Süngoonia

Allikas: Vikipeedia

Süngoonia (inglise crystal system) on sarnaste sümmeetriaelementide, kristallograafiliste telgede ning nendevaheliste nurkadega kristallide klass.

Süngooniate arv on eri koolkondades erinev. Tänapäeval on kõige levinum kuuest süngooniast koosnev klassifikatsioon, kuid kasutatakse ka seitsmest süngooniast koosnevat süsteemi.

Süngooniad:

Sageli eristatakse ka trigonaalset süngooniat, kuid viimasel ajal loetakse teda enamasti ebavajalikuks ja asendatavaks heksagonaalse süngooniaga.

Kõigi süngooniate peale kokku on olemas 32 punktigruppi, mille alusel on võimalik kirjeldada kõiki kristalle.

Ülevaade süngooniatest[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ladina tähtedega tähistatakse kristallograafilisi telgi, kreeka tähtedega aga nendevahelisi nurki. Kui sümmeetria tõttu on teljed võrdsed, on nad tähistatud sama tähega. Näiteks kuubiline süngoonia, kus on kolm võrdset telge, mis asuvad kõik üksteise suhtes risti ja on seetõttu tähistatud "a1", "a2", "a3", mitte "a", "b", "c". Vertikaalne telg on tähistatud tähega "c", väljaarvatud kuubiline süngoonia, kus kõik teljed on võrdsed ja termin "vertikaalne" ei oma mingit sisu. Vertikaalseks loetakse enamasti kõige pikemat telge. Horisontaalsed teljed on tähistatud tähtedega "a" ja "b". Juhul kui nad on võrdsed, on nad tähistatud ühe tähega "a1", "a2". Heksagonaalses süngoonias on kolm võrdset telge (a1, a2, a3).

Kuubiline[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • a1 = a2 = a3
  • kõik teljed on üksteise suhtes risti

Heksagonaalne[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • a1 = a2 = a3, asuvad ühel tasandil, nurk nende vahel on 120°
  • c on risti tasandiga, mille moodustavad teljed a1, a2, a3

Tetragonaalne[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • a = b ≠ c; a = a1; b = a2
  • α = β = γ = 90°

Rombiline[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • a ≠ b ≠ c
  • α = β = γ = 90°

Monokliinne[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • a ≠ b ≠ c
  • β > 90°; α = γ = 90°

Trikliinne[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • a ≠ b ≠ c
  • α ≠ β ≠ γ ≠ 90°

Punktigruppide sümmeetriaelemendid ja levinumad mineraalid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Süngoonia
Klass

TELJED

S. tasand Inversioonikese Hermann-Maugini sümbolid
Olulisemad mineraalid
2. järku 3. järku 4. järku 6. järku
Kuubiline

 

 

Tetartoidaalne 3 4 23
Diploidaalne 3 4 3 jah 2/m 3 püriit
Hekstetraeedriline 3 4 6 43m haüiin, noseaan, sfaleriit
Güroidaalne 6 4 3 432
Heksoktaeedriline 6 4 3 9 jah 4/m 3 2/m fluoriit, granaadid, haliit, teemant, mitmed ehedad metallid
Heksagonaalne

 

 

 

Trigonaalne-dipüramidaalne 1 1 -6
Püramidaalne 1 6 kankriniit, nefeliin
Dipüramidaalne 1 1 jah 6/m apatiit
Ditrigonaalne-dipüramidaalne 3 1 4 6m2
Diheksagonaalne-püramidaalne 1 6 6mm tsinkiit
Trapetsoeedriline 6 1 622
Diheksagonaalne-dipüramidaalne 6 1 7 jah 6/m 2/m 2/m berüll, grafiit, jää, mitmed ehedad metallid
Trigonaalne

 

 

Püramidaalne 1 3
Romboeedriline 1 jah -3 ankeriit, dioptaas, dolomiit, ilmeniit
Ditrigonaalne-püramidaalne 1 3 3m pürargüriit, šorl
Trapetsoeedriline 3 1 32 kinaver, kvarts
Heksagonaalne-skalenoeedriline 3 1 3 jah 3 2/m hematiit, kaltsiit, korund, magnesiit, rodokrosiit, sideriit
Tetragonaalne

 

 

 

Düsfenoidaalne 1 -4
Püramidaalne 1 4
Dipüramidaalne 1 1 jah 4/m leutsiit, skapoliit, šeeliit, vesuviaan
Skalenoeedriline 3 2 4 2m kalkopüriit, meliliit
Ditetragonaalne-püramidaalne 4 4mm
Trapetsoeedriline 4 1 422 kristobaliit
Ditetragonaalne-dipüramidaalne 4 1 5 jah 4/m 2/m 2/m anataas, rutiil, tina, tsirkoon
Rombiline

 

Püramidaalne 1 2 mm2 preniit
Düsfenoidaalne 3 222
Dipüramidaalne 3 3 jah 2/m 2/m 2/m andalusiit, anglesiit, aragoniit, barüüt, enstatiit, oliviin, topaas, väävel
Monokliinne

 

Domaatiline 1 m antigoriit
Sfenoidaalne 1 2
Prismaline 1 1 jah 2/m aktinoliit, asuriit, augiit, auripigment, biotiit, diopsiid, epidoot, gibsiit, glaukofaan, glaukoniit, kips, mirabilliit, muskoviit, omfatsiit, ortoklass, sanidiin, talk, ägiriin
Trikliinne Pediaalne 1 analtsiim, astrofülliit, kaoliniit, tridümiit
Pinakoidaalne jah 1 anortoklass, küaniit, plagioklassid, pürofülliit, rodoniit