Naturalisatsioon (bioloogia)
Naturalisatsioon on (bioloogias kasutatava mõistena) võõrliikide kodunemine.
See on inimese kaasabil sissetoodud liikide sobitumine kohalikku keskkonda (aklimatiseerumise tagajärjel) ja seeläbi eduka järglaskonna andmine inimese kaasabita; aklimatiseerumise kõrgeim aste[1].
Taimede puhul eristatakse kultuurtaimede metsistumist kui levimist ja kasvamist väljaspool haritavat ala, kuid siiski inimtekkelistes kooslustes, ja naturalisatsiooni kui elunemist looduslikes kooslustes.[2]
Naturaliseerunud liigid võivad eduka paljunemise korral muutuda invasiivseteks, kohalikke liike tõrjuvateks.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Masing, V. (koost.). 1992. Ökoloogialeksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 177
- ↑ Kukk, Toomas 1999. Eesti taimestik. Tartu: Teaduste Akadeemia Kirjastus, lk. 56.