IP-aadress

Allikas: Vikipeedia

IP-aadress ehk internetiaadress (inglise keeles Internet protocol address) on internetiprotokolli kohane arvutite ja muude arvutivõrgus toimivate seadmete omavaheliseks suhtlemiseks avalikus arvutivõrgus vajalik ülemaailmselt või kohtvõrgus unikaalne aadress, sarnaselt maja- või telefoninumbriga või posti sihtnumbriga. Lühend IP tähistab interneti protokolli standardit.

IPv4[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis IPv4

IPv4 aadress koosneb neljast 8-bitisest (256 väärtust) osast, mis kirjutatakse nelja omavahel punktidega eraldatud arvuna (näiteks 255.255.255.255). Iga arv on täisarv vahemikus 0...255 ja ta vastab 8 kohale aadressi kahendüleskirjutuses.

Kui selline aadress on teada, võib selle kirjutada brauseri aadressiribale. Et see on tülikas, sisestatakse enamasti tavaline aadress, näiteks www.seb.ee, ning lastakse see Domeeninimede süsteemi (DNS) serveril tõlkida IP-aadressiks.

Kasutatakse A-, B-, C-, ja D-klassi IP-vahemikke. A-klassi vahemikel saab muuta kõikide aadressiosade väärtusi, B-klassil on muudetavad aadressi kolm viimast osa, C-klassil kaks viimast osa ja D-klassil ainult viimane osa. A-, B- ja C-klassi aadressid on rahvusvaheliste kokkulepetega jaotatud kasutajagruppidele, näiteks suurfirmad ja riigid jne. Need on konkreetsed interneti IP-aadressid. Viimane, D-klass, on vaba ja mõeldud kasutamiseks kohtvõrkudes. Lisaks IP-aadressile on vajalik Subnet Mask, mis määrab ära võrgu suuruse.

IP-aadresse loob ja korraldab IANA.

IP-aadressid võivad olla staatilised või dünaamilised. Staatilised (st fikseeritud) aadressid on näiteks serveritel. Teistel veebisõlmedel, sealhulgal enamikul eraarvutitel, on dünaamiline (st ajutine) IP-aadress, mis talle antakse võrku sisselogimisel. Selleks kasutatakse DHCP teenust, mida osutab näiteks lairibaühendusi pakkuv ettevõte.

IPv6[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis IPv6

Praegu kasutatakse IPv4 (IP version 4), mis kasutab 32-bitist adresseerimist ja tulevikus IPv6 (IP version 6), millel on 128-bitine adresseerimine. Viimane on kirjeldatud RFC 3513-s.

Sellega kasvab võimalike IP-aadresside arv umbes 4,3 miljardilt arvuni 3,4×1038, mis on praktiliselt piiramatu arv.

On olemas saidid, mis juba praegu võimaldavad juurdepääsu IPv6-protokolli kaudu, näiteks YouTube ja Google.

Esialgu kasutatakse IPv6 ja IPv4 rööbiti. IPv6 võeti kasutusele 2004.

Lisaks IP-aadresside arvu kasvule võimaldab IPv6 ka palju suuremat turvalisust kui IPv4, sest see võimaldab aadressi saatmisel šifreerida. Samuti lihtsustab see võrkudevahelist andmesidet.

IPv6 aadressid kirjutatakse 8 neljast kuueteistkümnendnumbrist koosneva rühmana; need eraldatakse koolonitega, näiteks:

173E:3A4A:018BA:AAC1:8701:BB52:0001:0005

Kohtvõrk[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kohtvõrkude IPv4-aadressideks on kokkuleppeliselt RFC 1918 järgi klasside kaupa järgmistes vahemikes:

  • A – 10.0.0.0 - 10.255.255.255
  • B – 172.16.0.0 - 172.31.255.255
  • C – 192.168.0.0 - 192.168.255.255

Kohtvõrkude IPv4-aadressid ei ole unikaalsed, vaid erinevates kohtvõrkudes on arvutid samade IPv4-aadressidega. Näiteks firma "Y" ja firma "X" kohtvõrkudes on arvutid, mille IPv4-aadressid on mõlemad "192.168.1.2", kuid kuna "Y" ja "X" kohtvõrgud on üksteisest eraldatud, siis IPv4-aadresside konflikti ei teki. Ruuterid ei edasta siseliikluseks mõeldud pakette välisvõrku kui just tegemist ei ole virtuaalse kohtvõrguga. Vt ka NAT

Suurus IP addresside vahemik IP aadresside arv Klassi kirjeldus Suurim CIDR plokk Kommentaarinõue
24 bitti 10.0.0.0 – 10.255.255.255 16 777 216 10.0.0.0/8 RFC 1597 (iganenud)
RFC 1918
20 bitti 172.16.0.0 – 172.31.255.255 1 048 576 172.16.0.0/12
16 bitti 192.168.0.0 – 192.168.255.255 65 536 192.168.0.0/16

Kohalik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kohalik host viitab alati tagasiside (ingl loopback) IP-aadressile, mis RFC 3330-s ja RFC 3513-s on määratud järgnevalt:

  • IPv4-s on 127.0.0.1
  • IPv6-s on ::1

Aadressi "127.0.0.1" kasutavad arvutisse installeeritud interneti suunalised rakendused - näiteks serverid. Kui arvutisse on installeeritud veebiserver ja veebilehitseja aadressribale trükkida "127.0.0.1", siis veebilehitseja kuvab selle veebiserveri põhilehekülje.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]