Mõhhailo Gruševskõi

Allikas: Vikipeedia
Gruševski noorpõlvepilt

Mõhhailo Gruševskõi (ukraina Михайло Сергійович Грушевський; 29. september (vana kalendri järgi 17. september) 1866 Chełm26. november 1934 Kislovodsk) oli ukraina ajaloolane ja poliitik.

Gruševskõi oli Ukraina mõjukamaid ajaloolasi, üks rahvusliku ajalookirjutuse rajajatest. Tema kirjutatud Ukraina-Vene ajalugu, mis ulatus 1660. aastani, käsitles esmakordselt Vana-Vene riiki kui ukrainlaste ja mitte venelaste oma. Ka Bogdan Hmelnõtski mässus Poola vastu nägi ta rahvuslikke põhjuseid.

Enne Esimest maailmasõda aitas Gruševskõi rajada Ukraina teaduslikke organisatsioone nii Austria-Ungarile kuulunud aladel kui ka Venemaal. 1920. aastatel tegutses ta õpetlasena Ukraina NSV-s, olles mõjukamaid figuure Ukraina NSV Teaduste Akadeemias.

Poliitikuna asus Gruševskõi tegutsema 19. sajandi lõpus. Ta tegi seda peamiselt Austria-Ungaris, kus olud selleks olid vabamad, võttes sõna poolakate domineerimise ja russiinide partikularismi vastu Galiitsias. 1905. aasta revolutsiooni ajal tegutses ta aktiivselt ka Venemaal, esitades idee autonoomsest Ukrainast demokraatliku Venemaa koosseisus. Vaadetelt oli ta sotsialist ning üks mõjukamaid Ukraina sotsialiste-revolutsionääre (esseere).

1917. aastal, kui Ukrainas tuli kokku Keskraada, valiti ta selle esimeheks ja peagi kuulutas see välja iseseisva Ukraina Rahvavabariigi. Nõnda võib Gruševskõid lugeda esimeseks kaasaegse Ukraina riigipeaks. Kuid 1918. aastal, kui bolševike ja valgete vahel algas kodusõda, langes Ukraina kaosesse: see jagunes hetman Pavlo Skoropadski, anarhistide, keda juhtis Nestor Mahno, Matvei Hrihorjevi rohelise armee ja teiste rühmituste vahel. Gruševskõi lahkus eksiili ja jätkas seal nii akadeemilist kui ka poliitilist tegevust. Kui bolševikud olid Ukraina vallutanud, tahtis Gruševskõi koos teiste ukraina esseeridega sinna naasta, lootes kommunistidega koostööd teha. 1924. aastal võimaldatigi tal Ukrainasse tagasi tulla, kuid poliitiline tegevus välistati täielikult. Nii keskendus ta akadeemilisele tööle, eriti oma Ukraina üldajaloo kirjutamisele.

1931. aastal sundisid kommunistid Gruševskõi aga Ukrainast lahkuma (algul Moskvasse, hiljem Kaukaasiasse), tema ja teiste Ukraina intelligentide vastu algatati stalinistlik laimukampaania ja tema teoste avaldamine keelati. Ta paigutati OGPU range järelvalve alla ja 1934. aastal suri ta ootamatult, võimalik, et ta tapeti.

Kui Ukraina riik 1991. aastal taastati, tõsteti ka Gruševskõi taas au sisse. Tema portree on ukraina 50-grivnasel rahatähel. Kiievis asub ka tema ausammas.