit.--WooteleF 1. veebruar 2010, kell 13:37 (UTC)

Ja tasub meeles pidade,et kunstiteoste ja hoonete juures tuleb kasutada KunstiteoseFoto-malli.--WooteleF 1. veebruar 2010, kell 14:00 (UTC)

Ja veel olulisem, et kunstiteose malli kõrval oleks pildistaja õiguseid puudutav märgis.

Seega, kui on üsna kindel, et pilt on üleslaadija enda tehtud, ainult et litsents on puudu, võib mööndusena tagantjärele pildi juurde tekstiga sama litsentsi ehk vabal valikul kas GFDL-i või CC-BY-SA 3.0 (pigem) lisada? 88.196.241.249 2. veebruar 2010, kell 09:16 (UTC)

Minu meelest tuleks nii teha, kui üleslaadijaga ühendust ei saa. Andres 2. veebruar 2010, kell 10:24 (UTC)

Proovime siis milleski kokku leppida, et selliste piltidega oleks võimalik midagi ette võtta. Aga kui üleslaadija pole kaua (näiteks pool aastat) kaastööd teinud, siis me võiksime teha möönduse, et üleslaadijaga pole mõtet enam kontakti otsida. Ja kui kontakti võetakse, siis kaua vastust oodata? Pakun, et nädala. Sellised tingimused selleks, et korda tegemise ka kuskile võimalik jõuda oleks. Põhimõtteliselt ei tohiks sellies "omavolis" midagi vale ega halba olla, sest üleslaadimise vormi juures on 2006. aasta maikuust ka eraldi öeldud, et pildi peab vaba litsentsi all avaldama. Ja jutt käib endiselt piltidest, mille puhul on enamvähem kindel, et üleslaadija on autor, muul juhul ja allika puudumisel tuleks KMP-märgis lisada. 88.196.241.249 2. veebruar 2010, kell 10:59 (UTC)

Olen kõigega nõus. Võiks üldsegi vähe julgemalt tegeleda erinevate rikkumiste likvideerimisega, isegi kui mõni õige asi niiviisi võib kustutatud saada. Asendamatut sisu pole olemas.--WooteleF 2. veebruar 2010, kell 11:07 (UTC)

Artiklite alajaotused

Kas riiklikud autasud ja lihtsalt tunnustused käivad eraldi alajaotuste alla või kuidas? --kanakukk 3. veebruar 2010, kell 16:00 (UTC).

Tunnustuste all võib teha eraldi jaotuse riiklikele autasudele. Tavaliselt seda pole tehtud. Andres 3. veebruar 2010, kell 18:17 (UTC)

Ajakirjanduse lingid

Õhtuleht on korduvalt oma nime vahetanud. Kuidas peaksin vastavas alajaotuses seda väljaannet märkima, kui veebiartikkel on pärit ajast, mil väljaanne kandis nime SL Õhtuleht? --kanakukk 3. veebruar 2010, kell 20:06 (UTC).

SL Õhtuleht.--WooteleF 3. veebruar 2010, kell 20:09 (UTC)

Parem oleks sloleht.ee või praeguse veebiväljaande aadress, sest kuupäevad muidu ei klapi. Andres 3. veebruar 2010, kell 20:25 (UTC)

Keelte viided

Geograafiliste objektide artiklites kirjutame tavaliselt sulgudes selle objekti nimi selle riigi riigikeeles. Kas sel juhul on vaja keelele viidet teha? Arvan, et pole mõtet. Minu arvates tuleb viidet teha ainult nendes artiklites, kus on side keelega, st keeleteadusliku sisuga või keeleoskustega seotud või mis keelt selles piirkonnas inimesed räägivad jne. Geonarva 6. veebruar 2010, kell 09:07 (UTC)

Tuntumate keelte puhul võib ehk ära jätta, aga kui me kirjutame lihtsalt "vene" jne, siis ilma lingita võib jääda segaseks, mis see sõna tähendab. Parem oleks välja kirjutada, sest nii ei räägita. Andres 6. veebruar 2010, kell 09:20 (UTC)

Säästva arengu sõnaseletused

Viimasel ajal on vikipeediasse tekkinud päris palju artikleid, kus viidatakse lehele Säästva arengu sõnaseletustesi. Nagu ma aru saan, on Bioneer1 need artiklid teinud copy-paste meetodil. Küsimus selles, kas sealt võib nii vabalt kopeerida? Mina kahtlustan, et autoriõigustega võivad lood kehvad olla. --Kyng 6. veebruar 2010, kell 09:32 (UTC)

Seal olevat klausel, mille järgi neid tekste võib kasutada, kui allikas on ära märgitud. Minu meelest ei ole siiski mõtet sealseid artikleid kopeerida. Andres 6. veebruar 2010, kell 09:39 (UTC)

Mu meelest on mõttetu üritada neid hästi sõnastatud mõisteid ümber teha, kui need on seal hästi olemas (lisaks spetsialistide koostatud; see tõstab kahtlemata Vikipeedia väärtust ja usaldatavust). Autoriõigusega need kaitstud pole, kui on viide olemas. Täiendada saab neid artikleid ju alati--Bioneer1 6. veebruar 2010, kell 09:47 (UTC)

Esiteks, see kehtib ainult juhtudel, kui paremini või sama hästi sõnastada ei saa. Need on erandjuhud. Ja see puudutab ainult definitsioone.

Teiseks, me ei saa kohustada neid, kes meie materjale kasutavad, viitama Säästva arengu sõnaseletustele. Kopeerimine tuleks kõne alla, kui allikas oleks täiesti vabalt kasutatav. Andres 6. veebruar 2010, kell 09:53 (UTC)

Seda ta ju ongi--Bioneer1 6. veebruar 2010, kell 10:03 (UTC)

Kuidas ta siis on, kui on viitamisnõue. Andres 6. veebruar 2010, kell 10:18 (UTC)

Ei mõista. artikli Metastustumine arutelus kirjutan: Kuid nende 2000. aasta avaldatud teoses ("Säästva arengu sõnaseletusi") on täpselt nii: Käesoleva väljaande tekst ei ole autorikaitse objekt ning seda võib kas osaliselt või tervikuna levitada ilma väljaandja eelneva loata. Kasutamise puhul tuleks käesolevale sõnastikule kui allikale aga viidata. Kui nii on raamatule kirjutatud, siis mu meelest poleks põhjust internetisõnastikult autoriõigust otsima hakata, liiati enamik mõisteid kattuvad veebi- ja raamatu sõnastikuga. Kas ma saan millestki valesti aru?--Bioneer1 6. veebruar 2010, kell 10:25 (UTC)

See, mis oli väidetud 2000. aastal, ei pruugi tänapäeval kehtida. Kõnealuse sõnastiku praeguses veebiversioonis ei ole kuskil öeldud, et "tekst ei ole autorikaitse objekt". Järelikult kopi-peist on lubamatu.--Rünno 6. veebruar 2010, kell 10:37 (UTC)

Autorikaitse objektiks mittekuulutamine võib ise olla seadusevastane. Pealegi miks siis tuleks viidata, kui autorikaitset pole? Teisest küljest aga, on ju sõnaselgelt öeldud, et tuleks viidata. Järelikult ei lubata ilma viiteta kasutada. Andres 6. veebruar 2010, kell 11:11 (UTC)

Autorikaitse puudumine ei vabasta viitamisest. Kuna vikipeedias ei avaldata põhimõtteliselt originaaltekste, siis peab olema selgelt aru saada, kust kasutatud materjal (olgu siis refereeritud või kopeeritud) pärit on.--Kyng 6. veebruar 2010, kell 11:16 (UTC)

Tuleb vahet teha kahel asjal. Vikipeedias viidatakse selleks, et näha, kust materjal pärit on. Aga kui Vikipeedias olevat materjali kuskil kasutatakse, siis kasutajal ei ole kohustust lisada Vikipeedias olevaid viiteid. Andres 6. veebruar 2010, kell 11:18 (UTC)

