Tove Jansson

Allikas: Vikipeedia
Tove Jansson
Sünninimi Tove Marika Jansson
Sündinud 9. august 1914
Helsingi, Soome Suurvürstiriik
Surnud 27. juuni 2001 (86-aastaselt)
Helsingi, Soome
Rahvus soomerootslane
Elukutse kirjanik, kunstnik
Tuntud teoseid "Muumitrollid"
"Suveraamat"
Tunnustus Nils Holgerssoni preemia, 1953
Hans Christian Anderseni lastekirjanduspreemia, 1966
Selma Lagerlöfi auhind, 1992

Autogramm

Tove Marika Jansson (9. august 1914 Helsingi27. juuni 2001 Helsingi) oli soomerootsi kirjanik ja kunstnik.

Ta illustreeris ka raamatuid ja oli paljude koomiksite autor. Tema loodud on kuulsad muumitrollid.

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Tove Jansson sündis ja ka suri Soomes Helsingis.

Ta oli skulptor Viktor Janssoni ja illustraator Signe Hammarsten-Janssoni tütar. Ka tema vennad olid kunstnikud: Per Olof Jansson oli fotograaf ja Lars Jansson koomiksite autor.

Soomerootslasena kirjutas Jansson kõik teosed rootsi keeles.

Meri andis kirjanikule kõige enam inspiratsiooni. Lapsena veetis ta perega kõik suved Soome väikestel saartel. Hiljem oli tal küll ateljee Helsingis, kuid ta eelistas suurema osa ajast veeta siiski väikesel Klovharu saarel. See on üks Pellinki saarestiku saar, mis asub Porvoo linna lähistel. Seal elas Tove Jansson koos elukaaslase graafik Tuulikki Pietiläga.

Tema raamat "Bildhuggarens dotter" (1968) (eesti keeles "Kujuri tütar") on autobiograafiline teos tema nooruspõlvest.

Jansson on maetud Helsingi Hietaniemi kalmistule.

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandusteosed[muuda | muuda lähteteksti]

Tove Jansson kirjutas esimese muumiraamatu "Väikesed trollid ja suur veeuputus" Teise maailmasõja ajal 1945. aastal. Ise ütles ta, et sõda viis ta suurde masendusse ning seetõttu tahtis ta kirjutada midagi süütut ja naiivset.

Kirjastaja ei kasutanud esialgu muumide nimetust, kuna arvas, et see võiks lugejaid segadusse ajada ning kasutas selle asemel sõnaühendit "väikesed trollid". Esimene raamat erilist tähelepanu ei pälvinud, kuid juba järgmised muumiraamatud "Sabatäht" (1946) ja "Võlukübar" (1948) tõid autorile kuulsuse.

Muumilugude stiil on aja jooksul muutunud. Esimesed raamatud kuni "Trollitalveni" (1957) olid seiklusliku sisuga, kus tuli ette uputusi, komeete ja üleloomulikke nähtusi.

"Sabatäht" on lugu sellest, kuidas üks komeet oleks äärepealt Muumioru hävitanud (mõnede kriitikute arvates on see allegooria tuumasõjale).

"Võlukübar" on kogumik suvejutte.

"Muumipapa memuaarid" (1950) räägib lugusid Muumipapa seiklusterohkest noorusest ning on ühtlasi humoorikas paroodia memuaaride kirjutamise stiilile.

"Ohtlik jaanipäev" (1954) näitab teatrimaailma veidrusi: muumitrollid leiavad mahajäetud teatri ning lavastavad seal suurejoonelise näidendi, mille on heksameetris kokku kirjutanud Muumipapa. Nendes raamatutes ei toimu tegelastes mingeid psühholoogilisi muutusi.

"Trollitalv" on murdepunkt, millest alates muutuvad raamatud realistlikumaks (seda eelkõige Muumimaailma kontekstis) ning tegelased hakkavad omandama omanäolist psühholoogilist sügavust, eemaldudes aina enam esimeste raamatute kergest südamlikkusest ja lapselikust rõõmust.

Pärast raamatut "Hilja novembris" asus Tove Jansson kirjutama täiskasvanutele.

Muumilugude ja -lühijuttude kõrval on Tove Jansson kirjutanud ja illustreerinud ka neli populaarset muumide pildiraamatut: "Mis juhtus siis?" (1952, eesti keeles 2011, Tiritamm), "Kes trööstib Tillut?" (1960); "Ohtlik reis" (1977) ja "Kutsumata külaline" (1980).

Teosed kronoloogiliselt[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti keeles ilmunud teosed[muuda | muuda lähteteksti]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]