Rohulauk

Allikas: Vikipeedia
Rohulauk
Allium oleraceum - rohulauk.jpg
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta
Klass: Üheidulehelised Monocotyledoneae
Selts: Asparilaadsed Asparagales
Sugukond: Liilialised Liliaceae
Perekond: Lauk Allium
Liik: Rohulauk
Ladinakeelne nimetus
Allium oleraceum
L.
Sünonüümid

Allium complanatum, Allium scabrum, Allium virens, Allium virescens

Rohulauk (Allium oleraceum) on liilialiste sugukonda laugu perekonda kuuluv mitmeaastaste rohttaimede liik.

Morfoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rohulauk õitsemas

Rohulauk kasvab 25–70 cm kõrguseks. Selle alumine kolmandik kuni pool on kaetud sileda, harvem krobelise lehekattega. Taimel on 3–4 lineaalset lehte, mis on 1–2 mm laiad, siledad või krobelised, varrest lühemad ja ülemises otsas tõmbuvad varrest eemale, vahel koguni rulli või allapoole.

Taime sibul on munajas, läbimõõduga umbes 1 cm. Sibula pealmised kihid on pruunikad või hallikad, peente paralleelsete leheroodudega.

Õietupp on kaks-kolm korda õisikust pikem. Õisik on kohev, nuti- või poolkerakujuline ja selles on vähe õisi. Õieraod ei ole ühepikkused, neid on 2–4, vahel kuni 6, need on õisikust pikemad ja tavaliselt paindunud. Õiekate on kellukakujuline. Seda moodustavad õielehed on roosakad, harvem rohekad, 6–7 mm pikad ja kõik ühesugused, piklikud ja nüri otsaga. Tolmukaniidid on sama pikad kui õielehed, nõeljad ja alumise viiendiku ulatuses õielehega kokku kasvanud. Tolmukapead on kollased. Emakas ulatub õisikust välja.

Taim õitseb juunis-juulis, harvem augustis. Vili on kupar. Kupra poolmed on äraspidimunajad ja umbes 6 mm pikad.

Paljunemine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Taim paljuneb nii seemnete kui ka tütarsibulate ja õisikus tekkivate sigisibulate abil[1]. Tütarsibulad kasvavad mulda nii-öelda emasibula kõrvale[1]. Olukord, kus õisikus üldse õisi ei ole, vaid ainult sigisibulad, on rohulaugul siiski märksa haruldasem kui talle lähedasel nurmlaugul.

Levila[muuda | redigeeri lähteteksti]

Levinud mitmel pool Euroopas, kuid puudub suurtel aladel Põhja- ja Lõuna-Euroopas, esineb ka Kaukaasias ja Siberis, sisseviiduna Põhja-Ameerikas.

Eestis on ta sage.

Kasvukoht[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ta eelistab kuiva pinnast, kuid kasvab hästii ka tugevalt savises ja niiskes pinnases. Ta kasvab eeskätt teiste rohttaimede hulgas, mitte metsas. Kõige rohkem sobib talle järsk lubjarohke maapind, mis on päikesepaistele avatud, näiteks jõekallastel või lammil. Niisugused kohad on tänapäeval harvaks jäänud, sest inimene on need muuks otstarbeks kasutusele võtnud. See on mõjunud halvasti rohulaugu arvukusele.

Kasutamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Taimes sisalduvad väävliühendid annavad talle tugeva lõhna ja maitse. Sellepärast on kõiki laukusid rahvameditsiinis ammu kasutatud pisikuid hävitava ainena. Ühtlasi sisaldab rohulauk rikkalikult C-vitamiini. [1] Rohulauk paljuneb kiiresti nagu umbrohi ja sellepärast on temast raske lahti saada.

Erijooned[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rohulauk on Eestis kasvavatest taimedest kõige sarnasem Lääne-Eestis kasvava nurmlauguga. Neid eristab see, et nurmlaugu õisiku alusel on kõigest üks varakult varisev kilejas kandeleht, aga rohulaugul on kandeleht kaheks jagunenud, mida mõnikord on kirjeldatud ka kahe kandelehena. Nurmlaugu õisikus asuvad sigisibulad väga tihedalt üksteise kõrval. [1]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Liigikirjeldus