Nutt

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib nutust; õisikutüübi kohta vaata artiklit Nutt (botaanika)

Nutt pisaratega

Nutt on emotsioon[viide?], mis väljendab tavaliselt ebameeldivaid tundmusi, nagu viha, kurbus, hirm. Kuid nutt võib esineda ka positiivse tundmuse korral, nagu rõõm.[1]

Nutu kehalised ilmingud on seotud peamiselt:

Üldiselt ollakse arvanusel, et nutmine on inimspetsiifiline nähtus. Kuid on uurimusi, mis näitavad, et nutta võivad ka mõned kõrgemad loomad, nagu kaamel, elevant, gorilla[2].

Nutt imikul[muuda | redigeeri lähteteksti]

4 päevane imik nõuab nuttes süüa

Nutmine on vastsündinu üks esimesi tahteelu akte. Nutu intensiivsus on oluline näitaja vastsündinu tervisliku seisundi hindamisel. Apgari skaala võtab nutmist arvesse kahel puhul:

  • hingamise hindamisel
  • reaktsioon stiimulile hindamisel

Mida intensiivsem on mõlemil juhul nutt, seda parem on vastsündinu tervis.

Terve imiku nutt on põhjustatud peamiselt näljast.

Esimestel elukuudel inimese nutt on ilma pisarateta, kuna pisaranääre pole veel lõplikult välja arenenud. Ja ka nutu tekke põhjused on imikul teised, kui täiskasvanul ja seda põhjusel, et imiku eneseväljenduse viisid on oluliselt ahtamad kui täiskasvanul. Seega imik, kui ta soovib tähelepanu, kasutab selleks nuttu, seal kus täiskasvanu kasutab sõnalist kommunikatsiooni.[3]

Nutmise mõju uurimused organismile on näidanud, et nuttev imik põhjustab lakteerival emal kehatemperatuuri tõusu ja piima eritumuse tõusu.

Nutt täiskasvanul[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nutvad täiskasvanud.

Reeglina täiskasvanud inimene nutab pisaratega.

Kuid nutu füsioloogiline olemus täiskasvanutel on aastal 2008 selgusetu. Kui imiku puhul on mõistetav nutu kommunikatiivne tähendus, siis miks täiskasvanud kasutavad sõnumi edastamiseks sellist mitteverbaalset moodust nagu nutt?

Uurimused on näidanud, et emotsionaalsed pisarad erinevad kaitseotstarbelistest pisaratest keemilise koostise poolest - emotsionaalsetes pisarates on rohkem kõrgmolekulaarseid ühendeid, nagu adrenokortikotroopne hormoon, prolaktiin ja mineraalaineid, nagu mangaani.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Carrie J. Lane. Evolution of gender differences in adult crying. Filosoofia doktori väitekiri, 2006. Texase Ülikool. (pdf) Kasutatud 03.08.08. (inglise)
  2. Masson, Jeffrey Moussaieff, McCarthy, Susan, When Elephants Weep, Delta 1996 isbn: 978-0385314282
  3. Lapse arengust ja selle jälgimisest

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]