Avaliku elu tegelane

Allikas: Vikipeedia

Avaliku elu tegelane on õigusteaduse mõistes inimene, kes on kas avaliku võimu teostaja või suudab mõjutada poliitikat, äri või ühiskondlikke valikuid. Avaliku elu tegelase tegevus on avalik, kuid seda üksipäini avaliku elu tegelasena. Näiteks kui inimene avab võimuesindajana teed, silda või kooli, siis sellisena näitab ta end tahtlikult avalikkusele, aga kui ta metsas seeni korjab, siis ta ei ole avalikus rollis. Ka tema pereliikmed ei esinda teda tema igapäevatöös.[1]

Avaliku elu tegelane võib olla kuulsus (inglise keeles celebrity), prominent või staar, kuid ei pea seda olema. Iga kuulus inimene ei ole automaatselt avaliku elu tegelane juriidilises mõttes.

Andmete avaldamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kõikide inimeste, kaasa arvatud avaliku elu tegelaste isikuandmete töötlemisel ja avaldamisel tuleb lähtuda isikuandmete kaitse seadusest. Isikuandmed loetakse avalikustatuks juhul, kui nende põhjal on võimalik isik tuvastada; selle täpsemad tingimused võivad sõltuda juhtumist.[2]. Kui keegi on avalikustanud inimese isiklikke andmeid, siis isikuandmete kaitse seadus lubab igal inimesel nõuda oma andmete avalikustamise lõpetamist ilma edasise põhjenduseta. Inimesel on õigus oma andmeid ise avaldada ja samuti õigus nõuda avalikustamise lõpetamist, välja arvatud juhul, kui avalikustamist põhjendab ajakirjanduse õigus käsitleda teemat seoses ülekaalukaavaliku huviga või kui mõni haldusorgan avaldab kellegi nime seadusega ettenähtud korras. [3].

Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklis 10 tagatud ajakirjandusvabadus tähendab, et ajakirjandus peab saama avaldada infot, mis aitab kaasa debatile demokraatlikus ühiskonnas, näiteks kui see puudutab poliitikute ülesannete täitmist. Kui info puudutab üksnes avalikkuse uudishimu rahuldamist kellegi eraelu detailide suhtes, mis ei ole seotud tema avalike ülesannete täitmisega, ei aita see kaasa ühiskondlikule debatile. Sel juhul on teabe avaldamise taga majandushuvid, mis ei kaalu üles inimese huvi eraelu puutumatusele.[4]

Avaliku teabe seadus reguleerib teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teavet, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites, ning selle käsitlemist riigiasutustes. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 26 ütleb, et igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Kuidas kaitsta tavalist inimest kriminaalsaates? Intervjuu andmekaitseinspektsiooni peadirektor Viljar Peebuga. Õhtuleht 1. november 2008
  2. Õiguskantsleri vastus politseiametile detsember 2007
  3. Kuidas kaitsta tavalist inimest kriminaalsaates? Intervjuu andmekaitseinspektsiooni peadirektor Viljar Peebuga. Õhtuleht 1. november 2008
  4. [1] Õiguskantsler Andmekaitse inspektsioonile. dets 2007

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]