Duniit

Allikas: Vikipeedia
Duniit

Duniit on ultraaluseline peamiselt oliviini sisaldav süvakivim.

Rahvusvahelise geoloogiaühingu tardkivimite klassifikatsiooni kohaselt on duniit kivim, milles oliviini, pürokseeni ja küünekivi koguhulgast moodustab oliviin enam kui 90%.

Duniit kuulub peridotiitide hulka. Ülejäänud peridotiitsed kivimid on hartsburgiit, lertsoliit ja verliit. Nende koostises on rohkem pürokseeni ja amfiboole, kuid vähem oliviini kui duniidis.

Kui duniidi definitsioonile vastava kivimi koostisse kuuluva spinelli rühma mineraaliks on peamiselt magnetiit, siis nimetatakse teda duniidi asemel oliviniidiks.

Duniit on vahevöö kivim, mis maapinnalähedastesse tingimustesse satub suhteliselt harva.

Keskmise ilma veesisalduseta duniidi koostis oksiidsel kujul massiprotsentides:

SiO2 TiO2 Al2O3 Fe2O3 FeO MnO MgO CaO Na2O K2O P2O5
41,04 0,10 1,95 3,85 10,05 0,76 40,66 1,08 0,21 0,09 0,21

Numbrid on keskmistatud 93 analüüsitud duniiditüki alusel.[1]

Kivimile andis Duni mägede (Dun mountains Uus-Meremaal) järgi nime Ferdinand von Hochstetter aastal 1859.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Le Maitre, R. W. (1976). The chemical variability of some common igneous rocks. J. Petrol. 17:589–637.