Tundra-neppvigle

Allikas: Vikipeedia
Tundra-neppvigle
Limnodromus scolopaceus Mike Baird crop.jpg
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Keelikloomad Chordata
Klass: Linnud Aves
Selts: Kurvitsalised Charadriiformes
Sugukond: Kurvitslased Scolopacidae
Perekond: Neppvigle Limnodromus
Liik: Tundra-neppvigle
Ladinakeelne nimetus
Limnodromus scolopaceus
(Say, 1823)

Tundra-neppvigle (Limnodromus scolopaceus) on kurvitsaliste seltsi kuuluv linnuliik neppvigle perekonnast.

Levila[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tundra-neppvigle on pesitsusajal levinud Kirde-Siberis Tšuktši poolsaarel ja Anadõri alal ning Põhja-Ameerikas Alaska põhja- ja lääneosas, St. Lawrence'i saarel ja Kanadas Yukonis. Maailma populatsiooni suurus on umbes 0,5 miljonit isendit. Tundra-neppvigle on rändlind, ta talvitub USA lõunaosas läbi Mehhiko kuni Guatemalani. Tundra-neppvigle on Eestis eksikülaline, teda vaadeldi esmakordselt 2. oktoobril 2009. aastal Läänemaal Põgaris.

Välimus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Üldpikkus 27–30 cm, tiibade siruulatus 42–49 cm, kehakaal 90–144 g. Emaslind on isaslinnust keskmiselt natuke suurem. Kõigis sulestikes väga sarnane raba-neppviglega. Hundsulestikus roostja tooniga alapoolel on rohkesti tumedaid ja heledaid põikitähne ja suleääriseid, kael ja rind on tihedalt pikitriibulised. Saba on musta-valgevöödiline. Puhkesulestik on hallikirju. Lennul näha valge kiilukujuline laik seljal. Sügisel kohatakse Euroopas peamiselt noorlinde või esimese talve sulestikku sulgivaid linde. Lennuhäälitsus on tunduvalt kõrgem ja teravam kui raba-neppviglel - tavaliselt ühesilbiline mudatildri sarnane kjik või meriskit meenutav vali kiik, sageli ka kahesilbiline kik-ik ja vaid mõnikord lendutõusul kolmeosaline terav hüüd. [1]

Pesitsemine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pesitseb tundra rannikuala järvede ja järvekeste kallastel ja palsasoodes. Pesa on maas taimede varjus. Kurnas 4 muna, mida hautakse umbes 20 päeva. Poegade eest hoolitseb isaslind. Pojad hakkavad lendama 20–30 päeva vanuselt.

Toitumine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tundra-neppvigle sööb selgrootuid, lisaks mõnel määral taimede osi.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Jonsson, L. Euroopa linnud. Eesti entsüklopeediakirjastus 2000, lk 248–249