VfB Stuttgart
 |
Selles artiklis on õigekeele- või stiilivigu. Palun aita artiklit keeleliselt parandada. |
| VfB Stuttgart | |||
 |
|||
| Täisnimi | Verein für Bewegungsspiele Stuttgart 1893 e. V. | ||
|---|---|---|---|
| Hüüdnimi | Die Weiß-Roten, Die jungen Wilden | ||
| Asutatud | 9. september 1893 | ||
| Väljak | Mercedes-Benz Arena (mahutavus 60 441) |
||
| President | Gerd E. Mäuser | ||
| Peatreener | Bruno Labbadia | ||
| Liiga | Bundesliga | ||
| 2011/12 | 6. koht | ||
| Internet | Klubi kodulehekülg | ||
|
|||
VfB Stuttgart (täisnimega Verein für Bewegungsspiele Stuttgart 1893 e. V.) on Saksa spordiklubi, mis asutati 1893. aastal Stuttgardis. VfB on 45 925 liikmega suuruselt viies spordiklubi Saksamaal ja suurim Baden-Württembergi liidumaal (seisuga veebruar 2010).
Tuntud on klubi jalgpalliosakond, mille esindusmeeskond kuulub Bundesligasse. Klubi on tulnud viiel korral Saksamaa meistriks ja kolmel korral karikavõitjaks.
Sisukord |
Ajalugu [muuda]
Enne II maailmasõda [muuda]
VfB Stuttgart moodustati 2. aprillil 1912. aastal eelkäijate Stuttgarter FV ja Kronen-Klub Cannstatt’i ühinemisel. Stuttgarter FV (Fußballverein) loodi Cannstatt’is 9. septembril 1893. aastal rägbiklubina. Jalgpalliosakond loodi klubi juurde 1908. aastal. Cannstatter Fussballklub loodi 1890. aastal samuti algselt rägbiklubina, kuid see formeerus juba aastaks 1897 vaid jalgpalliklubiks, uue nimega Kronen-Klub Cannstatt.
Ühinenud klubi osales Bezirksliga Württemberg-Baden meistrivõistlustel, jõudes mitmel korral esikolmikusse ning võites 1927. aastal liiga.
1933. aastal reorganiseeriti Saksamaa jalgpall 16-ks piirkondlikuks liigaks (Gauligen). Württembergi divisionis jõudis VfB Stuttgart viiel korral tiitlivõiduni, kuni hooajal 1944-45 valitsenud süsteem lagunes. Sellesse aega jäi ka esimene Saksamaa meistrivõistluste finaalis osalemine 1935. aastal, kus VfB pidi alla vanduma valitsevale meistrile FC Schalke 04-le.
Esimesed meistritiitlid [muuda]
Pärast II maailmasõda jätkas VfB mängimist Oberliga Süd’is (Lõuna-Saksamaa kõrgeim tase kuni Bundesliga asutamiseni), jõudes tiitliteni aastatel 1946, 1952 ja 1954. Ühel VfB edukaimal perioodil jõuti kahel korral Saksamaa meistritiitlini, seda aastatel 1950 ja 1952.
Heade esitustega 1950-ndatel aastatel kuulus VfB Stuttgart nende 16-ne klubi hulka, kes said õiguse alustada 1963. aastal rajatud üleriigilises jalgpalli kõrgliigas – Bundesligas. Bundesligast on langetud madalamale tasemele vaid üks kord – hooaegadeks 1975/76 ja 1976/77.
Hooajaga 1976/77 algas VfB Stuttgarti uus tõus, kui peatreener Jürgen Sundermanni käe all mängisid noored talendid nagu Karlheinz Förster ja Hansi Müller koos Ottmar Hitzfeldiga VfB tagasi kõrgliigasse, lüües hooaja jooksul 100 väravat.
Edu jätkus 1980-ndatel aastatel, kui 1980. aastal jõuti UEFA karika poolfinaali ja aastal 1984 esimese Bundesliga meistritiitlini. Lisaks osaleti 1986. aastal Saksamaa karika- ja 1989. aastal UEFA karika finaalis.
Pärast Saksamaa taasühinemist [muuda]
1992. aastal jõudis VfB Stuttgart oma neljanda Saksamaa meistritiitlini, olles Dortmundi Borussiast parem tänu väravatevahele. Saksamaa meistritena kvalifitseerus klubi UEFA Meistrite Liiga eelringi esimesse ringi, kus aga vannuti dramaatiliselt alla Leeds United’ile – VfB oli tänu võõrsil löödud väravale kahe mängu kokkuvõttes edasi, kuid kuna selgus, et peatreener Christoph Daum oli kordusmängus kasutanud nelja võõrmängijat, toimus kolmas otsustav kohtumine, mille võitis neutraalsel väljakul Leeds United.
