| 11 000 |
See kasutaja on teinud eestikeelses Vikipeedias üle 11 000 redaktsiooni. |
| 200 |
See kasutaja on loonud eestikeelses Vikipeedias rohkem kui 200 artiklit. |
| 7000 |
See kasutaja on muutnud eestikeelses Vikipeedias rohkem kui 7000 erinevat artiklit. |
| 200 |
See kasutaja on lisanud Vikipeediasse ja/või Wikimedia Commonsisse üle 200 pildi. |
 |
See kasutaja on tegutsenud Vikipeedias
5 aastat, 4 kuud ja 30 päeva.
|
 |
Sellele kasutajale meeldib süüa pitsat. |
 |
Sellele kasutajale meeldib õlu. |
 |
Sellele kasutajale meeldib ujumine.
|
|
Registreerusin Vikipeedia kasutajaks 2006. aasta sügisel, kuid reaalselt hakkasin kaastööd tegema 2008. aasta alguses. Hetkel pean Eesti Vikipeedia suurimaks probleemiks madalat kvaliteeti ja tendentsi, et luuakse massiliselt pisikesi artikleid, mis on äärmiselt infovaesed või kust halvemal juhul isegi ei selgu, miks teema tähelepanuväärne on. Probleemseid artikleid toimetatakse vähe ja sellest tulenevalt need lihtsalt kuhjuvad ja kuhjuvad... Parimaks lahenduseks näivad olevat mingi teemaga süstemaatiliselt tegelevad inimesed, kelle pühendunud tegevuse tulemusel on Vikipeedias nii mõneski kohas kvaliteedi poolest eesrindlikumad saarekesed tekkinud.
Kvantiteedi osas pole olukord sugugi nii kehv. Jah, võrdlust inglisekeelse vikipeediaga välja ei kannata aga mõelge ka sellele, palju inimesi inglise keelt räägib? Kui võtta arvesse, et läti keele rääkijaid on pea sama palju ja natuke rohkemgi, kui eesti keele rääkijaid ning et lätikeelne Vikipeedia sisaldab ~2,29 korda vähem artikleid, siis pole meil ju häda midagi. Leedu keele rääkijaid on üle kolme korra rohkem, kui eesti keele rääkijaid ja leedukeelne Vikipeedia on kõigest ~1,42 korda suurem.
Kui peaks juhtuma, et toimetamise käigus muutub mõni artikkel ebavajalikuks (sisu ümbertõstetud vms), siis ära jäta seda vedelema, vaid anna teada mulle või mõnele teisele administraatorile, kes selle kustutada saab. Lisaks hoiatan, et olen parandamatu kriitik, kes näeb ainult negatiivset ja mulle jubedalt meeldivad viited.
Millest alustada ja mis tuleb endale selgeks teha[muuda]
Enne, kui asuda artiklite kirjutamise juurde, peab kindlasti läbi lugeda Vikipeedia:Vormistusreeglid ja Vikipeedia:Viitamine. Pähe õppida pole tarvis, sest töö käigus kulub ise, aga alustuseks tasub läbi lugeda. Põhjalikumalt Vikipeedia:Uuele kaastöölisele. (NB! Ärge laske terminitel nagu "Uuele kasutajale" ennast ära petta. Ise avastan ka peale 5 aastat aktiivset kaastööd uusi asju ja pean teinekord pikemat aega kasutamata materjali meelde tuletama.)
Kuidas teha head tööd Vikipeedias:
- Ürita artikleid alati korralikult vormistada, seda ka siis kui oled algaja. Raskem kui õppimine on ümberõppimine. Hea vormistusega artiklid tõmbavad ka vähem kriitikat ja toimetamismalle ning teistel on palju mugavam tööd jätkata. Olen näinud suhtumist, et panin siia mingi teksti, las nüüd need teised (Need Teised on üks müütline rahvas, kellele jäetakse alati palju teha, kuid kes tavaliselt lillegi ei liiguta) vormistavad. On vähe tüütumaid asju, kui teiste jäetud lagas korda luua (kui ei usu, siis võta mõni artikkel ja proovi).
- Ära tee ühelauselisi jupikesi. Ei pea korraga kirjutama 5 lk teksti, aga alla 5-10 lauselisi artikleid pole ka mõtet luua. Kui termini kohta rohkem kokku ei suuda saada, siis äkki oleks selle õigem koht Vikisõnastikus?
- Artiklist peab selguma, miks antud teema/isik/organisatsioon/sündmus/hoone ja nii edasi on tähelepanuväärne. See on eriti oluline isikute ja organisatsioonide puhul. Artiklis peaks olema selgelt kirjas, miks kodanik X on avalikuse tähelepanu alla sattunud ("avalikus" võib piirduda ka mingi eriala ringkonnaga), ei piisa sellest, et X oli arst või mõni muu ameti esindaja. Vaja on teada mis ta on teinud tähelepanuväärset. Kui organisatsioon ei ole leidnud avalikku kajastamist, siis tekib automaatselt reklaami kahtlus: REKLAAMI EI TOHI SIIN TEHA.
- Viita. Leierdan seda nagu katkine grammofon, aga viitamise olulisusest ei saada tihti aru. Viitamine on oluline, et näidata info päritolu (kontrollimiseks ja/või lugejale edasiseks uurimiseks), tunnustada autoreid, kelle allikatele toetud (Vikipeediasse ei panda originaalmaterjali, sisuliselt on tegemist ühe suure referaatide koguga) ja tagate niimoodi Vikipeedia usaldusväärsust. Veel: hunnik välislinke artikli lõpus pole viitamine, lihtne kasutatud kirjanduse loetelu ka mitte. Mis on viitamine loe õpetusest Vikipeedia:Viitamine ja viitamismalli (Mall:Viited) kasutamise kohta on malli enda dokumentatsioonis päris selge õpetus. Viitamine pole ka see, kui on märgitud, et artikkel tõlgitud Y keelest (tõlgitud artikli arutelulehele võiks lisada Mall:Tõlgitud leht)
- Kriitika taluvust peab olema. Kui sulle öeldakse, et tegid midagi valesti, siis ei ole mõtet okkad turris taplusesse tormata või solvunult Vikipeediast eemalduda, vaid tasub järgi mõelda, mis läks valesti. Oma vigadest saab õppida. Kui ei saanud aru, siis küsi. Kui kriitik ei vasta, küsi kelleltki teiselt.
Minu algatatud artiklid[muuda]
Pikemalt artiklis Kasutaja:Kyng/EdevuseLaat
Tähtpäevad[muuda]
Pikemalt artiklis Kasutaja:Kyng/Tähtpäevad2013
Videotutorialid[muuda]
Vajalikud lingid/tööriistad[muuda]
Tunnustused[muuda]
 |
Puhta vikipeedia auhind
|
|
Suure töö eest vikipeedia artiklite koristamisel. Sa ei ole üksi, aga meil on koos sinuga kergem.
|
Suure hulga kustutamist ootavate artiklite ärakoristamise eest.
 |
|
Tunnustäht kaastöö eest |
| Suure töö eest militaartehnikat käsitlevate artiklitega. Iifar 14. jaanuar 2011, kell 19:50 (EET) |
 |
|
Tõlketalgud 2012 |
| Tunnustus talgulisele märkimisväärse panuse eest. Iifar 28. juuni 2012, kell 18:18 (EEST) |