Midagi on siin nüüd küll valesti. Vikipeedias viidatud fakti ma pean viitama mis tahes oma töös, see muidugi on aktuaalne ainult akadeemilistes tekstides. Ma saan aru, et üldkoolis õpilased viitamisest pole tavaliselt kuulnudki--Bioneer1 8. veebruar 2010, kell 20:14 (UTC)

Akadeemilistes paberites peab muidugi allikatele viitama, aga vikipeedias olev materjal on vabaks kasutamiseks. See tähendab, et ma võin selle vabalt, ilma igasuguste viidetetta kopeerida näiteks oma kodulehele või jumal teab kuhu, ilma et ma üldse viitaks, kust see asi pärit on. Seega probleem pole selles, et need mõisted on vikipeediasse kopeeritud, sest meie viitame korrektselt, nii nagu autori õiguse omanik tahab. Probleem tekib siis, kui keegi kopeerib selle vikipeediast kuhugi edasi ja ei viita algallikale.--Kyng 8. veebruar 2010, kell 21:18 (UTC)

Vikipeediale peab ta ikka viitama. Aga jah, siis on probleem. Andres 8. veebruar 2010, kell 21:33 (UTC)

Olgu, definitsioonid ma jätan SEI märkusega, ülejäänud artikliteksti kas sõnastan ümber või kustutan kopeerimisaluse info--Bioneer1 8. veebruar 2010, kell 22:03 (UTC)

Kustutada pole tarvis, lihtsalt sõnasta ümber. Ka definitsioonid on üldjuhul mõttekas ümber sõnastada. Andres 8. veebruar 2010, kell 22:08 (UTC)

Definitsioone ma üldjuhul objektiivselt ümber sõnastada ei oska, või on see väga pikk töö; (enamikku neist peaks saama ka õigusaktidest, kuid nende otsimine oleks suur töö. Praegu jätan enamiku SEI viitega.--Bioneer1 9. veebruar 2010, kell 07:45 (UTC)

Praegu võtan otsetõlked maha ja sõnastan need millalgi hiljem--Bioneer1 9. veebruar 2010, kell 08:25 (UTC)

Kui Sa ei oska definitsiooni ümber sõnastada, siis ei ole mõtet ka sel teemal kirjutada. Andres 9. veebruar 2010, kell 08:42 (UTC)

Asi ei ole mitte oskamises, vaid selles, et kas on mõtet professionaalide definitsioone (olgu mõned SEI definitsioonid on tõesti lohisevad ja pikad, mis tuleks lühemaks ja paremaks teha) ümber teha. Kui Sa tood väite, et lühike ja lööv definitsioon võib jääda, siis on see mu meelest küll suhteline. Kui definitsioon on ilusti viidatud ei näe ma mitte mingit takistust. Kui keegi väidab, et seda definitsiooni ei saa ma kasutada kusagil suvalises tekstis, olles selle võtnud Vikipeediast, ja seetõttu eiranud teaduseetikat (mitte kasutades allikat, kust ma midagi sain), siis ma hästi ei mõista seda --Bioneer1 9. veebruar 2010, kell 16:12 (UTC)

Minu meelest on üldjuhul parem, kui Vikipeedia materjal ei ole sõna-sõnalt kuskilt maha kirjutatud. Iseasi, kui midagi on mingil põhjusel tarvis tsiteerida. Üldjuhul saab asju mitut moodi väljendada. Leian, et definitsiooni sõnasõnaline kasutamine on õigustatud ainult juhul, kui definitsioon esitab täpse mõistelise seose, mille sõnastuse muutmine teeb sõnastuse ebatäpseks, vähem selgeks või kohmakamaks. See, et kirjutaja pole kindel, kas ta ümber sõnastades mõtet ei moonuta, (minu meelest Sa enne niimoodi ütlesid) pole minu meelest piisav põhjus. Sellisel juhul oleks minu meelest parem vastaval teemal artiklit mitte kirjutada. Minu meelest ei taga erialane professionaalsus parimat sõnastust ega kaitse läbimõtlemata sõnastuse eest.

Jutt oli sellest, et seda sõnastikku on lubatud kasutada (ma saan nii aru, et see tähendab maha kirjutada) ainult koos viitega, aga Vikipeedia ei saa oma kasutajale edasi anda kohustust viidata sellele sõnastikule. Andres 9. veebruar 2010, kell 18:09 (UTC)

Saatsin neile kirja ja vastati, et kui allikale on viidatud, siis võib kopeerida.--Kyng 8. veebruar 2010, kell 12:19 (UTC)

Küsimus on selles, kas meil on õigus lubada selliste materjalide kopeerimist Vikipeediast. Meie ei saa ju kohustada kasutama algseid viiteid. Sellist asja tehakse Vikipeedias ainult piltidega, mitte tekstiga. Andres 8. veebruar 2010, kell 12:46 (UTC)

Koordinaatide märkimine

Kas praegu olemasolevast koordinaatide mallist ei piisa. Andres 6. veebruar 2010, kell 12:12 (UTC)

Koordinaadi mallide valik on meil tõesti rikkalik...--Rünno 7. veebruar 2010, kell 16:54 (UTC)

Praegune universaalmall Mall:Coord on katkine. --WikedKentaur 8. veebruar 2010, kell 17:01 (UTC)

Kas seda ei saa siis korda teha? Andres 8. veebruar 2010, kell 17:18 (UTC)

Minu meelest see mall katki küll ei ole. Siia on küll mõned abimallid kopeerimata nii et praegu vist ei õnnestu komadega kraade kasutada, aga see puudus on lihtsalt kõrvaldatav. Aga äkitselt mõtled sa miskit muud viga, niisiis ehk täpsustad. -- Ahsoous 8. veebruar 2010, kell 19:18 (UTC)

Mõtlen, seda, et kõik toodud näited ei tööta: Mall:Coord#Examples.

Malli Coordinate eelis on see, et ta ümardab kuvatavast ebavajalikud komakohad ära, võrdle näiteks 1366 km läbimõõduga objekti koordinaatide kuvamist:

{{Coordinate|text=/|NS=0/10/33/S|EW=113/41/11/E|type=isle|region=ID/MY/BN|dim=1366000|name=Kalimantan}} 0° S, 114° E

{{coord|0|10|33|S|113|41|11|E|type:isle_region:ID/MY/BN_dim:1366000|name=Kalimantan}}

--WikedKentaur 9. veebruar 2010, kell 17:39 (UTC)

Kui juba sellest juttu tuli, siis näiteks mall Coordinate mul ei näita õiget asja. Näen seda nädala artiklis nii: Hanerahu geograafilised koordinaadid on 58° 45′ N, 23° 6′ Ekoordinaadid: 58° 45′ N, 23° 6′ E. Ma ei kasuta vaikimisi kujundust MonoBook; tundub, et kõik muud kujundused panevad teksti, mis muidu peaks olema paremal üleval, artikli sisse. --Jaan513 8. veebruar 2010, kell 21:31 (UTC)

Need tuleb eri nahkade css-ides ära kirjeldada - näiteks CologneBlue.css jne. Aga monobookiski oli asi nati paigast ära nimelt koordinaadid ja eeskujuliku artikli ikoonike asusid ühe rea peal ning üks nendest jäi varjatuks. Üritasin monobooki jaoks asja sättida (loodan, et miskit muud nässu ei keerand :P) -- Ahsoous 9. veebruar 2010, kell 09:39 (UTC)

Peitsin ülanurga koordinaadid vaikimisi ära (Common.css-s). --WikedKentaur 10. veebruar 2010, kell 17:03 (UTC)

Kahju, et sa seda tegid, See oli üldse ainuke koht kus need ka kasuks tulid, (paistab esialgu, et mul on need veel siiani sama koha peal) Ahsoous 10. veebruar 2010, kell 20:10 (UTC)

