Antakya

Allikas: Vikipeedia
Antakya

türgi Antakya

Elanikke: 213 600 (2010)

Koordinaadid: 36° 12′ N, 36° 10′ E36.236.166666666667koordinaadid: 36° 12′ N, 36° 10′ E
Antakya
Antakya Türgi kaardil

Antakya (araabia انطاكية‎ (Anţākīyah)) on linn Türgis, Hatay provintsi keskus. Asub Asi (Orontese) jõe ääres Vahemere ranniku lähedal Süüria piiri lähedal.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Linna asutas ja nimetas oma isa Antiochose järgi Seleukiidide riigi rajaja Seleukos I Nikator umbes 300 eKr.

Piiblis on linna nimi Antiookia (ladina Antiochia, kreeka Ἀντιόχεια).

Aastal 64 eKr läks linn Rooma riigi valdusesse. Sellest sai impeeriumi üks suurimaid linnu, kus elas umbes 300 000 inimest. Aastal 47 eKr külastas linna Julius Caesar.

Antookiast sai varakristlaste keskuseks ja seal nimetati Jeesuse Kristuse järgijaid esimest korda kristlasteks.

Aastal 638 vallutasid linna muslimid. Aastal 969 vallutas Bütsantsi keiser Nikeforos II linna tagasi. Aastal 1084 vallutasid linna seldžukid. Esimese ristisõja ajal langes linn seitsmekuulise piiramise järel ristisõdijate kätte. Linnast sai Antiookia vürstiriigi pealinn. Aastal 1268 vallutasid linna mamelukkide väed sultan Baybarsi juhtimisel.

Aastal 1517 läks linn Osmanite riigi koosseisu. Pärast Esimest maailmasõda liitis linna okupeerinud Prantsusmaa selle oma mandaatmaa Süüriaga, kuid 1938 läks linn Türgi koosseisu.

Linna on tabanud korduvalt maavärinad, mis põhjustasid märkimisväärseid purustusi. Esimese maavärina kohta on teade juba aastast 148 eKr.

Linnas asub Püha Peetruse koobaskirik, mida peetakse üheks maailma vanimaks kristlikuks kirikuks.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]