Pilv

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib loodusnähtusest; Aristophanese komöödia kohta vaata artiklit Pilved (Aristophanes); IT-mõiste kohta vaata artiklit pilvteenus.

Rünkpilv

Pilv on atmosfääris veeauru kondenseerumisel tekkinud hõljuvate väga väikeste veetilkade (udu) või jääkristallide nähtav kogum.

Pilvede teke[muuda | muuda lähteteksti]

Päiksepaistelise ilmaga tekitavad maapinna kohal selle ebaühtlase soojenemise tõttu, ebapüsivas vertikaalses tasakaalus oleva õhumassi puhul, tõusvad õhuvoolud. Soojem ja niiskem õhk jaheneb tõustes adiabaatiliselt (1 °C/100 meetri kohta) ning kui tõusva õhu temperatuur on langenud sedavõrd, et selles olev niiskus hakkab kondenseeruma (tõusev õhuhulk jõudis küllastuspiirini), siis hakkab tekkima nähtav pilv.

Kihtpilved tekivad ka õhumasside advektiivsel liikumisel. Soe õhk libiseb jahedama õhumassi kohale ning hakkab seal jahenema.

Tavaliselt tekivad pilved troposfääris.

Pilvede liigitus[muuda | muuda lähteteksti]

Fail:Clouds Atlas2.png
Pilvede liigitus
Näsalised ehk mullilised kihtrünkpilved (Stratocumulus mammatus)

Tänapäeval kasutatakse enim morfoloogilist klassifikatsiooni, mille pakkus 1802. aasta lõpus või 1803. aasta alguses välja amatöörmeteoroloog Luke Howard. See sarnaneb Linné binaarse nomenklatuuriga.[1]

Algselt jaotati pilved neljaks grupiks (modifikatsiooniks), mida tänapäeval nimetatakse klassideks. Neli algset gruppi olid rünkpilved (Cumulus), kihtpilved (Stratus), kiudpilved (Cirrus) ning sajupilved (Nimbus); neist viimast enam eraldi klassiks ei loeta.

Nüüdisajal liigitatakse pilved nende moodustumise, välimuse ja aluse kõrguse järgi kaheks kategooriaks (kihilised ja konvektiivsed pilved), neljaks klassiks (alumised, keskmised ja kõrged pilved ning konvektiivse (vertikaalse) arenguga pilved) ja kümneks põhiliigiks.[1]

20–25 km kõrgusel tekivad mõnikord pärlmutterpilved ja 70–80 km kõrgusel helkivad ööpilved.

Undulatus asperatus – uus pilvede tüüp Eestimaa taevas
  • Kategooria: kihtpilved
  • Kategooria: konvektiivpilved
    • Klass: konvektiivsed ehk vertikaalarengu pilved

Pilvede põhiliigid jaotatakse alaliikideks ja vormideks.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Pilvede klassifikatsioon ilm.ee kodulehel
  2. 2,0 2,1 Pilvide kool ENHI kodulehel

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]