Unreal Engine

Allikas: Vikipeedia
Unreal Engine
Arendaja Epic Games, Inc.
Kirjutatud keeles C++[1]
OS Microsoft Windows
Linux
Platvorm PC
Xbox
Xbox 360
GameCube
Wii
PlayStation 2
PlayStation 3
PlayStation Portable
PlayStation Vita
iOS
Android[2]
Veebisait [1]

Unreal Engine on Epic Gamesi loodud mängumootor.

Esimene mäng, kus seda mootorit kasutati, oli Unreal, mis ilmus 1998. aastal. Sellest ajast on mängumootori erinevad versioonid olnud kasutusel enam kui sajas mängus, näiteks Deus Ex, Lineage II, Thief: Deadly Shadows, Postal 2, seeriates Brothers in Arms, Splinter Cell, Tom Clancy’s Rainbow Six, kuulsates seeriates Unreal ja Unreal Tournament mängumootori autoritelt Epic Games. Esiteks mootor oli optimeeritud shooterite jaoks, aga täna seda kasutavad paljud teiste žanritega mängud.

Mootor on kirjutatud programmeerimiskeeles C++, ja annab võimaluse luua mänge suurima osale kaasaegsetest operatsioonisüsteemidele ja mänguplatvormidele: Microsoft Windows, Linux, Mac OS ja Mac OS X, konsolitele Xbox, Xbox 360, PlayStation 2, PlayStation Portable, PlayStation 3, Wii, Dreamcast ja Nintendo GameCube. 2009. aasta detsembris demonstreeris Mark Rain mängumootori Unreal Engine 3 kasutamisvõimalusi iPod Touch'i ja iPhone 3GS'i peal[3]. 2010. aasta märtsis demonstreeriti mootori tööd kommunikaatoriga Palm Pre, mis baseerub mobiilse platvormi webOS peal[4].

Versioonid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Unreal Engine 1[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esimese põlvkonna mängumootor integreeris AI, edasiandmise (ingl. k rendering), nähtavuse, failisüsteemi halduse ja võrgu ühte mootorisse. Tuli teha kompromisse, et säilitada jõudluse tase tollaaegse riistvaraga. Näiteks otsustati kasutada "inverse kinematics collision detection" asemel "cylindrical collision detection", et säilitada kaadrisagedus (ingl. k frame rate) süsteemidel, mis olid sellele ajale kohased. 3DFX-i kukkumine liidripositsioonilt 3D kiirenduse vallas sundis Epicu toetama D3D-d ja Open-GL-i. Võrreldes Glide-iga, oli uue API suutlikkus kohutav. Võrgu suutlikkus oli samuti väga kehv, võrreldes suurima konkurendi, Quake 2-ga. Epic kasutas seda mootorit Unreali ja Unreal Tournamenti jaoks. Unreal Tournamenti väljalase oli suur edusamm võrgu suutlikkuses ning D3D & OGL toetuses[5].

Unreal Engine 1 kasutas Glide API-d, mis oli spetsiaalselt arendatud 3DFX GPU-de jaoks ning uuendati OpenGL-i ja Direct3D jaoks. Populaarsuse põhjus oli võrgutehnoloogia, mis edendas mängumootori mastaapsust mitmikmängus. Unreal oli esimene, mis kasutas kliendi-serveri mudelit mängumootori arhitektuuris.

Unreal Engine 2[muuda | redigeeri lähteteksti]

Teise versiooni aluskood ja edasiandmise mootor oli täielikult uuesti kirjutatud. Lisati tugi GameCube-i ja Xbox-i jaoks. PlayStation 2 konsooli tugi oli lisatud Unreal Engine 1 ajal.

Unreal Engine 2.5 oli uuendus originaalsest Unreal Engine 2, mis lisas kõige tähtsamana 64-bitise toe Unreal Tournament 2004-le. Xboxile lasti välja spetsiaalne versioon nimega UE2X, mis koosnes optimeeringutest täpselt selle konsooli jaoks. Teiste konsoolide jaoks ei olnud need uuendused saadaval kuni UE3-ni. Heli jaoks oli samuti toetatud EAX 3.0.

24. märtsil 2011 teatati, et UE2.5 jooksis edukalt Nindendo 3DS peal.

Unreal Engine 3[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kolmas põlvkond Unreal Engine loodi DirectX 9/10/11 PC-de, Xboxi ja PlayStation 3 [6] jaoks. Mootori edasiandmine toetab mitmeid arenenuid võtteid, nagu HDRR, dünaamilised varjud ning per-pixel lighting. E3-el 2007, teatas Sony oma koostööst Epicuga eesmärgiga optimeerida Unreal Engine 3 PlayStation 3 riistvara tarbeks, mis mõjutaks mitmeid mänge ja loojaid. Epic Gamesi sõnul, üritab nimetu litsentsiaat teisaldada Unreal Engine 3 mootorit Wii peale. Oktoobris 2011 teisaldati (ingl.k ported) mootor läbi Stage 3D([7]) hardware-accelerated API, toetamaks Adobe Flash Player 11([8]) . Mis tähendab, et eksisteerivaid mänge Unreal Engine 3 peal on võimalik teisaldada veebibrauseri põhistesse keskkondadesse.

2011 GDC-l näidati versiooni 3.75, mis tegi sissejuhatuse Direct3D 11 toele ja selle tunnustele, millest üheks oli GPU-powered tessellation.

Unreal Engine 4[muuda | redigeeri lähteteksti]

Epic Gamesi asepresident Mark Rein teatas 18 augustil 2005, et Unreal Engine 4 oli selleks ajaks juba kaks aastat loomises olnud. Tim Sweeney, Epic Games looja, ennustas, et järgmise põlvkonna konsoolid tulevad välja aastal 2009, mis ajaks saavad loojad tööd teha protsessoritega, mil on 20 või rohkem tuuma, 80 või rohkem hardware threads ja rohkem kui teraflop arvutusvõimsust. Mootori sihtmärgiks on järgmise põlvkonna konsoolid, mis tähendab, et mängumootor ei tööta praeguse põlvkonna konsoolidel. Hiljem kinnitati, et mootor töötab ka PC peal.

Kuna fookus on suunatud järgmise põlvkonna konsoolide poole, siis peaks Unreal Engine 4 valmima aastatel 2012–2018.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. "Unreal Engine Core". BeyondUnreal Wiki. Vaadatud 29. aprill 2010. 
  2. "Mängumootorist Unreal Engine 3 saab põhimootor Android-mängude jaoks". hwp.ru. Vaadatud 25. november 2010. 
  3. Anand Lal Shimpi. "Epic Demonstrates Unreal Engine 3 for the iPod Touch/iPhone 3GS". AnandTech. Vaadatud 22. detsember 2009.a.  Kontrollige kuupäeva väärtust kohas: |accessdate= (juhend)
  4. "Epic demonstreeris mootor Unreal 3 webOS'il". PalmQ Online. Vaadatud 22. detsember 2009.a.  Kontrollige kuupäeva väärtust kohas: |accessdate= (juhend)
  5. "History of Unreal – Part 1" beyondunreal.com, unrealengine.com.
  6. "Platforms", unrealengine.com.
  7. "Stage 3D".
  8. Joel Johnson. "Unreal Engine 3 Now Works in Flash. Yes, the Same Flash That’s In Your Browser, Facebook".

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Konkurentid