MonoBook näitab ikka seal paremal üleval, aga minu meelest teised kujundused pole seda seal kunagi näidanudki (kuskil miski viga). Nüüd vähemalt ei jää tekst vigaseks nagu eelpool toodud näites. Tänud. --Jaan513 11. veebruar 2010, kell 07:35 (UTC)

Ehk siis selgemalt seletatuna: peitsin nad vaikimisi Common.css-s, et neid ei kuvataks ülanurga koordinaate mitte-toetavates nahkades. Ülanurga koordinaadid muudetakse praegu nähtavaks monobook.css-s ning vector.css-s. --WikedKentaur 11. veebruar 2010, kell 09:54 (UTC)

OK, selge Ahsoous 11. veebruar 2010, kell 11:38 (UTC)

Palun, ärgem teeme koordinaatidest fetišeerimise vahendit. Inimesel on vaja kohe ja kähku teada, kus asub mingi objekt. Inimest ei huvita miljoni erineva võimaluse seast selle õige otsimine.--Rünno 10. veebruar 2010, kell 17:28 (UTC)

Hea artikli staatuse peatamine

Kas artikli Tulemaa rahvuspark hea artikli staatus tuleks peatada? Andres 6. veebruar 2010, kell 12:13 (UTC)

Arvestades viidete seisu, poleks ta selleks kunagi saamagi pidanud. --Kyng 6. veebruar 2010, kell 12:52 (UTC)

Heade artiklite valimist sai alustaud ammu enne kui viidete nõudmine üldiseks sai ja viitamine üldse laiemalt levima hakkas. Mina staatuse äravõtmist ei toeta. Viiteid peaka muidugi lisama aga seda saab teha ka ilma seda artiklit heade hulgast välja arvamata.

Samuti tuleks üle vaadata mitmeid teisi häid artikleid. Ning viited üksi ei tee veel ühtegi artiklit heaks ning nende puudumine ei ole ka mingi surmapatt. Häid artikleid ei tohi ainult viidete järgi hinnata. Ivo 6. veebruar 2010, kell 19:49 (UTC)

Eks need, mis varem valitud, on tõesti vähe kergemini hääletuse läbi teinud. Teemaks olevas artiklis on palju täpset infot (looma- ja taimeliigid, radade ja teed pikkused), mis muudab viitamise vajalikuks.--WooteleF 7. veebruar 2010, kell 17:02 (UTC)

Palve

Kuhu ja kelle juurde võiks/peaks pöörduma,kui on hea idee filmidest ning midagi sarnast filmimaailmas pole? Kuidas leida otsest inimest kes sellega tegeleb,et ideed ei võeta üle kuni see vajaliku isikuni jõuaks? Oleksin väga tänulik,kui keegi oskaks mind selles aidata!

Kahjuks meie siin selliste asjadega ei tegele. Ivo 8. veebruar 2010, kell 12:10 (UTC)

Otsi mõni produtsent ja räägi otse talle oma ideest.--WooteleF 8. veebruar 2010, kell 13:37 (UTC)

Allika märkmine kogu alajaotuse kohta

Mismoodi tuleks viidata, et vältida niisugust olukorda, nagu selles artiklis Tallinna 23. bussiliin? Minu arvates jätab niisugune viitamine halva mulje. --kanakukk 9. veebruar 2010, kell 19:16 (UTC).

Paremat lahendust ei oska pakkuda. Minu meelest pole häda midagi. Aga artikli teema ei ole minu meelest hästi valitud. Jutt on osalt liinidest, millel pole peale numbri midagi ühist. Andres 9. veebruar 2010, kell 21:28 (UTC)

Kaks esimest tuleks paigutada artiklisse 113. liini kohta. Ülejäänute puhul on tegu sama liiniga, mida on modifitseeritud. Andres 9. veebruar 2010, kell 21:30 (UTC)

Kas äkki pealkirja alla "Allikas kogu lõigule: ..." vms? Igatahes kindlasti ei tohiks viiteid pealkirja sisse märkida (s.o siis võrdusmärkide vahele), sest muidu jäävad numbrid viidetele sisukorda ka näha. --kanakukk 10. veebruar 2010, kell 12:21 (UTC).

Mõistlikkuse piires saab ju yht viidet mitu korda kasutada. Nt iga paragrahvi lõpus, kui need liiga pisikesed pole; teksti täis kylvata pole ka mõtet. Kui kogu lõigu ainus allikas on eristaatuses välja toodud, tuleb see tegemata töö ikkagi ära teha, kui keegi ykskord järgmise allika lisab. --Oop 10. veebruar 2010, kell 19:22 (UTC)

Ja veel: bussipeatuste nimedele ei tohiks linkida usus, et need on maailmas ainsad samanimelised objektid (a la Kadaka). Loodetavasti ei teki kõigi Eesti bussipeatuste kohta eraldi artikleid, ent viiteid täpsustuslehtedele või sootuks valedele artiklitele tuleks tekitada võimalikult vähe. Kui millelegi on mõtet viidata, siis tuleks viidata otse. Vastasel juhul on seda entsyklopeediat väga frustreeriv kasutada. --Oop 10. veebruar 2010, kell 19:31 (UTC)

Üldiselt me nii teemegi, aga antud juhul pole lõiku, vaid tabel, mille külge ei oska viidet panna. Tabeli igasse lahtrisse viide panna ei tundu ka mõistlik. Andres 10. veebruar 2010, kell 20:05 (UTC)

Selliseid vigu teevad tavaliselt kogenematud kasutajad. Need tuleb lihtsalt ära parandada. On kokku lepitud, et artiklid bussipeatuste kohta pealkirjastatakse nii: Kadaka bussipeatus ning sellisel juhul oleks see hea kirjutada ka täpsustuslehele Kadaka. Kui täpsustuslehte või artiklit pole, siis üldjuhul (bussipeatuste puhul siis mitte tingimata) lükkub täpne linkimine edasi. Andres 10. veebruar 2010, kell 20:05 (UTC)

Olen sugupuutabeli juures kasutanud sellist lahendust nagu siin.--WooteleF 10. veebruar 2010, kell 20:11 (UTC)

Jah, see on ka täitsa mõistlik. Ma tõstsin 23. bussiliini artiklis viite lihtsalt tabeli lõppu - ka nii peaks olema arusaadav, et viide käib tabeli kohta tervikuna. Mis bussipeatustesse puutub, siis võiks muidugi kysida, kui tähtsusetutest asjadest peaks Vikipeedias kirjutama ehk kui teha artiklid kõigist bussi-, trammi- ja trollipeatustest, kas ei peaks ehk olema eraldi artikleid ka peatuste siltidest, pinkidest ja prygikastidest. Aga kui Eestimaa rahval on siiras soov ja tahtmine oma aega sellele kulutada, ei hakka ma midagi nii kyynilist kysimagi. Kuna peatuste artikleid ei tundu tänini olevat, linkisin artikli naiivselt Kadaka asumile Tallinnas; Tallinna Kaubamaja bussipeatus viitab kah lõppeks Tallinna Kaubamajale. Eks peatusepuristid muutku jälle ära. --Oop 10. veebruar 2010, kell 20:19 (UTC)

Jah, juba tegingi. Me oleme siin bussipeatuste üle vaielnud, aga kui juba bussiliini kohta on artikkel tehtud, siis peaks minu meelest ka vähemalt lõpp-peatuste kohta artiklid olema. Andres 10. veebruar 2010, kell 20:44 (UTC)

Minu arvates poleks vaja ei peatustest, lõpppeatustest ja isegi mitte liinide kohta käivaid artikleid... - Ahsoous 10. veebruar 2010, kell 21:15 (UTC)

Kas seda ei võiks lahendada malliga {{märkus}}. Igatahes on väga nadi lugeda Allikas: ^[1]. --Tiuks 10. veebruar 2010, kell 21:01 (UTC)

Rahvusarhiiv & SAAGA

Kas Rahvusarhiivile (sh SAAGA-le) võib Vikipeedias viidata? Rahvusarhiiv nimelt nõuab, et mis tahes andmete publitseerimisel, kui need on saadud Rahvusarhiivist, tuleb Rahvusarhiivile viidata. (link)--kanakukk 12. veebruar 2010, kell 13:01 (UTC).

