Vatikani muuseumid

Allikas: Vikipeedia
Vatikani muuseumid
Musei Vaticani
Lightmatter vaticanmuseum.jpg
Muuseumi sissekäigu pealne kaunistus
Asutatud 1506
Asukoht Vatikan
Aadress Viale Vaticano 6, Città del Vaticano
Liik Kunstimuuseum (arheoloogia, pinakoteek, muu)
Külastajaid 4 310 083 (2007)
Direktor Antonio Paolucci

Vatikani muuseumid (ladina keeles Musea Vaticana) on Rooma linna piirides, Vatikanis, asuv muuseumikompleks. Maailma suurimate hulka kuuluvas kunstivaramus on pandud välja kiriku poolt sajandite jooksul kokku kogutud kuntiteosed, sealhulgas esinduslik valik tuntud Kreeka-Rooma antiikskulptuure ja maailma tähtsaimad renessansisaja meistriteosed.

Muuseumid asutas 16. sajandi esimesel kümnendil paavst Julius II. Muuseumite külastajate teele jäävad Sixtuse kabel ja Raffaeli poolt kaunistatud Segnatura ruumid. 2007. aastal külastas muuseumikompleksi 4 310 083 inimest. Külastajate arvu rekordaastaks oli 2011. aasta, kui muuseumeid külastas üle 5 miljoni inimese.

2006. aasta oktoobris tähistasid Vatikani muuseumid 500-ndat aastapäeva. Sel puhul avati alaliseks vaatamiseks Vatikani künka nekropoli arheoloogiliste väljakaevamiste plats.[1]

Lätted[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vatikani muuseumide keerdtrepp

Vatikani muuseumid said alguse poole aastatuhande eest omandatud marmorskulptuurist – Laokoon – Trooja preester, kes üritas veenda kaaslinlasi keelduma kreeklaste "kingitusest", seest õõnsast hobusest. 1506. aasta 14. jaanuaris Rooma Santa Maria Maggiore basiilika lähedasest viinapuuaiast leitud kuju uurisid tollal Vatikanis töötanud Giuliano da Sangallo ja Michelangelo Buonarroti. Nende soovitusel omandas Julius II viinapuuaia omanikult kohe kuju ning kuu aega hiljem pandi see Vatikanis kõigile vaatamiseks välja.

Struktuur[muuda | redigeeri lähteteksti]

Augustus
Maakaartide galerii
Vatikani kaart

Nii ruumides kui vabas õhus asuvate väljapanekute struktuuri saab kirjeldada alljärnevalt.

  • Muuseumid
    • Vatikani pinakoteek — algselt Borgia eluruumides asunud kunstikogud on pandud välja paavst Pius XI korraldusel spetsiaalselt selleks otstarbeks arhitekt Luca Beltrami poolt kavandatud hoonesse. Muuseumis on pandud välja töid sellistelt autoritelt, nagu Giotto, Leonardo, Raffael ja Caravaggio.
    • Uusaegse religioosse kunsti kollektsioon — väljapandud teoste autorite seas on Francis Bacon, Carlo Carrà, Marc Chagall, Salvador Dalí, Giorgio de Chirico, Paul Gauguin, Wassily Kandinsky, Henri Matisse ja Vincent van Gogh
    • Pius-Clemensi muuseum — paavst Clemens XIV poolt 1771. aastal asutatud muuseum oli algselt kavandatud antiik- ja renessansiaja kunstiteoste väljapanekukohana. Kollektsiooni täiendas Clemensi järeltulija Pius VI. Praegusajal ajal asuvad muuseumis Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiiksulptuurid.
      • Kreeka risti galerii (Sala a Croce Greca)
      • Sala Rotonda
      • Skulptuuride galerii (Galleria delle Statue)
      • Büstide galerii (Galleria dei Busti)
      • Maskide kabinet (Gabinetto delle Maschere)
      • Muusade saal
      • Loomade saal
    • Misjonäri-etnoloogia muuseum — paavst Pius XII poolt 1926. aastal rajatud kunstikogus on peaasjalikult religioosse iseloomuga tööd maailma kõigist paigust; koosneb eelkõige paavstidele antud kingitustest.
    • Gregoriuse Egiptuse muuseum — paavst Gregorius XVI poolt 1839. aastal asutatud muuseumis on suur kogu Vana-Egiptuse päritolu leide. Väljapanekute seas on papüürused, muumiad, kuulus Surnute raamat ja Õlide kollektsioon.
    • Gregoriuse Etruski muuseum — paavst Gregorius XVI poolt 1836. aastal rajatud muuseumi kaheksas galeriis on pandud välja arheoloogiliste kaevamiste käigus päevavalgele tulnud olulised leiud etruskite ajast, vaasid, sarkofaagid, pronksesemed ja palju muud.
    • Piuse kristliku kunsti muuseum — asutatud Pius IX poolt 1854. aastal.
    • Gregoriuse ilmaliku kunsti muuseum — asutatud Gregorius XVI poolt 1844. aastal.
    • Tõldade paviljon — välja on pandud mõned paavstide poolt minevikus kasutatud sõiduvahendid, on osa Vatikani ajaloomuuseumist, mille põhiruumid asuvad Lateraani palees.
    • Filateelia- ja numismaatikamuuseum.
    • Vatikani apostelliku raamatukogu muuseum.
    • Chiaramonti muuseum — samanimelisest suguvõsast pärineva paavst Pius VII nime järgi, kes asutas muuseumi 19. sajandi alguses. Välja on pandud arvukalt skulptuure, sarkofaage ja freskosid. Uues tiivas (Braccio Nuovo) asub kuulus Augusto di Prima Porta (Esimese värava Augustus) skulptuur. Raidkirjade galeriis (Galeria lapidaria) on pandud välja maailma suurim raidkirjadega kivitahvlite (üle 3000 tahvli) kollektsioon. Muuseum on avatud külastajatele eelneval kokkuleppel, peamiselt teadusliku uurimistöö eesmärkidel.
  • Vatikani paleed:
    • Galeriid
      • Raidkirjade galerii;
      • Uus tiib (il Braccio Nuovo);
      • Kandelaabrite galerii;
      • Gobeläänide galerii
      • Maakaartide galerii
    • Kabelid
    • Saalid (le stanze või sale):
      • Kaariku saal
      • Pius V eluruumid
      • Sobieski saal
      • Veatu puhtuse saal
      • Raffaeli saalid
      • Raffaeli lodža
      • Valguse ja varju saal
      • Borgia eluruumid

Kunstiteosed Vatikani muuseumites[muuda | redigeeri lähteteksti]

Iga kuu viimasel pühapäeval on Vatikani muuseumid avatud külastajatele tasuta. Muuseum on äärmiselt populaarne ja mitmetunnilised ootejärjekorrad on tavalised. Fotol kujutatu on väikene osa muuseumi külastajate ootejärjekorrast 2007. aasta aprillis.
Suurenda
Iga kuu viimasel pühapäeval on Vatikani muuseumid avatud külastajatele tasuta. Muuseum on äärmiselt populaarne ja mitmetunnilised ootejärjekorrad on tavalised. Fotol kujutatu on väikene osa muuseumi külastajate ootejärjekorrast 2007. aasta aprillis.

Märkused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

41.9064555612.45434722