Kaksikmurdumine

Allikas: Vikipeedia
Islandi paole on omane tugev kaksikmurdumine.

Kaksikmurdumine on valguskiire murdumise käigus kaheks erineva kiirusega liikuvaks osaks jaotumine.

Kaksikmurdumine esineb siis, kui valgus läbib anisotroopset kristalli. Erandina ei toimu kaksikmurdumist siis, kui valgus tungib anisotroopsesse kristalli selle optilise peatelje ehk isotroopsuskoridori sihis. Isotroopsete ainete ja kuubilise süngooniaga kristallide läbimisel valgus küll murdub (kui kristalli ja seda ümbritseva keskkonna murdumisnäitaja on erinev), kuid ei jagune kaheks.

Tugev kaksikmurdumine on kaltsiidil, kahe kiire vaheline nurk on 6°16'. Hästi on see jälgitav näiteks läbi Islandi pao (hästi läbipaistev kaltsiit) kristalli kahestunud teksti või kujundeid vaadeldes. Enamiku teiste anisotroopsete kristallide kaksikmurdumisel tekkiv nurk kahe kiire vahel on alla 1°.

Kaksikmurdumise arvuline väärtus näitab valguse kiirema ja aeglasema komponendi murdumisnäitajate erinevust. Näiteks kvartsi kristallis on hariliku (nω) ja ebahariliku laine (nε) murdumisnäitajad vastavalt 1,544 ja 1,553 ning kaksikmurdumine seega 1,553–1,544 ehk umbes 0,009. Kaksikmurdumise väärtus esitatakse peaaegu alati positiivse arvuna ehk suuremast arvust lahutatakse väiksem. Sõltuvalt sellest, kas suurem murdumisnäitaja on harilikul või ebaharilikul lainel, on mineraal optiliselt negatiivne või positiivne. Seega on kvarts optiliselt positiivne ehk hariliku laine levikukiirus temas on suurem (murdumisnäitaja on väiksem). Alternatiivne ja tõenäoliselt lihtsamini meeldejääv võimalus optilise märgi määramiseks on lahutada alati ebahariliku laine murdumisnäitaja hariliku laine murdumisnäitajast (nε–nω). Vastavalt sellele, kas tulemuseks on positiivne või negatiivne arv, on ka vastav mineraal optiliselt positiivne või negatiivne.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]