Viitamine ega avalikkus probleemiks minu arvates ei ole, küll aga võib probleemiks olla originaaluurimuse keeld. Andres 12. veebruar 2010, kell 13:32 (UTC)

Araabia nimed

Kuidas on võimalik araabiakeelseid sõnu märkida, ilma, et nad muud teksti segi ajaks? Selline asi on juhtunud näiteks artiklis Raḩmān Bābā.--WooteleF 16. veebruar 2010, kell 15:40 (UTC)

Teksti kulgemist saab määrata lähtetekstis &lrm; (vasakult paremale; en:Left-to-right_mark) ja &rlm; (paremalt vasakule; en:Right-to-left_mark). Neid kasutada siis vahetult enne või pärast araabiakeelset teksti, kui õnnestub. (&amp; siin lähtetekstis ignoreerida). --Jaan513 16. veebruar 2010, kell 18:10 (UTC)

Kuidas annab tõsta Vikipeedia oskuskeelse teabe usaldusväärsust?

Tähelepanu! 12.3.2010 on vastamise tähtaeg Sirbi keele-elu lehekülje toimetaja Aili Künstleri küsimustele, millest üks on seotud konkreetsemalt Nüüdismuusika oskuskeele projektiga, kuid teine puudutab üldisemalt Vikipeedia usaldusväärsuse teemat. Artikkel ilmub 19.3.2010 Sirbi rubriigis "Pealelend". Vastuse kirjutamine ja arutelu toimub Nüüdismuusika oskuskeele projekti allartiklis Vikipeedia:Vikiprojekt Nüüdismuusika oskuskeel/Sirp. Pealelend 19.3.2010. Nüüdismuusika oskuskeele projekt. Artikli maht võib olla 2000 tähemärki koos tühikutega.--Andrus Kallastu 17. veebruar 2010, kell 06:12 (UTC)

Wikimedia edit counter, 1 Billion milestone

Hi. Please, can you help me translating this tool into eesti? (Follow the "Translate it!" link). Thanks. Emijrp 18. veebruar 2010, kell 21:42 (UTC)

Pilt:PrefSymbol-Aichi.png

Can this file be deleted from here. There is a free version of the image at the Commons under the name File:愛知県の県章.svg. Thanks. Zscout370 23. veebruar 2010, kell 04:48 (UTC)

Done -- Ahsoous 23. veebruar 2010, kell 06:09 (UTC)

Parem linkida rohkem kui vähem

Ma ei hakka seda arutelu üles otsima, kus vaieldi selgeks, et kui artiklis mainitakse korduvalt ühte isikut, olendit, nähtust vms, siis sellele mitu korda nurksulge ei lisata. Ma isiklikult märgiksin neid pigem rohkem, sest esiteks jätab ta esteetiliselt parema mulje ja teiseks ei pruugi tavakasutajale arusaadav olla, et mis põhjusel see isik võiks märkimata olla (kui just tõesti väga kõrvuti ei ole, samas võib teksti puhul olla tülikas tagasi kerida (kasutaja on küllaltki mugav)). Artikkel Saaremaa ralli ei ole antud juhul võib-olla kõige parem näide, aga vähemasti näitab ta hästi seda pisut koledat "kirjut" lahendust. Mis ülejäänud arvavad? --kanakukk 23. veebruar 2010, kell 18:40 (UTC).

Sellises tabelis, mida ei pea lugema järjest, võib minu meelest vabalt kõik linkida. Ja pikemas artiklis ei ole minu meelest sellest midagi, kui mõni link aeg-ajalt kordub, sest lugejal on niimoodi mugavam. Andres 23. veebruar 2010, kell 18:59 (UTC)

otsingud eesti vikist

kas kuskil on pingerida nende artiklite kohta, mida eesti vikist otsitakse aga mida (veel) ei ole? Ave Maria 23. veebruar 2010, kell 19:51 (UTC)

Maailma keeled, kirjad ja rahvad

EKI kodulehel on nüüd olemas andmetebaas "Maailma keeled, kirjad ja rahvad". Geonarva 23. veebruar 2010, kell 20:18 (UTC)

Vastutus

Leidsin, et artikli Avaliku elu tegelane definitsioonile viidati avalikes diskussioonides, ehkki tekst oli, vabandage, agrammatiline. Jube piinlik. Kas see võiks olla yks pisikestest näidetest, mille varal meile jõuab pärale vikipedisti igapäine roppränk vastutus? Me töötame ressursiga, mida pärast me pooljuhuslikke "ajutisi" muudatusi tsiteeritakse vaidlustes, artiklites ning õppematerjalides, halva õnne korral õpikutes ja käsiraamatuteski. Me peaksime käima mööda mune nagu õnnis postipapa Jannsen. Käime siis või? Miskipärast ei näe ma säändset veremaigulist delikaatset tunnetust, härrased vannutatud mehed. Ent kardetavasti peaks see meil olema, kust iganes keegi selle siis hangib. See on päälegi oluline osa missioonist ja motivatsioonist, miks seda tööd siin yldse teha - kui jätta kõrvale tõik, et mingi hobi peab inimesel ju olema. (Mitte, et ma nõuaksin kelleltki midagi, kuid millelegi tahaks ometigi koputada, olgu see siis või sahvriuks.) --Oop 26. veebruar 2010, kell 04:22 (UTC)

Minu meelest on vastutus kõige suurem seal, kus me mõjutame konkreetsete inimeste elu. Vikipeedia peaks vältima inimeste kahjustamist, nii palju kui võimalik.

Vastutus on kahe otsaga asi. Paraku tunnevad kõige suuremat vastutust just need, kes oleksid väga head vikipedistid, kuid vastutust adudes nad ei söanda kaastööd teha. Selle peale mõeldes tahaks just vastutust pisemana näidata, et barjäär oleks ületatav. Meie, vikipedistid, oleme ühtaegu nii kõige vastutustundetumad (sest me söandame kirjutada) kui ka kõige vastutustundlikumad (sest teised ju ei taha võtta vastutust eestikeelse Vikipeedia eest).

Arvan, et meie vead saavad üha rohkem ajendiks teistele ise vastutus võtta. Andres 26. veebruar 2010, kell 06:19 (UTC)

Mõtlen, et kuigi agrammatilisus jätab halva mulje, on see siiski kõigist võimalikest puudustest kõige tühisem. Andres 26. veebruar 2010, kell 06:27 (UTC)

Ei usu, et kohutav vastutustunne siit kedagi eemale peletab, eriti kuna väga paljud teemad pole isikute kohta, vähemalt mitte elavate. Kehv keelekasutus pole minu arust nii suur probleem, kui näiteks vigased faktid, kuid see ei tähenda, et tegemist oleks väheolulise probleemiga. Kui kuskil artiklis on vigased terminid või halb keelekasutus ja keegi, näiteks ajakirjanik, selle pimesi, ilma mujalt üle kontrollimata, oma töös kasutusele võtab, siis võivad need vead levima hakata.

Siis veel vähene allikakriitika. Päris kole, kui viidetena kasutatakse foorumite või blogide postitusi. Tõsi, kui soovitakse viidata blogi omaniku isiklikule arvamusele ja on ka väga kindlalt teada, et see blogi sellele isikule kuulub, võib teha mõningaid mööndusi. Aga muudel juhtudel ei tohiks selliseid viiteid üldse kasutada. Sama moodi on tõlgitud artiklitega: kui tõlkida näiteks inglise keelest mingi artikkel N, kus inglise keelses verisoonis pole viiteid ja märkida allikate kohale "kasutatud inglise keelset artiklit seisuga x", siis summa summaarum on kirjutatud viideteta artikkel. Või kui viited on olemas, siis tuleks neid võimalusel kontrollida, seda eriti veebiviidete puhul, (kas on üldse üleval? usaldusväärne?) kus ebausaldusväärseid allikaid saab tekitada praktiliselt igaüks. Üleüldse on see "kasutatud y vikipeediat seisuga x" väga halb variant ja oleks parem, kui nii üldse ei tehtaks.

