Sosnovski karuputk

Sosnovski karuputk
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae
Hõimkond	Õistaimed Magnoliophyta
Klass	Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts	Sarikalaadsed Apiales
Sugukond	Sarikalised Apiaceae
Perekond	Karuputk Heracleum
Liik	Sosnovski karuputk
Binaarne nimetus
Heracleum sosnowskyi

Sosnovski karuputk (Heracleum sosnowskyi) on sarikaliste sugukonda kuuluv õistaim.

Iseloomustus

Taim kasvab tihedate, kohati kuni viie meetri kõrguste kogumikena. Lehelabad on kuni meeter pikad ja umbes sama laiad. Õitsvate taimede varre läbimõõt võib suve lõpus maapinna lähedal ületada 10 cm. Ta on mitmeaastane taim, millel olenevalt kasvutingimustest võib õitsema hakkamiseks kuluda kolm kuni neli aastat, vahel ka kauem. Taim õitseb ja annab seemneid vaid kord elus. Õisi võib olla kuni 160 000, millest võib valmida kuni 100 000 seemet, mis püsivad mullas idanemisvõimelistena 7–10 aastat.

Mõju inimesele

Karuputkepõletus

Sosnovski karuputk sisaldab furokumariini ja mõningaid eeterlikke õlisid, mis lehtedest ja vartest aurustuvad ning on nahka kahjustava ja ärritava toimega. Taime puudutamisel ilmnevad sellised tüüpilised põletikunähud nagu kipitus, sügelus, õhetus, punetus, valu, nahaturse, villid. Villid tekivad teisel või kolmandal päeval ja paranevad kaua, kahjustused võivad ulatuda kuni teise astme põletuseni. Päikesepaistelise ilmaga on kahjustused tugevamad, kuna toksilised ained mõjuvad nahapigmentidele, millega kaasneb ülitundlikkus päikesekiirguse suhtes.

Taime söömise või tugeva nahakaudse toime korral on võimalikud vere hüübimise häired ja verejooksud. Allergilisele inimesele võib taim põhjustada vaevusi ka ilma otsese kokkupuuteta.

• Ettevaatusabinõud ja esmaabi

Kõige olulisem on vältida otsest kokkupuudet taimega. Tõrjet tehes tuleb kanda spetsiaalset kaitserõivastust ja -vahendeid, kuna toksiinid tungivad ka läbi tavalise kanga.

Kui mahl on sattunud nahale, tuleb see kiiresti vee ja seebiga maha pesta, kaitsta kahjustatud nahka päikesekiirguse eest ja pöörduda edasiseks raviks arsti poole.

Mõju loomadele

Rohusööjatel üldjuhul mürgistusi ei esine, kuid näiteks koertele ei ole kokkupuude Sosnovski karuputkega ohutu.

Päritolu

Kuivanud Sosnovski karuputk talvel

Algselt kasvas ta vaid Kaukaasia jõgede ääres ja metsalagendikel. 1950. aastatel võeti taim Nõukogude Liidus kasutusele kui silotaim ja teda kasvatati laialdaselt Karjalast Sahhalini oblastini. Kuna tol ajal oli NSV Liidu juhiks Jossif Stalin, sai taim endale hüüdnimeks "Stalini kättemaks". 1960. aastal näidati Karjalas komandeeringus olnud Eesti botaanikutele seda head silotaime ja mõne aja pärast said Tartu botaanikud postiga kingituseks ka paki seemneid. Seemned külvati maha katseaeda.

Tõenäoliselt on Sosnovski karuputk Eestisse saabunud ka muid teid pidi, eelkõige dekoratiivtaimena.

Levik Eestis

Tänaseks on see taim levinud kogu Eestis ja muutunud raskesti tõrjutavaks umbrohuks. Sosnovski karuputk on naturaliseerunud liik. Need on tulnuk- või kultuurtaimed, mis suudavad ka looduslikes või poollooduslikes kooslustes iseseisvalt paljuneda.

Põhiliselt kasvab ta asulate läheduses, inimese poolt mõjutatud jäätmaadel ja teede ääres, aga tungib ka jõgede luhtadele, mis on iseloomulik käitumislaad invasiivsele taimele. Ta tõrjub looduslikud rohttaimed välja ja ka puittaimed ei suuda putke kasvualal areneda.

Tõrje

Tõrjet tuleb teha järjepidevalt mitme aasta jooksul, kuni hävitatud on kõik taimed, aga ka mullas peituvad seemned.

Tõrjevõimalusteks on juurte läbilõikamine/väljakaevamine, niitmine või mürgitamine. Edasise leviku ärahoidmiseks on oluline õisikute äralõikamine ja hävitamine. Tõrjet alustatakse kevadel kohe, kui esimesed võsud tärkavad, ja seda tuleb korrata 2–3 korda suve jooksul.

Tänapäeval kasutatakse Sosnovski karuputke tõrjeks peamiselt herbitsiidi Roundup Gold.

Vaata ka

• hiid-karuputk

Välislingid

• Sosnovski karuputk andmebaasis eElurikkus

• Jõhker tulnukas vallutab Eestit
• Ohtlik sosnovski karuputk
• Karuputk pääses Eestis kaardile