Vermikuliit
| Vermikuliit | |
|---|---|
 Vermikuliit Tuusniemis Soomes | |
| Omadused | |
| Mineraaliklass | füllosilikaadid |
| Värvus | värvitu, valge, kollane, pruun, roheline, must |
| Tihedus | 2,2...2,6 g/cm³ |
| Kõvadus | 1,5...2 |
| Lõhenevus | hea, eriti kihtide vahel |
| Süngoonia | monokliinne |
| Punktigrupp | monokliinne prismaline |
| Kriips | valge, kollakas, helepruun |
| Kaksistumine | äärmiselt sage |
| Murdepind | ebaühtlane |
| Läige | klaasi, rasvane (murdepindadel pärljas) |
| Kristallooptilised omadused | |
| Optiline telg | kaheteljeline |
| Optiline märk | negatiivne |
| Kaksikmurdumine | 0,020 |
| Pleokroism | x-teljel kahvatum kui teistel telgedel |
| nα | 1,525...1,561 |
| nβ | 1,545...1,581 |
| nγ | 1,545...1,581 |
| nε | [1] |
Vermikuliit on monokliinne silikaatne hüdraatsete savimineraalide hulka kuuluv mineraal. Vermikuliidi idealiseeritud keemiline valem on (Mg, Fe2+,Fe3+)3+[(Al,Si)4O10](OH)·4H2O.
Tüüpiliselt leidub vermikuliiti moonde läbi teinud ultraaluselistes või aluselistes kivimites nagu duniit, mis on moonde ajal olnud kontaktis happeliste kivimitega, samuti ka karbonatiitides ja moondeportsessi alustanud magneesiumirikkas lubjakivis.
Vermikuliidikihid paiknevad tavaliselt vaheldumisi kloriidi, biotiidi ja flogopiidiga. Vermikuliidiga kaasnevad mineraalid on korund, apatiit, serpentiin ja talk.[2]
Mineraali kirjeldas esimesena 1824. aastal USA Massachusettsi osariigis Worcesteri maakonnas Millburys Thomas H. Webb. Vermikuliit sai nimetuse kuumutamisel aset leidva lagunemisprotsessi järgi, mille puhul mineraali kihid hakkavad eralduma ussilaadsete moodustistena (ladina keeles tähendab vermiculare usse sünnitav). [3]
Vermikuliiti kaevandatakse USAs, Brasiilias, Hiinas, Lõuna-Aafrika Vabariigis ja Venemaal. Kaevandajaid ühendab organisatsioon The Vermiculite Association. Vermikuliidist valmistatakse tulekindlaid materjale, mis ei sisalda asbesti. Kuna aga vermikuliidikaevandustes võib koos vermikuliidiga asbesti siiski esineda (eriti ühes suuremas, ettevõtte WR Grace Montanas asuvas kaevanduses, mis on seetõttu tänapäevaks suletud), siis on varasemast perioodist pärit toodete puhul võimalik, et neis esineb asbesti. [4]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ http://rruff.info/doclib/hom/vermiculite.pdf
- ↑ http://www.mindat.org/min-4170.html
- ↑ Webb, Thomas H. (1824), "Letter to the editor: "New localities of tourmalines and talc"", American Journal of Science, and Arts 7 (55), lk. 55.
- ↑ http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4284076/
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Vermikuliit |