Üks parimaid näiteid kahtlase väärtusega artiklitest on Aatomimudel. Nagu ma aru saan, on see tõlgitud saksa keelest ja seal esinevad sellised toredad terminid nagu Dünamiidimudel, Kerapilvemudel, Kihimudel, Orbitaalimudel ja ehk mõned veel, millel on üks ühine joon: ei suuda mina leida neid muust eestikeelsest allikast kui vikipeedia. Ka pole ma selliseid termineid ei koolis ega ülikoolis kordagi kohanud. Võimalik, et kirjeldatavate asjade kohta on käibel mõni teine termin, kuid näiteks Kerapilvmudeli kohta ei leia ma saksa keelsest vikist mingeid viiteid. Sammuti on saksa keelne artikkel tegelikult nimekiri erinevatest aatomimudeli teooriatest, eesti keelde tõlgitud aga kui artikkel aatomimudelist. Viited? Loomulikult puuduvad.

Vastutus pole mingi kole hirm kellelegi varba peale astuda. Olge allikakriitilised, ärge mõelge ise termineid välja (vähemalt ei tohiks vikipeedia olla nende esmane ilmumiskoht) ja väära/segase/ebausaldusväärse/ info puhul "delete" nupu kasutamine pole tegelikult mingi patt.--Kyng 27. veebruar 2010, kell 09:56 (UTC)

Ei usu, et kohutav vastutustunne siit kedagi eemale peletab

Kui inimene ise seda ütleb, miks siis mitte uskuda? Mina usun küll, et paljud potentsiaalsed head tegijad on liiga enesekriitilised.

Mulle ka kehv keelekasutus ei meeldi, aga see on minu meelest siiski kõige väiksem võimalik puudus.

Kui me lubaksime siin ilmuda ainult täiesti tagatud kvaliteediga materjalil, siis kogu asi minu arvates lihtsalt ei töötaks. Vikipeedia potentsiaal seisnebki minu arvates sellest, et ta võimaldab paljude vigu tegevate kirjutajate koostöös saavutada parem ja vähem vigu sisaldav tulemus, kui igaüks eraldi oleks võinud saavutada.

Foorumite ja blogide postitused meil allikatena aktsepteeritavad ei ole ja ma pole ka märganud, et neid kasutataks. Kui näed kuskil seda, võta välja.

Kas Sa tahad öelda, et kasutada artiklite kirjutamisel teiste vikide materjali ei ole aktsepteeritav? Kui seda siiski tehakse, miks siis mitte seda ära märkida? Asi ei ole ju niivõrd viitamises kui teiste töö tunnustamises. Muidugi tuleb teiste vikide materjali suhtes olla kriitiline, kuid valdaval enamikul juhtudel ei ole see ise välja mõeldud.

Muidugi oleks parem, kui aatomimudelite kohta oleks kasutatud eestikeelseid termineid, kuid enamiku kohta neid ei paista olevat. Saksakeelses artiklis on ebatäpsusi, mis ma püüdsin kõrvaldada, nii palju kui oskasin, (vähemalt Demokritose kohta) kuid täiesti võimalik, et neid on ka eestikeelses artiklis. Ebatäpsused saavad lõplikult kõrvaldada ainult asjatundjad. Üldiselt ei poolda ka mina eestikeelsete terminite väljamõtlemist, aga kui eestikeelne termin puudub, siis mõnel juhul on minu meelest mõistlik seda teha, eriti kui vaste end ise pakub. Sellisel juhul on alati võimalik tuua ära eeskujuks olev termin ning tekitada selle alt ümbersuunamine. Eri aatomimudelite loetlemine ja lühike kirjeldamine sobib minu meelest teema alla küll. Jutt on aatomi mudelitest, mitte aatomimudeli teooriatest. Noh, ma katsun siis artiklis öeldu viidetega varustada.

"Hirm kellegi varba peale astuda" ja kellegi kahjustamisest hoiduda püüdmine pole sama asi. Me astume siin kogu aeg üksteisele varba peale, aga tuleb vältida laimu ja kallutatud esitust. Andres 27. veebruar 2010, kell 23:26 (UTC)

Minu meelest on asi nii, et mida rohkem me rõhutame iga kirjutaja panuse kvaliteetsuse vajadust, seda rohkem enesekriitilisi inimesi me peletame. Jäävad järele põhiliselt süüdimatud ja väga produktiivsed kirjutajad.

Me ei saa kelleltki nõuda keelelist korrektsust. Igaüks kirjutab nii korrektselt, kui ta oskab, mitte ju meelega valesti, eks ole. Igas väljaandes on keeletoimetajad, ja nemadki ei suuda täielikku korrektsust tagada. Samamoodi on igas väljaandes toimetaja; parimadki autorid teevad vigu.

Peale selle, me peame leidma mõistlikku tasakaalu perfektsuse taotluse ja materjali olemasolu vajaduse vahel. Nii kvaliteet kui ka teabe maht kasvavad tasapisi. Lõppude lõpuks aga on Vikipeedial eelised kõigi teiste väljaannete ees, sest ühessegi teise väljaandesse ei saa panustada nii paljude inimeste töö. Just tegijate lai ring on lõppkokkuvõttes parim kvaliteedi tagatis. Andres 28. veebruar 2010, kell 09:33 (UTC)

Mul pole mingit vastutust. Ma olen süüdimatu. (Mitte juriidilises mõttes.) Taivo 27. aprill 2010, kell 23:20 (EEST)

Kategoriseerimine uue või vana kalendri järgi isikuartiklites

Kas on arutatud, kuidas tuleks kategoriseerida isikuartiklid, milles sünni- või surma-aastad on vana ja uue kalendri järgi erinevad? Ma ei leidnud. Selle peaks kindlaks määrama ja kuhugi kirja panema. Minu arvates võiks siis kategoriseerida vana kalendri järgi. Adeliine 2. märts 2010, kell 12:28 (UTC)

Mina olen neil harvadel juhtudel kategoriseerinud uue järgi. Vana järgi kategoriseerimine ajaks süsteemi sassi.--WooteleF 2. märts 2010, kell 12:31 (UTC)

Ka mina leian, et kategoriseerida tuleks uue kalendri järgi. Andres 2. märts 2010, kell 15:59 (UTC)

Hmm, enne uue kalendri kasutusele võttu oleks vist ikkagi mõtet vanast kalendrist lähtuda ja vist üldjuhul kuupäevad ongi antud selle järgi. Ja täpsuse tagaajamisel muidugi on suur häda selles, et pole just alati selge millise kalendri järgi on üldse algne kuupäev, meenub või JS Bach, aga Eesti aladelgi kasutati aeg-ajalt varemgi uut kalendrit (näiteks Poola ajal Lõuna-Eestis päris ametlikult). -- Ahsoous 2. märts 2010, kell 17:07 (UTC)

Vastupidi, meil on selline reegel, et kuupäevad antakse uue kalendri järgi. Kui pole selge, siis tuleb välja selgitada. See on mõnikord küll raske. Andres 2. märts 2010, kell 17:21 (UTC)

Reegli sa võid ju välja mõelda, aga 15. sajandist (ja ka 20 sajandi algusest sõltuvalt kohast) rääkivad raamatud ka aastal 2010 kasutavad ikkagi vana kalendrit... nii, et sellest kinni pidada... ei usu et õnnestuks. -- Ahsoous 2. märts 2010, kell 18:20 (UTC)

Loomulikult. Jutt on ainult neist aegadest, kui Gregoriuse kalender on tarvitusel olnud. Ma ei pea silmas proleptilist Gregoriuse kalendrit. Võib muidugi öelda, et tegu on väljamõeldud reegliga, aga minu meelest on tegu loomuliku reegliga. Kui me ei kasuta ühtset kalendrit (seega siis Gregoriuse kalendrit või enne selle tarvituselevõttu Juliuse kalendrit), siis me ei saa kuupäevi võrrelda ja kalender ei täida oma otstarvet. Andres 2. märts 2010, kell 19:00 (UTC)

