Trompet
Allikas: Vikipeedia
| See artikkel vajab toimetamist. |
|
Trompet on ovaaliks keeratud silindrilise, otsast laieneva toru ja kausshuulikuga vaskpuhkpill.
Trompetil on B häälestus. Tema heliulatus on vaskpuhkpillidest kõige suurem, väikse oktavi f-ist kolmanda oktavi e-ni, kuid see sõltub mängija võimetest.
Sisukord |
[redigeeri] Ehitus
Trompeti toru on umbes silindrikujuline. See tagab terava ja selge heli. Toru ühes otsas on huulik ja teises otsas laieneb kõlatoru lehtriks ehk resonaatoriks. Trompetil on kolm pumpventiili või pöördventiili, mis lisati pillile 1830. aastate keskel. Iga ventiil pikendab kasutamise korral teed, mille heli läbib, alandades seetõttu heli kõrgust. Mõnel pikolotrompetil on neli ventiili.
Trompeti allosas asub klapp, kuhu trompetimängija hingeõhus sisalduv vesi kondenseerub. Sellepärast on vaja trompetit iga paari loo järel tühjendada.
Trompetid valmistatakse enamasti vasest, kuid neid on tehtud ka hõbedast ja muudest metallidest ja nende sulamitest erinevate kõlavärvingute saavutamiseks.
[redigeeri] Ajalugu
Vanimad trompetid pärinevad 1500. aastast eKr või vanemast ajast, kuid need olid klappideta torupillid. Pronks- ja hõbetrompeteid on leitud Tutanhamoni hauakambrist. Samast ajast pärit trompetisarnaseid pille on leitud Skandinaaviast ja Hiinast. Neid mängiti, puhudes õhku läbi suletud huulte. Niimoodi tekkiv sumisev hääl tekitas trompeti sees olevas õhusambas seisulaine. Peruust on leitud umbes aastast 300 pärit trompeteid. Esimesi trompeteid ei kasutatud tänapäeva mõistes muusika tegemiseks, vaid märguandevahenditena sõjalistel ja religioossetel eesmärkidel.
Juba antiikajal hakati mõnes sõjaväes moodustama sõjaväeorkestreid, mis koosnesid peamiselt puhkpillidest ja trummidest. Nende eesmärk oli lisaks märguannete edastamisele sõjaväe moraali hoidmine lahingu ajal ja vastase hirmutamine. Vanad kreeklased trompeteid ei kasutanud, küll aga tegid seda etruskid, kellelt Vana-Rooma selle kombe üle võttis.
Muusikainstrumendina hakati trompetit kasutama renessansiajal. Sel ajal oli trompetil keerdus toru ilma klappideta. See võimaldas mängida korraga üheainsa seeria ülemtoone. Niisugust pilli nimetatakse naturaaltrompetiks. Trompeti kuldajaks nimetatakse barokki, kus kirjutati palju trompetisoolosid. 20. sajandil on see tava taaselustatud. Mozarti ja Beethoveni, isegi Brahmsi sümfooniaid mängiti originaalis naturaaltrompetitega.
14. sajandil leiutati liuguriga trompet, milles õhuvoolu teepikkust instrumendis muudeti liuguri liigutamisega. Liuguriga trompetist arenes välja tromboon.
Saksa päritoluga Rootsi helilooja Joachim Nikolas Eggert võttis trompeti 1807. aastal kasutusele sümfoonia partituuris, pärast seda kui trompetile lisati kolm pumpklappi eri helikõrguste mängimiseks. Tänapäeval valmistatakse ka pöördklappidega pille.
Tänapäeval kasutatakse trompeteid seoses paljude erinevate muusikastiilidega. Näitena võib tuua klassikaline muusika, džäss, rock, blues, pop, ska, polka ja funk.