1990-ndate teises pooles tõusis VfB taas pildile, kui peatreener Joachim Löw ja ‘’maagiline kolmnurk’’ – Kassimir Balakov, Giovane Elber ja Fredi Bobic – juhtisid klubi Saksamaa karikavõitjaks (1997) ja UEFA karikavõitjate karika finaali (1998).
2000. aastal jõudis lõpule VfB Stuttgarti pikaaegse presidendi Gerhard Mayer-Vorfelder’i valitsemisaeg (president alates aastast 1975). Lühiajaliselt oli klubi eesotsas Manfred Haas, alates aastast 2003 on klubi presiendiks Erwin Staudt.
Die jungen Wilden, eesotas noorte andekate mängijatega nagu Timo Hildebrand, Aliaksandr Hleb, Andreas Hinkel ja Kevin Kurányi tõusis hooajal 2002/03 viitsemeistriks, millega kindlustati pääs UEFA Meistrite Liiga alagrupiturniirile. 2003/04 UEFA Meistrite Liigas jõuti kaheksandikfinaali, kus vannuti alla Londoni Chelsea’le.
Viimane meistritiitel [muuda]
2006. aasta veebruaris, pärast Giovanni Trapattoni vallandamist peatreeneri ametikohalt, palgati uueks juhendajaks Armin Veh, kellest pidi saama nn ajutine lahendus kuni uue peatreeneri leidmiseni. 2007. aasta mais tuli just tema juhendatud meeskond pärast 15 aastast pausi Saksamaa meistriks. Samal hooajal oli VfB Stuttgart väga lähedal esimesele nn kuldsele duublile klubi ajaloos, kuid Saksamaa karikafinaalis kaotati 1. FC Nürnbergi vastu.
Meistriks tulnud meeskonna põhituumiku moodustasid esimesed mehhiklased Bundesligas Pavel Pardo ja Ricardo Osorio, VfB enda kasvandikud Timo Hildebrand, Mario Gómez ja Sami Khedira, keskkaitsepaar Fernando Meira / Matthieu Delpierre ning Thomas Hitzlsperger ja Cacau. Järgneval hooajal (2007/08) suudeti meeskonna põhituumik säilitada, kuid UEFA Meistrite Liigas piirduti alagrupiturniiri (1 võit ja 5 kaotust), Bundesligas 6. koha ning Saksamaa karikavõistlustel veerandfinaaliga.
Uue hooaja algus ei toonud muutust ning pärast 14. mängupäeva ning 11. kohta tabelis vahetati Armin Veh välja senise abitreeneri ja endise VfB mängija Markus Babbeli vastu. Babbeli tähelend oli kõrge, kuid paraku lühike – hooaja lõpuks tüüris ta VfB tiitliheitlusse (lõpuks 3. kohale ja UEFA Meistrite Liiga kvalifikatsiooni), kuid järgneva hooaja (2009/10) esimese 15 mänguga suudeti koguda vaid 12 punkti ning Babbeli koha võttis üle šveitslane Christian Gross.
Staadion [muuda]
Klubi esindusmeeskond mängib oma kodumängud Mercedes-Benz Arenal. Multifunktsionaalne staadion ehitati 1933. aastal ja kandis enne I maailmasõda nime Adolf-Hitler-Kampfbahn. Praegust nime kannab staadion 2008. aasta suvest, nime pidulik vahetus toimus 30. juulil, kui VfB Stuttgart võõrustas sõprusmängus Londoni Arsenali. Staadion mahutab ca 56 000 pealtvaatajat. 2009. aasta maist alustatakse Mercedes-Benz Arena ümberehitust vaid jalgpalliareeniks.
Mercedes-Benz Arenal on toimunud FIFA jalgpalli maailmameistrivõistluste (1974, 2006) ja UEFA jalgpalli Euroopa meistrivõistluste mängud (1988). Aastal 1986 toimusid staadionil Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus, 1993. aastal IV maailmameistrivõistlused kergejõustikus.
Praegune meeskond [muuda]
Seisuga 31. jaanuar 2013
Märkus: Lipud näitavad rahvuskoondist vastavalt FIFA reeglitele. Mängijatel võib olla aga mitu kodakondsust.
|
|
Saavutused [muuda]
Rahvusvahelised võistlused [muuda]
- UEFA karika finalist: 1989
- UEFA karikavõitjate karika finalist: 1998
- UEFA Intertoto karika võitja: 2000, 2002
Rahvuslikud võistlused [muuda]
- Saksamaa meister: 1950, 1952, 1984, 1992, 2007
- Saksamaa viitsemeister: 1935, 1953, 1979, 2003
- Saksamaa karika võitja: 1954, 1958, 1997
- Saksamaa karika finalist: 1986, 2007, 2013