Minu meelest on artiklites antud mõlemad kuupäevad, et oleks selge. Adeliine 2. märts 2010, kell 17:57 (UTC)

Kas ikka on? Ja aastaarvud? Mis kuupäeval algas aasta Briti impeeriumis aastal 1750? -- Ahsoous 2. märts 2010, kell 18:20 (UTC)

Ma astun ka uue kalendri järgi sortijate parteisse. 1750. aasta algas Briti impeeriumis 1. jaanuaril, aga tähistati seda minu meelest mõnevõrra varem, 1. jaanuaril ei tähistanud uue aasta algust keegi. Taivo 2. märts 2010, kell 18:23 (UTC)

Kusjuures Briti Imeeriumis ei alanud siis aasta 1. jaanuaril, vaid 25. märtsil, mis teeb kuupäevade teisendamise Juliuse kalendrist Gregoriuse kalendrisse suhteliselt keeruliseks. -- Ahsoous 2. märts 2010, kell 18:37 (UTC)

Taivo — vaata Washingtoni sünnikuupäeva ja aastaarvu -- Ahsoous 2. märts 2010, kell 19:29 (UTC)

No vaatasin. Mida sa sellega öelda tahad? 1750. aasta algas 1. jaanuaril igas riigis, iseasi, et Briti impeeriumis seda vist märtsis tähistati. Ma ei võtaks seda traagiliselt, ka kuininganna sünnipäeva ei tähista nad tänapäevani üldsegi kuninganna sünnipäeval. Taivo 2. märts 2010, kell 22:32 (UTC)

24. märtsil oli aastarv oli 1749 ja 25. märtsil 1750...

Aga meie märgime mõlemale 1750 (ehkki tuleks mainida ka seda, et kaasaegsed panid 1749). Taivo 3. märts 2010, kell 12:39 (UTC)

Just. Kui me märgime kuupäeva tollase kohaliku kalendri järgi, siis tuleks panna ka aastaarv tollase kohaliku kalendri järgi. Andres 3. märts 2010, kell 12:45 (UTC)

Me anname aastaarvu ikka ühtse kalendri järgi, olenemata sellest, mis kuupäeva kuskil parajasti aasta alguseks loeti. Kronoloogid on selle töö meie eest ära teinud. Andres 2. märts 2010, kell 19:00 (UTC)

Ja kas meil ikka alati on nii vana kui uue kalendri järgi kuupäevad olemas. Huvipärast vaatasin mõningaid isikuid. Näiteks George Washington ok on kuupäev uue kalendri järgi aga puudub vana kalendri järgi. John Adams, mis kalendri järgi see kuupäev on? Samuti uue kalendri järgi. Samas näiteks artiklis George I on kuupäevad antud vana kalendri järgi, seda taas ilma mingi märkuseta.

Kindlasti on palju artikleid, kust üks või teine kuupäev puudu. Aga oleme püüdnud märkida mõlemad ja linkida ainult uue kalendri järgi toodud kuupäeva.--WooteleF 2. märts 2010, kell 18:40 (UTC)

See on ju teada, et meil artiklid vajavad toimetamist. Andres 2. märts 2010, kell 19:07 (UTC)

Kogu maailm teab, et Shakespeare suri 23. aprillil. Kas me ikka peame jalgratast leiutama.-- Ahsoous 2. märts 2010, kell 18:55 (UTC)

Selguse mõttes tuleks märkida daatum nii Gregoriuse kalendri järgi kui ka kõigi asjassepuutuvate kalendrite järgi. Näiteks artiklis Põhjasõda on kuupäevad kolme kalendri järgi. Miks me peaksime jalgratast leiutama? Kalendril pole mõtet, kui kuupäevi omavahel võrrelda ei saa. Andres 2. märts 2010, kell 19:07 (UTC)

Kogu maailm teab, et Oktoobrirevolutsioon toimus oktoobris. Ja mis siis? Andres 2. märts 2010, kell 19:24 (UTC)

Põhimõtteliselt olen ma sellega täiesti nõus, et mõttekam on kategoriseerida uue kalendri järgi, samas teatavatel puhkudel on vaja linkida nimelt vana kalendri kuupäev, näiteks kui ikka ajalehe aasta esimene number ilmuks 16. jaanuaril kipub asi imelik olema jne. -- Ahsoous 2. märts 2010, kell 19:29 (UTC)

Noh, kui me anname mõlemad kuupäevad, mis see siis annaks, kui me 1. jaanuari lingiksime? Andres 2. märts 2010, kell 20:07 (UTC)

Meil on selline reegel, et linkida tohib ainult Gregoriuse (või muidugi varasemad Juliuse) kuupäevad. Kõik juhtumid, kus linki pole või on antud ainult üks kuupäev, kuigi peaks olema kaks, tuleb kontrollida. Andres 2. märts 2010, kell 19:24 (UTC)

Üks väike /ja aastaarve ning kuupäevi mitte puudutav/ märkus: Tänapäeval me nimelt ei kasuta Gregoriuse kalendrit :) /vt ISO 8601/ -- Ahsoous 2. märts 2010, kell 19:46 (UTC)

Ei saa aru. Andres 2. märts 2010, kell 20:11 (UTC)

Erinevus on selles, millal on aasta esimene nädal en:ISO week date. -- Ahsoous 2. märts 2010, kell 20:20 (UTC)

Tegelikult siis kokkuvõtteks – kuni aastani 1581 tuua ära kuupäevad ja kategoriseerida Juliuse kalendri järgi. 1582-1923 sõltuvalt maast /ja teinekord ka piirkonnast/ on pahatihti vaja ära tuua kaks kuupäeva ja vajadusel ka kaks aastaarvu ning kategoriseerida Gregoriuse kalendri järgi. Linkida üldjuhul siiski Gregoriuse kalendri järgi /mõningatel harvadel puhkudel aga mõlemad kuupäevad/. Hiljem aga juba puhtalt Gregoriuse kalender. /Prantsuse revolutsiooni, maiade, juudi ja hiina kalendriga on muidugi veel päris iselood/. Samas ei tasu heituda ka sellest, et mõningatel puhkudel 19. sajandil sündinud ja 1918. aastal elanud isikute puhul Venemaal ei ole nende sünnikuupäevade puhul erinevus mitte 12, vaid 13 päeva. Ahsoous 3. märts 2010, kell 08:26 (UTC)

Sellist joont olemegi püüdnud järgida.--WooteleF 3. märts 2010, kell 08:34 (UTC)

Lisaksin, et mõnikord on tarvis tuua ära rohkem kui kaks kuupäeva. Ja vana kalendri kuupäevasid võib vajaduse korral linkida selges kontekstis, näiteks ka pühakute mälestuspäevade puhul. Andres 3. märts 2010, kell 08:37 (UTC)

Jaa-jaa, niisuguse lähenemisviisiga oleme vist kõik nõus. Taivo 3. märts 2010, kell 12:39 (UTC)

Ajavöönd

Kellaaeg võiks siin arutelulehtedel allkirja järel ja igalpool mujal ka vaikimisi (sisse logimata) maailmaajast kaks tundi ees olla ehk UTC asemel EET (EEST). Näiteks soome vikis on meie aeg, saksa ja rootsi vikides Kesk-Euroopa aeg (CET), nii et miks mitte ka siin oma aega kasutada. 193.40.10.180 2. märts 2010, kell 20:29 (UTC)

Võiks küll. Andres 2. märts 2010, kell 20:40 (UTC

Nüüd oleme siin ja teistes eesti vikides maailmaajast kaks tundi ees. Pikne 16. märts 2010, kell 14:51 (EET)

Küsimus

Kuis on eestikeeles -inglis- Teak forest ?Mis mets ta siis oleks?Netis räägitakse tiikpuust. Suur tiikpuu e tikapuu. Ladinakeelne nimetus: Tectona grandis

Muud nimetused: teak (ingl. k.), Teak (saksa k.), teck (prants. k.), sagwan, tekku, kyun, sagon, tegina, tadi (india), jati, sak (tai), djati, g Sugukond: huulõielised (Labiatae). Liikide arv perekonnas: 4 liiki

Jah, see on tiikpuu (Tectona) perekond; ja Tectona grandis on suur tiikpuu. Vaata [2]. --Epp 5. märts 2010, kell 02:57 (UTC)

Suur tänu!.

