Nassau-Usingen
 | See artikkel vajab toimetamist. (September 2016) |
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (September 2016) |
Nassau-Usingen oli Saksa-Rooma riigi krahvkond Ülem-Reini ringkonnas, mis sai aastal 1688 vürstkonnaks.
Krahvkonna juured on keskaegses Weilnau krahvkonnas, mille Nassau-Weilburgi krahvid aastal 1602 omandasid. See krahvkond jagati aastal 1629 Nassau-Weilburgi, Nassau-Idsteini ja Nassau-Saarbrückeni liinideks, mis jagati vaid 30 aastat hiljem aastal 1659.
Tekkinud krahvkonnad olid Nassau-Saarbrücken, Nassau-Ottweiler ja Nassau-Usingen. 18. sajandi alguses suri 3 Nassau liini välja ja Nassau-Usingen sai nende järglaseks (1721 Nassau-Idstein, 1723 Nassau-Ottweiler ja 1728 Nassau-Saarbrücken). Aastal 1735 jagunes Nassau-Usingen taas Nassau-Usingeniks ja Nassau-Saarbrückeniks. Aastal 1797 päris Nassau-Usingen Nassau-Saarbrückeni.
17. juulil 1806 astusid Nassau-Usingeni ja Nassau-Weilburgi krahvkonnad Reini Liitu. Napoleon I survel ühinesid krahvkonnad 30. augustil 1806, et moodustada Nassau hertsogkond Nassau-Usingeni vürsti Friedrich Augusti ja tema noorema nõo, Nassau-Weilburgi vürsti Friedrich Wilhelmi ühisvalitsemise alla. Kuna Friedrich Augustil ei olnud pärijaid, nõustus ta sellega, et Friedrich Wilhelm saab pärast tema surma ainuvalitsejaks. Kuid Friedrich Wilhelm suri 9. jaanuaril 1816 Weilburgi lossi trepilt kukkudes ja tema poeg Wilhelm sai ühinenud Nassau hertsogiks.
Tiitlile pretendeeris vürst Friedrich Augusti poolvenna Karl Philippi liin.