Viking Line

Viking Line
Asutatud	1959
Peakorter	Maarianhamina, Ahvenamaa, Soome
Valdkonnad	laevandus
Käive	497,8 miljonit eurot (2018)
Puhaskasum	9,3 miljonit eurot (2018)
Töötajaid	3091 (2008/2009)
Koduleht	http://www.vikingline.ee

Viking Line on Soome laevakompanii, millele kuuluvad parvlaevad sõidavad Läänemere laevaliinidel. Viking Line on aastakümneid olnud Silja Line'i konkurent, nüüdseks on see ettevõte Tallinki peamine konkurent Soome ja Rootsi vahelistel liinidel, aga ka Tallinna–Helsingi liinil.

Viking Line'i tegevdirektor (CEO) on 2010. aastast Mikael Backman; varasem tegevdirektor Nils-Erik Eklundi kuulub nüüd ettevõtte nõukogusse.

Viking Line'i aktsia on noteeritud Helsingi Börsil. Laevakompanii on tuntud oma tasakaaluka majanduspoliitika ja säästliku majandamise poolest ning olnud ettevaatlik laevastiku uuendamisel. Hiljutise kasumi abil kavatseb Viking Line tellida 2 uut laeva Turu–Stockholmi liinile. 8. veebruaril 2010 ütles Viking Line üles Viking ADCC ehituslepingu, sest laevatehas ei suutnud tähtajast kinni pidada.

22. detsembril 2010 sõlmisid Viking Line ja STX Finlandi Turu laevatehas lepingu uue parvlaeva ehitamiseks, mis valmis jaanuaris 2013. Viking Grace on maailma esimene suur parvlaev, mille Wärtsilä peamasinad töötavad vedela maagaasiga. Laevale on lisatud ka rootorpuri.

Aprillis 2017 sõlmis Viking Line lepingu uue parvlaeva ehitamiseks Hiina Xiameni laevatehasega. 2800 reisijakohaga laev Viking Glory pidanuks valmima 2020. aastal, kuid sai valmis alles detsembris 2021 ning hakkas 1. märtsil 2022 sõitma Turu-Stockholmi liinil. Suveks 2017 tõi Viking Line Tallinna-Helsingi liinile kiirparvlaeva Express, mida turundatakse nimega Viking FSTR. ^[1]

Praegune laevastik[muuda | muuda lähteteksti]

Laev	Laeva tüüp	Ehitusaasta	Laevastikus alates	Liin	Kogumahutavus brt	Lipp	IMO	Märkused
Viking Glory	Parlaev	2021	2022	Turu–Maarianhamina/Långnäs–Stockholm	65 211	Soome	9827877
Viking Grace	Parvlaev	2013	2013	Turu–Maarianhamina/Långnäs–Stockholm	57 565	Soome	9606900
Viking XPRS	Kiire parvlaev	2008	2008	Helsinki –Tallinn	35 918	Soome	9375654	Alates 7. märtsist 2023 hakkas laev sõitma Soome lipu all ning kodusadamaks sai Maarianhamina.
Gabriella	Parvlaev	1992	1997	Helsingi–Maarianhamina–Stockholm	35 492	Soome	8917601
Viking Cinderella	Parvlaev	1989	1989	Stockholm–Maarianhamina	46 398	Rootsi	8719188	end. Cinderella, ümberehitatud 2003. aastal
Rosella	Parvlaev	1980	1980	Maarianhamina–Kapellskär	16 879	Ahvenamaa	7901265

Endine laevastik[muuda | muuda lähteteksti]

Laev	Ehitatud	Aastad laevaliikluses	Kogumahutavus	Märkused	Praegune omanik/staatus
Amorella	1988	1988-2022	34 384	Müüdud suure kasumiga 19,1 miljoni euro eest.	Nüüd MS Mega Victoria ja kuulub ettevõttele Corsica Ferries
Mariella	1985	1985–2021	37 860	Koroonapandeemiast tingitud rahaliste raskuste tõttu.	Nüüd MS Mega Regina ja kuulub ettevõttele Corsica Ferries
Isabella	1989	1989–2013	35 134	Müüdi Tallinkile, sõidab liinil Riia–Stockholm.	Nüüd Tallinki Isabelle
Kalypso	1990	1990–1993	40 012		Kannab nime Star Pisces
Athena	1989	1989–1993	40 012		Kannab nime Pearl of Scandinavia
Ålandsfärjan	1972	1987–2008	6 336		Kruiisilaev Arktikas
Olympia	1986	1986–1993	38 000		Kannab nime Princess Anastasia
Viking Sally	1980	1980–1990	15 598	1990–1991 Silja Star, 1991–1993 Wasa King.	Viimaseks nimeks jäi Estonia (uppus 28.09.1994)
Viking Saga	1980	1980–1986	14 330
Viking Song	1980	1980–1985	18 345		Nimega Regina Baltica kuulus Estline'ile ja seejärel Tallinkile
Diana II	1979	1979–1992	17 955		Nüüd Bluefort, omanik Bluefort Shipping Services
Turella	1979	1979–1988	16 405		Omanik Norra ettevõte Boa RoRO
Aurella	1973	1973–1982	7 984

Tellitud, kuid pole kunagi kohale toimetatud[muuda | muuda lähteteksti]

Laev	Ehitatud	Aastad laevaliikluses	Kogumahutavus	Märkused	Praegune omanik/staatus
Viking ADCC	2008	–	15 600	Ehitusleping öeldi üles.	Nimega Villa de Teror ning kuulub Hispaania ettevõttele Trasmediterránea.
Europa	1993	–	59 912	Sattus rahalistesse raskustesse ning ei ostetud välja.	On Eesti laevakompaniile Tallink kuuluv Silja Line´i parvlaev Silja Europa.