Kui on mitu nime?

Nt. naisnäitlejal(ja mitte ainult) neiupõlvenimi. Nt. pastor Reet Mägedi töötas enne näitlejana ja näitlejanimi oli Reet Leissar. On 3 loendis: Eesti näitlejad, Eesti vaimulikud, Sündinud 1934. Aga kõigis loendites vaid Reet Mägedi. Teatrisõbrale ei ütle nimi Reet Mägedi(samuti nagu kirikusõbrale Reet Leissar). Ning sündinud 1934 võiks olla mõlemad nimevariandid...

Küsisid juba siin ja seal ka vastati.--WooteleF 8. märts 2010, kell 21:40 (UTC)

konto kustutamine

Millise menüü alt saan ma oma konto ära kustutada? – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas Minni-hiir (arutelu • kaastöö).

Kontosid ei saa meist mitte keegi kustutada. Me saame konto kasutajanime muuta, kui uut nime pole keegi teine ära võtnud, aga Sul on võimalus ka konto kasutamine lihtsalt lõpetada. --Jaan513 9. märts 2010, kell 21:44 (UTC)

Üleskutse

Seoses toimuva IT-teemalise võistlusega, kutsuksin kõiki üles tekkinud artikleid toimetama-täiendama. Ivo 9. märts 2010, kell 22:09 (UTC)

Interviki lingid

Olen märganud, et üllatavalt paljud jätavad uutele artiklitele interviki lingid panemata. Võiks üritada seda siiski teha. Kõige lihtsam viis on need mõnest võõrkeelsest eesti keelsesse lihtsalt kopeerida. Teine trend on see, et isegi kui interviki lingid eesti vikisse kopeeritakse, siis millegi pärast linki eesti vikile sinna ei panda. Ma ei mõtle, et kõigile olemasolevatele lehtedele peab lingi lisama, aga paarile või vähemalt ühele suuremale küll. Seda selle pärast, et suuremates vikides tegutsevad botid, kes linke kontrollivad ja avastades uue, selle automaatselt kõigile teistele lisavad. Edu.--Kyng 12. märts 2010, kell 14:07 (UTC)

Praeguseks on botid minu tähelepanekute järgi juba nii arenenud, et isegi kui ainult eestikeelsesse Vikisse interwiki lingid kopeerida, siis varsti on link eestikeelsele artiklile ikka kõigis Vikides olemas. Ivo 12. märts 2010, kell 14:12 (UTC)

Riigiteataja

Arvan, et meil on tohutu hulk välislinke riigiteatajale. Kas sellise roboti tegemine oleks väga keeruline, mis otsiks kõik need välislingid üles ja lisaks URL'i lõppu - &searchCurrent. Et siis oleks alati kättesaadav viimane kehtiv versioon seadusest.--Rünno 15. märts 2010, kell 08:36 (UTC)

Jah. Aga oleks tarvis ka linke varasematele versioonidele. Andres 15. märts 2010, kell 08:40 (UTC)

Noh, kui on olemas viimane versioon, siis huviline võib riigiteatajas kõik varasemad versioonid läbi klõbistada.--Rünno 15. märts 2010, kell 09:00 (UTC)

Wikimania Scholarships

The call for applications for Wikimania Scholarships to attend Wikimania 2010 in Gdansk, Poland (July 9-11) is now open. The Wikimedia Foundation offers Scholarships to pay for selected individuals' round trip travel, accommodations, and registration at the conference. To apply, visit the Wikimania 2010 scholarships information page, click the secure link available there, and fill out the form to apply. For additional information, please visit the Scholarships information and FAQ pages:

• Scholarships
• Scholarships FAQ

Yours very truly, Cary Bass
Volunteer Coordinator
Wikimedia Foundation

Kategooria teisaldamine

Kategooria:Välis-Eesti ajalehed tuleb ümber nimetada v teisaldada kategooriaks:Väliseesti ajalehed. Juba on olemas kategooria:Väliseesti ajakirjad. Amherst99 26. märts 2010, kell 00:59 (EET)

Kategooriaid ei saa teisaldada. Tuleb lihtsalt uus teha.--WooteleF 26. märts 2010, kell 09:42 (EET)

Palun kellelgi see ära teha. Pole veel kõigega kursis. Amherst99 28. märts 2010, kell 14:45 (EEST)

Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta 2011

Leidsin sellise uudise: Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus kogub vabatahtlikkuse teemalisi ideid. Ideede kogumine toimub seal lehel leiduva küsimustiku kaudu 18. aprilli õhtuni. Ma sain aru, et nad soovivad konkreetseid tegevusi või üritusi 2011. aastaks. Kas saaks Vikipeedia kohta ka sinna midagi kirjutada? Adeliine 7. aprill 2010, kell 19:19 (EEST)

Välislinkide loomisest ja vormistamisest

Minu meelest on tekkinud vajadus välislinkide ühtse vormistamise reegli järele. Ma olen tihti segaduses, et mismoodi ma täpselt peaksin märkima niisugust asjaolu, kui leht on mõnes võõrkeeles. Peale selle tahaksin teada, et kas ja kuidas tuleks märkida autorid, kirjavahemärgid, välislingi tüüp (youtube, ajaleht/ajakiri, õigusaktide registrid (e-Riigi Teataja, Tallinna Õigusaktide register), tavaline veebisait) jms. Minu meelest oleks otstarbekas niisugused reeglid kokku leppida nüüd ja praegu, sest edaspidi oleks sellevõrra vähem tööd teha. Või on niisugune reeglistik juba olemas? --kanakukk 11. aprill 2010, kell 15:48 (EEST).

Üsna hea mall on //mall:netiviide// --Rünno 11. aprill 2010, kell 20:06 (EEST)

Keel märgitakse nii, et lisatakse väljapoole linki näiteks:

(inglise). Andres 11. aprill 2010, kell 19:07 (EEST)

Kõige olulisem on see, et välislink oleks adekvaatne. Vorm muutub oluliseks siis, kui sisuga enam pole probleeme. Aga kõige lihtsam ja täisa aktsepteeritud süntaks näeb välja järgmisena:

[http://xx.xxx.xx bla bla bla]

aga päris konkreetselt siis nii:

Redigeerimisel on osa leheküljest Vikipeedia:Üldine arutelu

--Rünno 11. aprill 2010, kell 19:24 (EEST)

Väga õige mõte. Meil ikka leidub artikleid, kus sisu pole ollagi, kuid välislinke terve müriaad.--Kyng 11. aprill 2010, kell 19:45 (EEST)

Lingid allikatena kasutatavatele materjalidele võib olla esimene samm sisu loomisel. Andres 11. aprill 2010, kell 20:25 (EEST)

Lingid on hädavajalikud, et artikli sisu edasi anda, kuid vormistamine linkide osas ei tohiks olla primarne probleem. Ja ei tohiks segamine ajada viitamist ja välislinkimist--Rünno 11. aprill 2010, kell 20:33 (EEST)

Kui kogu materjal on viidetes kasutatud, võib lingi välislinkide rubriigist ka ära võtta. Andres 11. aprill 2010, kell 20:53 (EEST)

VL-ide loomise lihtsustamisest

Oleks hea, kui välislinke saaks lisada lihtsamalt, st pop-up aknas. Hetkel beta-versioon midagi sarnast võimaldab, aga see ei ole ikkagi päris see, mis ta võiks olla. Kui vajutada seda nuppu, siis avaneb aken, kus on võimalik sisestada lehekülje aadress ja tekst, mis kuvatakse Vikipeedias. Oleks hea, kui ta lisaks sellele suudaks automaatselt vastavas fondis kirjutada, millal seda linki vaadati (nagu reeglid tegelikult nõuavad). Loomulikult oleks ju ka hea, kui saaks ka viited samamoodi lisada (st ma kirjutan lahtritesse autori, kirjastuse, leheküljed ja süsteem suudab ise luua vastava vormistuse). --kanakukk 11. aprill 2010, kell 15:48 (EEST).

