Muumipapa memuaarid
"Muumipapa memuaarid" on Tove Janssoni neljas muumilugude raamat, kirjutatud 1950. aastal. Seda teost on mainitud ka varasemates muumiraamatutes, kus Muumipapa midagi kirjutab.
Sisu[muuda | muuda lähteteksti]
Muumipapa on kirjutanud autobiograafia oma noorusajast ja tollal läbi elatud hämmastavatest seiklustest, millest pajatab nüüd oma pojale Muumitrollile ning tema sõpradele Sniffile ja Nuuskmõmmikule.
Loo algul on Muumipapa lastekodus, kuid ta tüdineb peagi igava ja karmi koduvana nõudmistest, lahkub sealt ning kohtab Fredriksoni. Üheskoos edasi rännates kohtuvad nad veel Snifi isa Nuhkloomaga ja Nuuskmõmmiku isa Sekeldajaga. Nad ehitavad laeva, kus elada ja millega oleks parem seigelda. Laeva sadamast merele saamiseks kasutavad nad ära tohutu suurt ja pisut rumalat dront Edwardit, kelle viha eest nad kiiresti põgenema peavad ning päästavad üsna reisi algul Koduvana tädi Urri käest, kes tahab ta nahka pista. Peagi saavad nad aga aru, et Koduvana tädi on tüütu ja kamandav, kuid õnneks kujunevad asjalood nii, et ta viiakse ühe vastuolu käigus pleektatsude poolt minema.
Pärast pikka retke jõuavad nad kaugele mandrile ning kohtuvad Mymla suure perega. Mymla tütar sõbruneb nendega õige pea ning kogu sõpruskond on kutsutud nende isa Jonesi ehk Valitseja 100. sünnipäevale, kus kõigile külalistele auhindu jagatakse. Sel kaugel saarel leitakse omale uued kodud, kuigi neid püüab hirmutada üks kohalik kummitus. Kuid kui nad temaga kaupa tahavad teha, leebub ka kummitus ning muutub endisest palju sõbralikumaks.
Samal ajal on Fredriksson loonud Valitseja auks uue laeva, mis peaks liikuma nii maal kui merel ning selle nimeks saab "Mereorggester". Laeva esmareisi ajal püüab seda rünnata hiidkala, ent see katse ebaõnnestub, kuna dront Edward talle peale istub. Järgmiseks kohtab Nuhkloom Kohmlooma, kellega ta salaja abiellub. Muumipapa aga päästab merehädast ühe käekotiga muumitrolli, kes juhtub olema Muumimamma.