Selle idee võib vist beta tagasiside blanketti kirjutada. Aga üks küsimus tekkis sellega seoses. Beta tagaside on eesti keeles. Kas see tähendab, et mu vastuseid oodatakse ka eesti keeles või on need lihtsalt eesti keelde tõlgitud? --kanakukk 11. aprill 2010, kell 15:51 (EEST).

Lisavõimalused, millest sa räägid, on päris heal tasemel olemas inglise vikis tööriista RefToolbar kujul. Beeta-versiooni tarvis on olemas ka uus refToolbar 2.0. Kui soovid seda siinses vikis kasutada, siis olenevalt, kas kasutad vana versiooni või beetat:

vana: lisa oma monobook.js lehele rida:

importScriptURI('http://en.wikipedia.org/w/index.php?title=User:Mr.Z-man/refToolbar.js&action=raw&ctype=text/javascript');

beeta: lisa oma vector.js lehele rida:

importScriptURI('http://en.wikipedia.org/w/index.php?title=User:Mr.Z-man/refToolbar 2.0.js&action=raw&ctype=text/javascript');

See ei vasta ilmselt otseselt sinu välja pakutud ideele, kuid kui tööriista vastu peaks suurem huvi tekkima, siis võib selle näiteks ära tõlkida ja lisada selle "eelistuste" alla valikuliseks tööriistaks või lausa põhikoosseisu. Quibik 11. aprill 2010, kell 21:09 (EEST)

Tundub, et tööriista uuem versioon siinses vikis siiski ei tööta. Quibik 11. aprill 2010, kell 21:31 (EEST)

Arengufondi visiooniraport EST_IT@2018

Arengufondi visioonirapordi "Eesti infotehnoloogia tulevikuvaated" lisas on kahel korral mainitud ka vikipeediat/Wikipediat: raporti lisa ning raport --WikedKentaur 12. aprill 2010, kell 23:58 (EEST)

Palun tsiteeri. Andres 13. aprill 2010, kell 00:40 (EEST)

Raportist ma ei leidnud, aga selle lisast küll: ctrl + F ja "viki" või "wiki" andis tulemusi. --kanakukk 13. aprill 2010, kell 00:50 (EEST).

Pole kindel, et suudan tsitaadi õigesse konteksti asetada, seega jätan parem tsiteerimata. --WikedKentaur 13. aprill 2010, kell 23:08 (EEST)

Anna siis vähemalt leheküljenumbrid. Andres 13. aprill 2010, kell 23:40 (EEST)

Vikipeediat on mainitud raporti lisas tabeli "Ekspertide väljapakutud IKT lahendused kasutusvaldkondade kaupa" alajaotuses "Haridus". Tabelis esitatakse veebkiküsitluse tulemused. Sissekanne kõlab nii: "eestikeelne Wikipedia süstemaatiliselt täiendatud eestikeelse ja -meelse materjaliga." Markku 14. aprill 2010, kell 00:00 (EEST)

lisa lk 9 ja 12. --WikedKentaur 14. aprill 2010, kell 21:13 (EEST)

Teetähis

Vikipeediat on nüüd redigeeritud 2 miljonit korda. --Metsavend 19. aprill 2010, kell 21:49 (EEST)

Jõudsin nüüd ka ise selle avastuseni. Õnnitluse meile kõigile :) Ivo 19. aprill 2010, kell 23:25 (EEST)

Vikiprojekt biograafiad

Panen ette, et võiks alustada sellist projekti. Eriti arvestades seda, et artiklid erinevatest isikutest on Eesti Vikipedias selges ülekaalus. Siiski ei hakanud ise midagi tegema, et äkki jääb vähese huvi tõttu unarusse. Hendrik 21. aprill 2010, kell 14:48 (EEST)

Umbes 25 % eestikeelse Vikipeedia artiklitest on biograafiad.

Aga mis selle projekti sisu oleks? Ivo 21. aprill 2010, kell 17:01 (EEST)

Pilvede nimed

Kas artiklite pealkirjad pilvede tüüpide ja liikide kohta peavad olema ainsuses või mitmuses? Geonarva 21. aprill 2010, kell 20:44 (EEST)

Minu meelest oleks mitmuslik pealkiri sobivam. Andres 21. aprill 2010, kell 22:48 (EEST)

Siis tuleb artiklid Kihtpilv ja Kiudpilv ning nende ümbersuunamislehed omavahel vahetada. Geonarva 21. aprill 2010, kell 23:03 (EEST)

Minu meelest tuleks ilma erilise põhjuseta ainsuslikke vorme eelistada. Pikne 21. aprill 2010, kell 23:04 (EEST)

Minu meelest tuleks võimaluse korral vältida olukorda, kus pealkiri on mitmuses ja artikkel algab ainsuses või ümberpöördult. Seetõttu leian, et kui artiklit on loomulikum alustada mitmuses (näiteks rahvanimede puhul), siis peaks ka pealkiri olema mitmuses. Kihtpilve puhul on loomulik ainsus, kiudpilvede puhul aga mitmus. Andres 21. aprill 2010, kell 23:22 (EEST)

Määratlus tuleb pigem loomulikult ainsuslikku mõistet kasutades sõnastada, mitte anda artiklile pealkiri sõnastuse järgi. Rahvanimetus kui rahvast (rahvarühma) iseloomustava puhul on ehk tõesti põhjust mitmust kasutada. Pikne 21. aprill 2010, kell 23:45 (EEST)

Kui on võimalik seda loomulikul moel teha, siis muidugi. Mina näen selles testi. Pealkirja ainsuslikkus ei ole ju omaette eesmärk.

Samuti oleks näiteks ainerühmade puhul enamasti parem kasutada mitmuslikku pealkirja ning definitsiooni, et ei jääks muljet, nagu tegu oleks konkreetse ainega. Mitmuslikkuse eelistamise põhjusi võib olla muidki. Andres 22. aprill 2010, kell 00:25 (EEST)

Lähtuda tuleks entsüklopeedias ikkagi vastaval erialal eesti spetsialistide poolt kasutatavaist kokkuleppeist ja traditsioonidest. Pilvede teaduslik nimetamine imiteerib rahvusvaheliselt bioloogilist binaarset nomenklatuuri. Eesti keeles - nagu selgub sellekohasest ülevaateartiklist - Jüri Kamenik 2009, Kuidas pilvi nimetada? Nomenklatuur ja pilvenimede loend - on pilvede taksonoomias taksonite järkudeks pilvede põhiliigid (nt Altostratus - kõrgkihtpilved, Stratus - kihtpilved, Cirrus - kiudpilved) ja alaliigid (nt Cirrus fibratus - niitjad kiudpilved). Seejuures on põhiliikide nimetused eesti keeles alati mitmuses, alaliikide nimetused aga, nagu viidatud artikli lõpus olevast tabelist näha, enamasti mitmuses, mõnel üksikul juhul aga ainsuses (nt Cumulus humilis - väike rünkpilv). Me peaksime entsüklopeedias järgima vastava eriala allikaid, küsimus on üksnes, kas mu siinviidatu on autoriteetne. --Kk 22. aprill 2010, kell 08:22 (EEST)

Muidugi järgime neid kokkuleppeid. Vajaduse korral siis asjatundjad parandavad. Andres 22. aprill 2010, kell 08:46 (EEST)